) § 45 lg 3 p 4 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Selline olukord esineb muuhulgas juhul, kui vabadusekaotuseni viinud tahtlik süütegu pandi toime ajal, mil kohustused olid juba tekkinud. On üldiselt teada, et kinnipidamisasutuses viibimine piirab üldjuhul oluliselt isiku võimalusi tulu teenimiseks ja seega ka oma kohustuste täitmiseks. 4. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on võlgnik kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati 29.11.2022 Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-22-3001, võlgnikule mõisteti karistuseks 5 (viie) aasta 3 (kolme) kuu 19 (üheksateist) päeva vangistust. Eelevalt karistatud 28.06.2021 Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-4041, 1 aasta 2 kuu vangistusega. 5.
lg 1 sättest tulenevalt on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Kuigi Põhiseaduse § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele, siis kohus selgitab, et lisaks õigustele on igaühel ka kohustused. Eelkõige kohustus käituda seaduskuulekalt ning mitte kuritarvitada nii iseenda kui teiste õigusi ja vabadusi. Karistusregistri andmete kohaselt viibib võlgnik hetkel Tartu Vanglas, viimase kinnipidamise kuupäev 30.09.2021, vabanemise tähtpäev on 19.03.2028. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgniku kohustused kokku 69 631,52 eurot, millest 57,54% kogu summast moodustuvad võlgniku õigusvastasest tegevusest tulenevad nõuded, kokku summas 38 787,31 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on võlgnikku korduvalt karistatud ja seda pikema perioodi vältel. Kohtu hinnangul erinevate kuri- kui ka väärtegude toimepanemine pikema perioodi vältel iseloomustab võlgnikku kui isikut, kelle suhtes ei oleks kohustustest vabastamise menetlus eesmärgipärane. Tahtlikult toime pandud kuritegudega on võlgnik takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul võlgnikul õigust saada õiguskaitset, st võimaldada makseraskustest läbi kohustustest vabastamise menetluse vabaneda, pannes ise järjepidevalt tahtlikult toime seaduse vastaseid tegusid. Kohus selgitab, et võlgnikul on eesmärgipärasem esitada täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise vastuväide TsÜS § 157 alusel, kuivõrd usaldusisiku hinnangul võib olla kokku 23 täiteasja aegunud. Kohus ei ole veendunud, et võlgnik suudaks kohustustest vabastamise menetluse kestel tegeleda mõistliku tulutoova tegevusega. Kohus võib võlgniku tasumata jäänud võlgadest vabastada juhul, kui võlgnik on oma kohustusi menetluse kestel nõuetekohaselt täitnud ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohus ei pea võimatuks, et võlgnik oma senist elumustrit tulevikus muudab, kuid praeguste asjaolude pinnalt on menetlus perspektiivitu, sest võlgnik on tahtlikult toime pandud kuritegudega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Eeltoodust tulenevalt esineb alus
6. Juhindudes
MS § 425 lg 1 ja 477 lg 1 jätab kohus maksejõuetusavalduse läbi vaatamata. Avaldusega taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada.
Usaldusisik taotleb määrata kindlaks usaldusisiku tasu summas 759 eurot, millele lisandub käibemaks 166,98 eurot, kokku 925,98 eurot. 9. Kohus rahuldab usaldusisiku tasutaotluse. Arvestades töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi on tasu suurus põhjendatud. Kohus määrab usaldusisiku tasu väljamaksmise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu ta tegutseb (
Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub usaldusisiku tasule käibemaks (
S § 65 lg 11). Kohus rahuldab tasu ja kulutused kokku seega 925,98 euro ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.