Obsah (8)

§ 120§ 65§ 68§ 16§ 57§ 58§ 121§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 21. veebruar 2024 Kriminaalasja number 1-23-3095 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Istungisekretär Lii

§ 120lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 7.

augusti

1. a otsus Apellatsiooni esitaja Prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Margit Pärn Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Mikhail Simtsov, isikukood 38705052224; elukoht: XXX (viibib Viru Vanglas) Ringkonnaprokuratuuri Kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev Kannatanu O.T. (endine O.P. ) Menetluse vorm Suuline, kohtuistung
2. jaanuar 2024 Kohtuistungil osalesid Süüdistatav Mikhail Simtsov ja kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev Ringkonnaprokurör Margit Pärn Kannatanu O.T. RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. augusti
5. a otsus osaliselt, s.o Mikhail Simtsovi õigeksmõistmises

§ 120lg 1 järgi O.T.

i tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises ning menetluskulude riigi kanda jätmises. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) tunnistada Mikhail Simtsov süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 6 (kuus) kuud vangistust; 2)

§ 65

lg 1 alusel mõista Mikhail Simtsovile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust, suurendades osaliselt Mikhail Simtsovile Viru Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega mõistetud 3 aasta 1 kuu ja 8 päeva pikkust vangistust; 3) karistuse kandmise alguseks lugeda
3. november 2021; 4) mõista Mikhail Simtsovilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1230 eurot ning muud menetluskulud 1226,16 eurot.
4. Menetluskulud tuleb tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Muus osas jätta Viru Maakohtu
6. augusti
7. a otsus muutmata.
8. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada.
9. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroole Grandman Law Firm kaudu 380,64 eurot, sealhulgas käibemaks 68,64 eurot, vandeadvokaat Ilya Zuevi poolt süüdistatav Mikhail Simtsovile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
10. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabi kulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistus
11. Mikhail Simtsov anti kohtu alla

§ 120

lg 1 järgi süüdistatuna kannatanute ähvardamises tapmise ja tervisekahjustusega tekitamisega järgmistes tegudes. 1.

1. 15.09.2021 ajavahemikul kell 11.08-11.24 ähvardas ta Narvas
2. Mai 2 Viru Maakohtu Narva kohtumajas tsiviilasja nr 2-21-1857 kohtuistungi vaheajal O.T. i (end. O.P. ) sõnadega: „Oota 10 kuud ning ma saan välja ja küll ma siis sinuga arved õiendan. Kui sa loodad, et mind deporteeritakse Venemaale, siis looda edasi. Ma saan välja. Küll sa siis näed, mis juhtuma hakkab, küll ma sulle näitan.“ Kannatanu O.T. tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Tal oli alust karta, et Mikhail Simtsov viib ähvarduse pärast vanglast vabanemist täide, sest temapoolne vaimne ja füüsiline vägivald on kestnud pikka aega. 10.05.2019 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-2349 mõisteti Mikhail Simtsov süüdi O.T. i suhtes toime pandud vägivallakuriteo ning tapmise ja tervisekahjustamisega ähvardamise eest ning 30.11.2021 Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-21-5320 mõisteti ta süüdi tema suhtes toime pandud ahistava jälitamise eest. 2 1.
3. 15.09.2021 ajavahemikul kell 11.08-11.24 Narvas
4. Mai 2 Viru Maakohtu Narva kohtumajas tsiviilasja nr 2-21-1857 kohtuistungi vaheajal ütles Mikhail Simtsov Narva linna Sotsiaalabiameti Lastekaitse osakonna spetsialisti O.S. le, et kui ta vanglast vabaneb, tuleb ta ametniku töökohta, räägib temaga näost-näkku ning kannatanu saab selle, mille on välja teeninud. O.S. tundis sellisest ähvardusest reaalset ohtu oma elu ja tervise pärast, tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu oli kohaliku omavalitsuse ametnikuna avaldanud kohtus O.T. i ja Mikhail Simtsovi ühise lapse suhtlemiskorra kohta oma arvamust, milline Mikhail Simtsovile ei meeldinud. Oma töö tõttu oli ta teadlik, et Mikhail Simtsov on varasemalt füüsiliselt O.T. i väärkohelnud. II. Maakohtu otsus
5. Viru Maakohus mõistis Mikhail Simtsovi 07.08.
6. a otsusega

§ 120lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Menetluskulud 2452,33 eurot jättis maakohus Kr

MS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. 3. Mikhail Simtsovi õigeks mõistmist O.S. ähvardamises

§ 120lg 1 järgi apellatsioonis ei vaidlustata.

Apellatsioonimenetluse esemeks on Mikhail Simtsovi õigeksmõistmine O.T. i ähvardamises

§ 120lg 1 järgi, mida maakohus põhjendas järgmiselt.

1. Maakohus luges kannatanu O.T. i ja tunnistaja J.T. e ütlustele tuginedes tõendatuks, et süüdistatav Mikhail Simtsov ütles O.T. ile süüdistuses märgitud ajal ja kohas vene keeles fraasi „ne dumai, sto menja deportirujut, pokazal rukami, sto cherez 10 mesjazev ja võidu i razberus s toboi“, mis eesti keelde tõlgituna tähendab „ära arva, et mind välja saadetakse, ta näitas sõrmedel, et 10 kuud ja ma saan välja, siis sinuga arved õiendan“.
2. Kannatanu O.T. i ütlustega pole kooskõlas ega tõendatud süüdistuses märgitu, et Mikhail Simtsov ütles O.T. ile „Kui sa loodad, et mind deporteeritakse Venemaale, siis looda edasi. Ma saan välja. Küll sa siis näed, mis juhtuma hakkab, küll ma sulle näitan.“ Kuigi tunnistaja J.T. e ütluste kohaselt ütles Mikhail Simtsov O.T. ile ka seda, et O.T. ärgu arvaku, et teda saadetakse Venemaale üle piiri ja „sa saad minu käest“, tuleb silmas pidada, et ähvarduse sisuks on konkreetses kannatanus ettekujutuse loomine võimaliku kahju tekkimisest ja sellega hirmutunde tekitamine. Seega juhul, kui kõrvalseisja kuulis ähvardust, kuid ähvarduse adressaat mitte, ei ole ähvardamise objektiivne koosseis täidetud.
3. Mikhail Simtsov ei ähvardanud O.T. i otsesõnu tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega. Mikhail Simtsovi öeldust saab järeldada, et kui ta tuleb 10 kuu pärast välja, siis õiendab ta O.T. iga arveid (vene keeles razberatsa). Sõna razberatsa on vene keeles kasutusel erinevates olukordades. Kõnekeeles väljendab see teise isiku soovi kindel probleem ära lahendada. Mõnikord öeldakse seda ka olukordades, kus soovitakse suhteid klaarides kätte maksta. Mikhail Simtsov ei konkretiseerinud, kuidas ta kannatanuga arved õiendab ning ta pole väljendanud selgelt kahju tekitamise võimalust pärast tema vabanemist. Ainuüksi süüdistatava lausutud sõnadest tapmis- või kehavigastuse tekitamise ähvardust ei tulene.
4. Asjas omab määravat tähendust see, mida tundis ähvarduse adressaat. Kohtu hinnangul ei järeldu O.T. i ütlustest, et temal tekkis arusaam, et süüdistatav ähvardas teda tapmise ja/või tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu sai aru, et ähvarduse täideviimise tagajärjeks võib olla valu või vaimne või kehaline kahju tekitamine. Maakohtu istungil üle kuulatud kannatanu pole ähvarduse sisu osanud detailsemalt kirjeldada ega kahju ja valu tekitamist konkretiseerinud.

§ 120

objektiivsete tunnuste täitmine eeldab aga mitte lihtsalt valu või umbmäärast kahju, vaid just tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist. 3 8. O.T. selgitas, et ähvarduse tõttu oli ta hirmul, hakkas nutma ja tema käed hakkasid värisema. Tal oli alust arvata, et 10 kuu pärast saab Mikhail Simtsov välja ja hakkab agressiivselt käituma, tuleb O.T. i koju ja väärkohtleb teda. Kaitsja küsimusele, et mida tähendab väljend klaarida arveid, O.T. selgesõnaliselt ei vastanud ja väljendas ebamääraselt, et tema arvates tähendab see talle vaimse või kehalise valu tekitamist. Seejärel selgitas O.T. , et see tähendab, et Mikhail Simtsov tuleb tema juurde koju või kohta, kus ta viibib ja tekitab temale vaimset või füüsilist kahju. Kohtu hinnangul ei järeldu O.T. i ütlustest, et tal tekkis arusaam, et Mikhail Simtsov ähvardas teda tapmise ja/või tervisekahjustuse tekitamisega. O.T. sai aru, et ähvarduse täideviimise tagajärjeks võib olla valu, vaimne või kehaline kahju tekitamine, kuid ei osanud ähvarduse sisu detailsemalt kirjeldada.

§ 120

lg 1 objektiivsete tunnuste täitmine eeldab aga mitte lihtsalt valu või umbmäärast kahju, vaid just tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist.

1. Kohtu hinnangul ei järeldu ka kannatanu O.S. või tunnistajate H.K. , J.T. e ja A.M. i ütlustest, et Mikhail Simtsov ähvardas O.T. i tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu O.S. ütluste kohaselt ähvardas Mikhail Simtsov O.T. i füüsilise vägivallaga. J.T. selgitas, et tema sai Mikhail Simtsovi sõnadest aru, et toimub füüsiline vägivald. H.K. avaldas, et ähvardus ei olnud konkretiseeritud, aga jutust ja toonist oli selge, et ähvardatakse füüsilise rünnakuga. A.M. selgitas, et ei võtaks Mikhail Simtsovi sõnu ähvardusena. Seega tajusid menetlusosalised Mikhail Simtsovi sõnu ja väljendusviisi erinevalt. Isikud ei täpsustanud, milles peaks mainitud füüsiline vägivald seisnema. Seetõttu ei ole võimalik nende ütlustest tuvastada, millise vägivallateoga O.T. i ähvardati. Eluliselt võib sarnase ähvarduse täideviimise tagajärjeks olla ka selline valu põhjustamine, millega tervisekahjustust ei kaasnegi. Seega jääb süüdistatava tegevuse käsitlemine tapmise või tervise kahjustuse tekitamisega ähvardamisena oletuslikuks ja füüsilise vägivallaga hirmutamine osutub umbmääraseks.
2. Ainuüksi varasematest vägivallajuhtumitest ei saa järeldada, et ka praegusel juhul oli O.T. il alust karta ähvarduse täideviimist. O.T. i sõnul on varasemad ähvardused viinud selleni, et tal olid paanikahood ja pöördus psühholoogi poole. Kui inimene kardab teist inimest varasemast kogemusest juba niigi paaniliselt, ei ole vaja palju selleks, et ta hakkaks kartma ka agressiivset ja solvavat käitumist selle inimese poolt. Kuna ähvardus peab olema tõsiseltvõetav, ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda vaid tema isikulisest eripärast. Vastasel juhul sõltuks

§ 120

sätestatud süüteokoosseisu täitmine vaid kannatanu emotsionaalsest reaktsioonist. 11. Kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et Mikhail Simtsov oli 15.09.2021 kohtuistungi vaheajal endast väljas ja emotsionaalselt pinges. O.T. i, J.T. e, O.S. ja H.K. sõnade kohaselt Mikhail Simtsov karjus ja sõimas ning oli agressiivne. See ei tähenda aga iseenesest, et lisaks emotsionaalsele sõnavõtule oli ta valmis kannatanut tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardama, rääkimata sellest, et tal oleks olnud kavatsus viia see ähvardus täide. Kohtu hinnangul pidi kannatanu aru saama, et tegemist on vaid pahameele väljendamisega ja emotsionaalse purskega, mille taga ei ole midagi kaugeleulatuvat. Hetkeliselt ärritunud ja emotsionaalselt kontrollimatute sõnade põhjal ei saa kvalifitseerida

§ 120

objektiivsetele tunnustele vastavat kuritegu, mis oleks andnud ähvarduse adressaadile O.T. ile tõsiseltvõetava aluse tunda hirmu enda tervise, veelgi enam elu pärast.

§ 120sisu ei saa käsitleda liiga avaralt.

12. Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (RKKKo 1-19-1849, p-d 23-25). Ähvardamiseks ei saa pidada hoiatamist: üksnes ütlemist, et tulevikus juhtub midagi sellist, mille üle pole hoiatajal mingit mõju. Seega pidi

§ 120lg 1 objektiivse koosseisu täitmiseks kannatanu O.T.

tõsiselt arvama, et süüdistatav 4 Mikhail Simtsov võib oma ähvarduse realiseerida ja kannatanu tappa või talle tervisekahjustuse tekitada. O.T. kartis, et Mikhail Simtsov saab 10 kuu pärast vanglast välja, tuleb kohta, kus kannatanu viibib ja hakkab agressiivselt käituma. Kuigi kuriteosündmuse ajal jäi Mikhail Simtsovi karistuse ärakandmiseni 10 kuud, ei sõltunud tema tahtest, kas ta karistuse kandmisest 10 kuu pärast vabaneb, sest ta ei valitsenud kriminaalasja nr 1-21-5320 edasist võimalikku käiku. Sellest oli teadlik ka O.T. .

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb objektiivselt põhjendamatuks pidada O.T. i kartust, et Mikhail Simtsov võiks 10 kuu pärast vanglast vabaneda ja tema juurde tulla. Kohtul ei ole alust järeldada, et kannatanul tekkis arusaam, et Mikhail Simtsov võib oma ähvarduse realiseerida nii nagu ta lubas, s.t 10 kuu pärast. Järelikult ei ole sellises olustikus ja sel moel väljaöeldud sõnad midagi sellist, mis saaks tekitada ning peaks tekitama kannatanus tõsiseltvõetavat kartust tapmise või tervisekahjustuse saabumise ees 10 kuu pärast, kui Mikhail Simtsov vanglast vabaneb.
2. Maakohus nõustus kaitsjaga, et Mikhail Simtsovi tegevus kohtuistungi vaheajal on hinnatav üksnes pahameele väljendamisena olukorrale, kuna ta ei saanud tsiviilmenetluses sõlmida kompromissi ja oma lapsega pikema aja jooksul suhelda. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtte alusel tuleb öelda, et konkreetse konfliktsituatsiooni põhjuseid ja sõnade konteksti arvestades on võimalik versioon, et Mikhail Simtsovi kasutatud sõnad ei tähendanud ähvardamist vaid seda, et 10 kuu pärast peale vanglast vabanemist tahab ta lahendada kõik küsimused ametnikega seaduslikult (kuigi kohus pole tuvastanud, et M. Simtsov oleks seda kohtuistungi vaheajal öelnud). Kuna pole tõendatud, et süüdistatav soovis kannatanut ähvardada tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ja tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, ei ole täidetud

§ 120

lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused ning Mikhail Simtsov tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. III. Apellatsioon, vastus apellatsioonile ja menetlus ringkonnakohtus

1. Viru Maakohtu 07.08.
2. a otsuse peale esitas apellatsiooni Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Pärn, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti Mikhail Simtsov õigeks

§ 120lg 1 järgi O.T.

i ähvardamises, ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada Mikhail Simtsov süüdi

§ 120lg 1 järgi O.T.

i ähvardamises ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust palub prokurör suurendada

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Viru Maakohtu 30.11.2021.

a otsusega nr 1-21-5320 karistuseks mõistetud 3 aasta 1 kuu ja 23 päeva pikkuse vangistusega ning mõista Mikhail Simtsovile liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 23 päeva vangistust. Liitkaristusest arvata maha ärakantud karistus, s.o Viru Maakohtu 30.11.2021. a otsuse kohaselt

§ 68lg 1 alusel karistusaja hulka arvatud eelvangistuses viibitud 15 päeva.

Ärakandmisele kuulub 3 aastat 5 kuud ja 8 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 30.11.

1. Samuti mõista M. Simtsovilt välja menetluskulud.
2. Kohus leidis, et süüdistuses märgitud teine lause „Kui sa loodad, et mind deporteeritakse Venemaale, siis looda edasi. Ma saan välja. Küll sa siis näed, mis juhtuma hakkab, küll ma sulle näitan“, mille Mikhail Simtsov O.T. ile ütles, ei ole kannatanu sõnadega kooskõlas ega tõendatud. Kuigi tunnistaja J.T. e ristküsitlusel antud ütluste kohaselt Mikhail Simtsov seda O.T. ile ütles, leidis kohus, et kannatanu neid ei kuulnud. Prokuratuur selle järeldusega ei nõustu.
3. Kannatanu O.T. kasutas kohtuistungil Mikhail Simtsovi sõnade kirjeldamiseks väljendeid „ära arva, et mind saadetakse välja“ ja „õiendan sinuga arved“. Tunnistaja J.T. kinnitas kohtuistungil, et Mikhail Simtsov kasutas sõnu „O.T. ärgu arvaku, et teda (Mikhail Simtsovi) 5 saadetakse Venemaale üle piiri“ ja „sa saad minu käest“. Nende sõnade sisus ja tähenduses ei ole sisulist vastuolu. Kohtu väide, et kannatanu neid sõnu ei kuulunud, on ekslik, sest kannatanu ja tunnistaja rääkisid kohtuistungil sama asjaolu. Riigist välja saatmine ja deporteerimine ning „õiendan sinuga arved“ ja „sa saad minu käest“ on kõnekeeleliselt käsitletavad sünonüümidena. Prokurör on seisukohal, et kannatanu O.T. i ja tunnistaja J.T. e ütlused langevad kokku ning kannatanu kuulis 15.09.2021 kohtuistungi vaheajal Mikhail Simtsovi poolt eelmärgitud sõnu. Kuna menetlus toimub kakskeelselt, siis tõlgi vahendusel on sünonüümsõnade kasutamine paratamatu ning see ei muuda kannatanu ütluseid ebausaldusväärseteks.
4. Prokurör ei nõustu maakohtu järeldusega, et kannatanu O.T. il ei tekkinud arusaama süüdistatava ähvardusest, kuna ta ei osanud detailselt tervisekahjustuse ega valu tekkimist kirjeldada. Kannatanu kirjeldas kohtuistungil, et ta sai Mikhail Simtsovi ähvardusest aru, et viimane tuleb 10 kuu pärast vanglast välja ja väärkohtleb teda. Arvete õiendamine tähendas kannatanu jaoks, et Mikhail Simtsov põhjustab talle valu ning vaimset ja füüsilist kahju. Kannatanu põhjendas, et tema hirm oli tingitud sellest, et süüdistatav on varem kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud, teda ähvardanud ja ahistavalt jälitanud. Seetõttu oli kannatanu hirm uue vägivallakuriteo toimepanemise ees reaalne ning tal oli alus karta selle täideviimist.
5. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna kannatanu ei kirjeldanud konkreetset tapmise või tervisekahjustuse tekitamise viisi, on ähvardamine oletuslik ja füüsilise vägivallaga hirmutamine umbmäärane. Tapmist või tervisekahjustuse tekitamist ei pea ähvardaja sõnaselgelt välja ütlema. Oluline on, et ähvardaja sõnakasutus või väljendusviis ning muud asjaolud kogumis annaksid aluse koosseisupärase kahju tekkimist eeldada.
6. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et O.T. i kartus ähvarduse täideviimiseks ei ole piisavalt usutav ja see tuleneb tema isikulisest eripärast. Samuti leidis kohus, et kannatanu pidi aru saama, et tegemist on vaid pahameele väljendamisega ja emotsionaalse purskega. Kohtuotsustest nr 1-19-2349 ja 1-21-5320 on näha, et Mikhail Simtsov on pannud toime vägivallaga seotud kuritegusid nii oma lähedaste kui ka võõra inimese suhtes. See kinnitab, et Mikhail Simtsovi füüsiline ja vaimne vägivald kannatanu suhtes on tavapärane käitumismuster.
7. Kohtuistungitel leidis tõendamist, et O.T. , O.S. , J.T. ja H.K. said ühtemoodi aru, et Mikhail Simtsov kavatseb vanglast vabanemisel O.T. i suhtes füüsilist vägivalda kasutada. Keskmisele mõistlikule inimesele tähendab füüsilise vägivalla kasutamine minimaalselt tervisekahjustuse tekitamist, milleks piisab ühest löögist. Seega tundus ähvardus reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
8. 07.12.2023 esitas kaitsja apellatsioonile vastuse, milles leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja prokuratuuri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
9. 11.01.2024 toimunud kohtuistungil rahuldas ringkonnakohus prokuröri taotluse kannatanu ristküsitlemiseks osas, kuidas kannatanule Mikhail Simtsovi sõnad temale mõjusid. Prokurör jäi kohtuistungil apellatsiooni juurde ja leidis, et kuigi süüdistatav ei kasutanud sõnu tapmine või tervisekahjustuse tekitamine, lõi ta kannatanus ja tunnistajates ettekujutuse, et ta tekitab 10 kuu pärast kannatanule vähemalt füüsilist kahju. Kannatanu tundis ohtu elule, kuna on varem sattunud Mikhail Simtsovi vägivalla ohvriks.
10. Kaitsja leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja kannatanu ütlused ringkonnakohtu istungil on samasugused, nagu maakohtus. Tsiviilasjas toimunut saab käsitleda ebameeldiva sündmusena ja kaitsja ei näe põhjust, miks kannatanu peaks süüdistatavat kartma. Kannatanu ja tunnistajate ütlused on risti vastupidised. 6
11. Kannatanu sõnas, et Mikhail Simtsovi ennastõigustavad sõnad ei vasta tõele.
12. Süüdistatava hinnangul on arusaamatu, et kui kannatanu teda kardab, siis miks ta oli istungitel kohal ja käitus ülbelt. Ka maakohus pööras sellele tähelepanu, et inimene, kes kardab, ei saa nii käituda. Tegemist on teeseldud hirmuga, sest kannatanu tahab süüdistatava pikemaks ajaks vangi saata. IV. Ringkonnakohtu seisukoht
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vead tõendite hindamisel viisid materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni, mistõttu tuleb Viru Maakohtu
14. augusti
15. a otsus osaliselt tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tunnistada Mikhail Simtsov süüdi

§ 120lg 1 järgi kannatanu O.T.

i ähvardamises.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on ringkonnakohtule seadusega antud õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses, nagu esimese astme kohtul. Eelöeldu ei tähenda siiski seda, nagu oleks kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.05.
2. a otsus asjas nr 3-1-1-1703, p 14). Kirjeldatud arusaam väljendub selgelt ka KrMS § 15 lg 2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2 märgitus, mille kohaselt sõltub see, missuguseid küsimusi ringkonnakohtu otsuses käsitleda tuleb ning missuguseid tõendeid on vajalik vahetult uurida, menetletava kohtuasja eripärast (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.12.
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-100-15, p 10.2.).
4. Mikhail Simtsovi õigeksmõistmist kannatanu O.S. ähvardamises ei apelleerita, mistõttu lahendab ringkonnakohus apellatsiooni piires vaid kannatanu O.T. i ähvardamise küsimust.
5. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Mikhail Simtsov ütles O.T. ile 15.09.2021 Narva kohtumajas tsiviilasja nr 2-21-1857 kohtuistungi vaheajal „ne dumai, sto menja deportirujut, pokazal rukami, sto cherez 10 mesjazev ja võidu i razberus s toboi“, mis eesti keeles tähendab: „ära arva, et mind välja saadetakse, ta näitas sõrmedel, et 10 kuud ja ma saan välja, siis sinuga arved õiendan“. Küll aga on vaidluse all, kas Mikhail Simtsov ütles O.T. ile ka süüdistuses märgitud lause „Kui sa loodad, et mind deporteeritakse Venemaale, siis looda edasi. Ma saan välja. Küll sa siis näed, mis juhtuma hakkab, küll ma sulle näitan“ ning kas O.T. tundis ähvarduse tagajärjel hirmu.
6. Otsustamaks, millise lause Mikhail Simtsov O.T. ile 15.09.2021 ütles, võtab ringkonnakohus lühidalt kokku kannatanute ja tunnistajate ütlused toimunud sündmuse kohta.
7. Maakohtu 14.06.2023 kohtuistungil sõnas kannatanu O.T. , et Mikhail Simtsov ütles tema poole pöördudes: „ära arva, et mind välja saadetakse, ta näitas sõrmedel, et 10 kuud ja ma saan välja, siis sinuga arved õiendan.“ (tl 34) Ka ringkonnakohtu 11.01.2024 istungil jäi O.T. oma sõnade juurde, leides, et Mikhail Simtsov lausus talle: „ära arva, ära looda, et mind deporteeritakse. Ma tulen välja 10 kuu pärast ja õiendan sinuga arved, teen sinuga arved klaariks.“ Tunnistaja J.T. e sõnade järgi lausus Mikhail Simtsov, et O.T. ärgu arvaku, et ta (Mikhail Simtsov) saadetakse Venemaale, vaid ta kindlasti vabaneb vahi alt ja õiendab O.T. ga kõik arved ning sõnas O.T. le otse: „Siis sa saad minu käest“ (tl 43 pd). Kannatanu O.S. sõnul lausus Mikhail Simtsov, et 10 kuu pärast tuleb ta välja ja kõik saavad välja teenitud tasu ning ta saab O.T. i kätte (tl 39). H.K. tunnistas, et Mikhail Simtsov ütles kohtusaalis viibijatele, et pärast vabadusse saamist tuleb ta nendega vestlema ja kõik saavad oma palga (tl 79). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kannatanute O.T. i ja O.S. ning tunnistajate J.T. e ja H.K. ütlused on usaldusväärsed. 7
8. Ringkonnakohus leiab apellatsiooniga nõustudes, et vaatamata erinevale sõnakasutusele on kannatanute ja tunnistajate ütlused omavahel kooskõlas ning väljendavad sama mõtet. Kannatanu O.T. mäletab „arvete õiendamist“, nagu ka tunnistaja J.T. . Lisaks mäletab viimane ka fraasi „siis sa saad minu käest“. O.S. sõnul ütles süüdistatav, et kannatanu saab „välja teenitud tasu“ ning H.K. mäletab fraasi „saavad oma palga“. Kõik nimetatud väljendid annavad edasi täpselt sama mõtte – piltlikult ütles Mikhail Simtsov, et vanglast vabanedes maksab ta O.T. ile kätte. Üldreeglina säilibki inimese mälus paremini asja üldine mõte ja selle tuum ning halvemini detailid. Tahes-tahtmata ei mäleta kannatanud ja tunnistajad süüdistatava öeldut sõna-sõnalt ning ei suuda täpset sõnastust aastaid hiljem kohtus reprodutseerida. Vastupidiselt tekitaks selline olukord kahtlusi ütluste usaldusväärsuses ja viitaks sõnade pähe õppimisele, mitte juhtunu meenutamisele. Lisaks eelnevale mängib erinevate sõnade kasutamises rolli ka asjaolu, et Mikhail Simtsov väljendab end vene keeles ja kriminaalmenetlus on käinud tõlgi vahendusel, mistõttu on sünonüümsõnade kasutamine paratamatu.
9. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks mainida, et sisuliselt käib vaidlus süüdistuses kirjeldatud samatähenduslike lausete üle. Sõnaühendid „välja saatmine“ ja „deporteerimine“ ning „õiendan arved“ ja „küll ma sulle näitan“ on vastavalt omavahel sünonüümid. Eeltoodud põhjustel loeb ringkonnakohus kannatanute ja tunnistajate ütlustega tõendatuks, et Mikhail Simtsov ütles O.T. O.P. le 15.09.2021 kohtuistungi vaheajal muu hulgas järgnevad sõnad: „Ära arva, et mind saadetakse välja. Ma tulen 10 kuu pärast välja ja õiendan sinuga arved.“ Ka ringkonnakohtu istungil tunnistas kannatanu, et Mikhail Simtsov ähvardas teda just selliste sõnadega.
10. Lahendamist vajab ka küsimus, kas Mikhail Simtsovi öeldud lauset saab hinnata O.T. i ähvardamisena

§ 120lg 1 tähenduses.

Maakohus leidis, et ainuüksi süüdistatava lausutud sõnadest ei tulene tapmis- või kehavigastuste tekitamise ähvardust, sest Mikhail Simtsov ei konkretiseerinud, kuidas täpselt ta kannatanuga arved õiendab ega ei väljendanud piisavalt selgelt kahju tekitamise võimalust (maakohtu otsuse p 23). Apellant on seevastu seisukohal, et tapmist, tervisekahjustuse tekitamist või vara rikkumist ei pea ähvardaja sõnaselgelt välja ütlema. Prokuröri ja kannatanu arvates tundis viimane ähvarduse tõttu hirmu ning tajus ohtu tervisekahjustuse tekitamisele. Seega tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas maakohus on hinnanud kõiki asjaolusid kogumis ning jõudnud õigele järeldusele, et Mikhail Simtsovi öeldust ei tulene viidet tapmisele või tervisekahjustuse tekitamisele ning O.T. i jaoks ei olnud ähvardus tõsiseltvõetav. 36.

§ 120

tunnuseid ei saa realiseerida igasuguse ütluse või teoga, mida võib tõlgendada ähvardusena, vaid ähvardamine tähendab vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel. Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku. Sõnaliselt väljendatud ähvardus ei pea olema tingimata väljendatud räiges või ülbes vormis, vaid võib seisneda ka viisakas nentimises või mõista andmises. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06.02.

1. a otsus asjas nr 1-19-1849, p 23)
2. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ekslikult, et Mikhail Simtsov ei ähvardanud O.T. i tervisekahjustuse tekitamisega. Ähvardus ei pea sisaldama endas konkreetset sõnaliselt väljendatud vägivallategu ja selle tõenäolist tagajärge. Tervisekahju tekitamise kavatsus võib väljenduda ka selle mõista andmises läbi pehmendavate, ent samatähenduslike sõnade. Siiski peavad ähvardusest tulema arusaadavad viited võimaliku tervisekahju tekkimisele. Väljend 8 „arveid õiendama“ annab selgelt edasi mõtte võimalikust tervisekahjustuse tekitamisest. Ehkki „arvete õiendamine“ võib tähendada ka kõigest probleemi arutamist, on selle laialdasem tähendus kõnekeeles just füüsilise vägivalla kasutamine, mis võib eelkõige seisneda näiteks löömises. Kuigi on tõsi, et „arvete õiendamine“ ei viita ühemõtteliselt tervisekahjustuse tekitamisele ja füüsilise vägivalla kasutamine võib kujutada endas ka valu tekitamist, tuleneb nimetatud väljendist üheselt, et ähvarduse sisuks oleva teo hüpoteetiline tagajärg saab olla ka tervisekahjustuse tekkimine.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendeid hinnates jõudnud ekslikult järeldusele, et ähvardus ei olnud kannatanu jaoks tõsiseltvõetav. Süüdistatav lausus kannatanule kohtuistungi vaheajal, kui arutlusel oli tema ja kannatanu lapse suhtluskorra määramine, et kui ta saab 10 kuu pärast vangistusest välja, õiendab ta kannatanuga arved. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest on näha, et Mikhail Simtsov käitus vaheajal agressiivselt, karjus ning kasutas ebatsensuurseid sõnu, sest kannatanu ei olnud süüdistatavaga tsiviilasjas samal seisukohal. Ähvarduse tõsiseltvõetavuse hindamiseks tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et Mikhail Simtsov oli enne kõnesoleva sündmuse toimumist süüdi mõistetud kannatanu O.T. i kehalises väärkohtlemises, ähvardamises ja ahistavas jälitamises. See näitab süüdistatava vaimselt ja füüsiliselt vägivaldset käitumismustrit kannatanu suhtes. Sellises kontekstis on „arvete õiendamisega“ ähvardamine ringkonnakohtu hinnangul kannatanule selgelt arusaadav kui ähvardus tervisekahjustuse tekitamiseks ja seega tõsiseltvõetav.
4. Kannatanu O.T. sõnas maakohtu istungil, et ta hakkas kartma, et Mikhail Simtsov saab 10 kuu pärast vabaks ja väärkohtleb teda ehk tekitab talle vaimset ja füüsilist kahju (tl 34, 35 pd). Ringkonnakohus ei leia, et kannatanu peaks oskama kirjeldada täpset kahju tekitamise viisi ja tagajärge. Tulenevalt Mikhail Simtsovi varasemast vägivaldsest käitumisest O.T. i vastu, on usutav, et kannatanu tundis tõepoolest hirmu ning arvas, et süüdistatav võib teda füüsiliselt rünnata, tekitades temale sellega ka tervisekahjustusi. Kannatanu selgitas lisaks, et võõra inimese puhul ta ei teaks, mida „arvete õiendamise“ all silmas peetakse, kuid Mikhail Simtsovi puhul tähendab see just kahju tekitamist (tl 35 pd). Ringkonnakohtus ütlusi andes tunnistas O.T. , et ennekõike tähendas ähvardus tema jaoks peksa saamist, aga ta ei välistanud ka tapmist. Ta kartis kättemaksu, kuna Mikhail Simtsov süüdistab teda selles, et ta on vangis, kuna pöördus õiguskaitseorganite poole. Seda, et kannatanu võttis ähvardust tõsiselt, kinnitavad ka O.S. ütlused, mille järgi tundis O.T. pärast ähvardamist hirmu, ta oli närvis ja tema käed värisesid (tl 39). Ka tunnistaja J.T. ütles, et ähvarduse peale oli O.T. šokis ja väga hirmunud ning ta käed värisesid (tl 43 pd, 44). Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et Mikhail Simtsovi ähvardus tekitada tervisekahjustusi oli kannatanu jaoks tõsiseltvõetav ning ta tundis ohtu, et süüdistatava sõnad võivad realiseeruda. Midagi sellist nagu väidab Mikhail Simtsov ise, et pidas lausutu all silmas, et tahab pärast vanglast vabanemist lahendada kõik küsimused ametnikega seaduslikult, ei ole võimalik tema poolt O.T. ile adresseeritud ähvardusest järeldada.
5. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ähvardus ei olnud O.T. i jaoks tõsiseltvõetav, sest samal ajal vältava teise kriminaalmenetluse tõttu ei sõltunud Mikhail Simtsovi tahtest, kas ta 10 kuu pärast vabaneb. Ähvarduse tegelik täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima. Ähvarduse veenvuse hindamisel pole seega ka tähtis, kas süüdlasel oli tegelikult täideviimise kavatsus ja võimalus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06.02.
6. a otsus asjas nr 1-19-1849, p 23). Kuigi O.T. oli kannatanu ka mainitud kriminaalasjas, ei tähendanud see ilmtingimata, et ähvardus ei olnud tema jaoks veenev. Seda enam, et kohtuistungitega alustati alles 21.09.2021 ehk pärast kõnesoleva ähvarduse väljendamist 15.09.
7. Kuna kriminaalmenetlus oli alles käimas, ei saanud keegi asjaosalistest selle tulemust ette ennustada. Seetõttu ei pidanud ka O.T. 9 ähvardamise ajal kaaluma, et ehk Mikhail Simtsovile mõistetakse uus vanglakaristus ning tal ei ole võimalik 10 kuu pärast välja saada ja talle tervisekahju tekitada. Mikhail Simtsov lõi kannatanus ettekujutuse sellest, et kui ta vabadusse pääseb, otsib ta kannatanu üles ja tekitab talle tervisekahjustuse. Seega oli ringkonnakohtu hinnangul ähvardus kannatanu jaoks vägagi reaalne.
8. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kannatanu pidi ilmselgelt aru saama, et Mikhail Simtsovi käitumise puhul on tegemist vaid pahameele väljendamisega, mille taga ei ole midagi kaugeleulatuvat. Maakohtu välja toodud iseloomustav asjaolu, et Mikhail Simtsov läheb kergesti endast välja ja on emotsionaalne, ei tähenda, et kannatanu peaks olema agressiivse käitumisega harjunud ning ei tohiks võtta süüdistatava lausutud ähvardust tõsiselt. Liiati oli Mikhail Simtsov juba kannatanu kallal vägivalda tarvitanud, mis andis kannatanule veelgi enam alust arvata, et süüdistatava sõnade taga on reaalsed teod ja tegemist ei ole tühipalja ärplemisega.
9. Maakohtu hinnangul kartis O.T. Mikhail Simtsovi varasemate vägivallategude tulemusena, mistõttu ei olnud palju vaja selleks, et kannatanu hakkaks kartma ka süüdistatava agressiivset ja solvavat käitumist. Et hinnata, kas kannatanu võis tunda ähvarduse tõttu hirmu vaid enda isikulise eripära tõttu, tuleb kohtul tuvastada, kas ähvardus tundus reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Selliselt saab

§ 120

toimealast kõrvaldada nt praalivad väljaütlemised, mida üldarusaadavalt ei öelda tegeliku ähvardamise eesmärgil, aga ka ütluste adressaadi võimalikud ebaadekvaatsed reaktsioonid jmt (RKKKo 1-19-1849, p 24).

1. Ringkonnakohus leiab, et Mikhail Simtsovi agressiivne käitumine ja arvete õiendamisega ähvardamine, arvestades seda, et ta on ka varem vägivalda kasutanud, tekitavad kahtlemata hirmu ka mõistliku kõrvalseisja pilgu läbi. Ka saalis viibinud tunnistajate sõnul tundsid nad Mikhail Simtsovi käitumise tõttu hirmu, mis annab aimdust ähvarduse olustikust ja selle veenvusest kolmandatele isikutele. Kuna ähvarduse sisuks olevat tegevust tuleb hinnata koostoimes sellega kaasnevate asjaoludega, on kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades ilmne, et ka objektiivne kõrvaltvaataja tunneks hirmu, et Mikhail Simtsov oma ähvarduse täide viib.
2. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et Mikhail Simtsov ähvardas kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu tundis hirmu ja tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna süüdistatav on varemgi tema suhtes vägivaldselt käitunud. Mikhail Simtsovi lausutud ähvardus tundub reaalne ja hirmu tekitav ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega täitis Mikhail Simtsov

§ 120lg 1 objektiivse koosseisu.

45. Mikhail Simtsov pani kuriteo toime kavatsetusega

§ 16lg 2 järgi.

Ta seadis endale eesmärgiks kannatanus hirmu tekitamise vägivalla realiseerumise ees ning pidas võimalikuks, et kannatanu võtab teda tõsiselt ja kardab, et süüdistatav viib ähvarduse täide ning tekitab talle tervisekahjustuse. Tema ähvardus oli nii intensiivne, et kannatanu hirmu (käte värisemist, närvilisust, šokki) tajusid läheduses olevad tunnistajad. Mikhail Simtsovi varasema vägivaldse ja ahistava kohtlemise pärast oli O.T. O.P. juba pöördunud õiguskaitseorganite poole ning see kriminaalasi oli kohtu menetluses, mis oli Mikhail Simtsovile hästi teada. 46. Mikhail Simtsovi teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 47. Seega tuleb Mikhail Simtsov tunnistada süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja mõista talle ka

§-st 56 lähtudes karistus. 48.

§ 120lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

10 49. Mikhail Simtsovi süü suurust mõjutab kasutatud vägivalla iseloom. Süüdistatav ähvardas kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega, mis viitab väiksemale süü suurusele kui tapmisega ähvardamine. Mikhail Simtsov kasutas ähvardades pigem leebemat väljendit „arvete õiendamine“. Samas ei pannud Mikhail Simtsov samaliigilist tegu toime esimest korda, vaid on kannatanut ähvardanud ka varem. Mikhail Simtsovi puhul ei esine karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57mõttes.

Seevastu pani Mikhail Simtsov toime kuriteo oma endise elukaaslase (endise pereliikme) suhtes, mis on

§ 58p 4 järgi karistust raskendav asjaolu.

Arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, karistust kergendavate asjaolude puudumist ja ühe raskendava asjaolu esinemist, leiab kohus, et Mikhail Simtsovi süü on keskmine.

1. Mikhail Simtsovil on neli kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda Viru Maakohtu 30.11.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-5320

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3, § 1573 lg 1 ning § 209 lg 2 p 1 järgi 3 aasta 1 kuu ja 23 päeva pikkuse vangistusega. Otsuse kohaselt pani Mikhail Simtsov toime enda ja O.T. i poja L.P. i kehalise väärkohtlemise, lükates ta peaga vastu seina. Lisaks on kohtuotsusest näha, et Mikhail Simtsov helistas ja kirjutas O.T. ile mh ähvardava sisuga kirju (kui ta vanglast vabaneb, siis klaarib temaga arved ja ei anna tal elada), pannes seega toime ahistava jälitamise. Eelnimetatud teo pani Mikhail Simtsov toime ajal, mil kandis Viru Maakohtu 10.05.

1. a otsusega nr 1-19-2349 mõistetud vanglakaristust O.T. i kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise ning röövimise eest. Selles asjas tuvastas maakohus, et Mikhail Simtsov tõmbas kannatanut juustest ning tekitas talle kehavigastusi. Lisaks leidis kohus, et Mikhail Simtsov ähvardas O.T. i tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega.
2. Mikhail Simtsovi korduva vägivaldse käitumise tõttu leiab ringkonnakohus, et rahaline karistus kui kergemaliigiline karistus on välistatud. Mikhail Simtsovi on korduvalt karistatud erinevate kuritegude eest, sh sama kannatanu ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest, kuid sellele vaatamata jätkab ta kuritegude toimepanemist. See näitab, et varasemad karistused ei ole süüdistatavale piisavalt mõju avaldanud. Olukorras, kus isikut on samalaadse teo toimepanemise eest varem karistatud raskemaliigilise karistusega, ei ole põhjendatud talle selliste kuritegude jätkuva toimepanemise korral kergemaliigilise karistuse kohaldamine. Seetõttu on karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik mõista Mikhail Simtsovile karistuseks vangistus. 52.

§ 120lg 1 keskmine karistusmäär on 6 kuud vangistust.

Eeltoodust tulenevalt, arvestades Mikhail Simtsovi keskmist teosüüd, karistust raskendavat asjaolu ning üld-ja eripreventiivseid kaalutlusi, tuleb Mikhail Simtsovile mõista karistus sanktsiooni keskmises määras, s.o 6 kuud vangistust. 53. Mikhail Simtsov pani kuriteo toime enne Viru Maakohtu 30.11.2021. a otsuse kuulutamist, mistõttu tuleb talle

§ 65lg 1 alusel mõista liitkaristus.

Ringkonnakohus mõistab Mikhail Simtsovile liitkaristuse mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades temale Viru Maakohtu 30.11.2021. a otsusega mõistetud karistust 2 kuu võrra. Arvestades eelmise kriminaalasja mahtu, milles Mikhail Simtsov tunnistati süüdi mitmes erinevas kuriteos, ei oleks üks lisandunud ähvardamise tegu kuritegude kogumi eest mõistetud karistuse suurust (2 aastat 6 kuud vangistust) oluliselt mõjutanud. Viru Maakohus on karistust mõistes eksinud n.ö tehete järjekorras ja arvestanud eelvangistusaja 15 päeva põhjendamatult maha

§ 65

lg 2 alusel moodustatud liitkaristusest – see tulnuks lugeda kantuks

§ 64

lg 1 alusel kuritegude kogumi eest moodustatud liitkaristusest, 2 aasta ja 6 kuu pikkusest vangistusest. Kogumis ei ole see siiski viinud vale lõpptulemuseni. Seega moodustab ringkonnakohus käesolevas asjas Mikhail Simtsovile liitkaristuse

§ 65lg 1 alusel, suurendades Viru Maakohtu 30.11.2021.

a otsusega kohtuotsuste kogumis mõistetud karistuse kandmata osa, 3 aasta 1 kuu ja 8 päeva pikkust vangistust, käesolevas asjas mõistetud 6 kuu pikkuse vangistuse 11 arvelt ja mõistab talle liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 8 päeva vangistust. Kuna Mikhail Simtsov kannab karistust alates 30.11.2021, millise kuupäeva loeb ringkonnakohus karistuse kandmise alguseks, ei tule ärakantud karistuse osa

§ 65lg 1 ls 2 alusel liitkaristusest maha arvata. 54. Menetluskulud, mis Mikhail Simtsov peab Kr

MS § 180 lg 1 järgi hüvitama, on riigi õigusabi kulu kohtueelses ja maakohtu menetluses kokku 2122,80 eurot ning tunnistaja H.K. sõidukulud ja saamata jäänud sissetulek 329,53 eurot, mis on kokku 2452,33 eurot. Kuivõrd Mikhail Simtsov on õigeks mõistetud pooles süüdistuse mahust, tuleb ka pool menetluskuludest jätta riigi kanda. Seega tuleb temal hüvitada 1226,16 eurot ja riigi kanda jääb 1226,17 eurot. Mikhail Simtsov pani käesoleva menetluse aluseks oleva kuriteo toime 15.09.2021, s.o enne süüdimõistvat kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-21-

1. Viimati nimetatud asjas andis Viru Maakohus Mikhail Simtsovi kohtu alla 02.09.2021 ja määras kohtuistungite toimumise aja alates 21.09.
2. Kohtuotsus kuulutati 30.11.
3. Seega tõusetub küsimus sellest, kas menetleja jättis põhjendamatult Mikhail Simtsovi kriminaalasjad ühendamata, mistõttu vabaneks ta sundraha tasumise kohustusest. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks sundraha välja mõistmata jätmist, kuna Mikhail Simtsov pani uue kuriteo toime vaid 6 päeva enne kohtuistungi algust. Seega tekitas ta ise olukorra, kus tema suhtes oli vajalik läbi viia paralleelselt mitut kriminaalmenetlust. Nii lühikese aja jooksul ei oleks kohtuvälisel menetlejal olnud kuidagi võimalik saata uut kriminaalasja kohtusse ühendamiseks tema varasema kriminaalasjaga. Seega lisandub Mikhail Simtsovi muudele menetluskuludele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 eurot. Teise astme kuriteo puhul on sundraha suuruseks KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
4. detsembri
5. a määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
6. jaanuarist 2024 töötasu alammäär 820 eurot.
7. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 1 ja 2 ja § 340 lg 4 p-st 2 tühistab ringkonnakohus osaliselt Viru Maakohtu
8. augusti
9. a õigeksmõistva kohtuotsuse osaliselt, teeb selles osas uue otsuse, millega tunnistab Mikhail Simtsovi süüdi

§ 120lg 1 järgi kannatanu O.T.

i ähvardamises, mõistab talle selle teo eest karistuse ning mõistab välja menetluskulud. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Viru Ringkonnaprokuratuuri apellatsioon rahuldatakse. 56. Mikhail Simtsovi kaitsja vandeadvokaat Ilja Zuev esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal prokuratuuri apellatsiooni ja otsusega tutvumiseks, kliendiga asja arutamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks kokku 260 minutit, mille eest taotleb tasu 380,64 eurot (sh käibemaks 68,64 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud 380,64 eurot KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 12