Obsah (13)

§ 4§ 24§ 26§ 20§ 27§ 21§ 2§ 30§ 35§ 41§ 54§ 19§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-15123 Tsiviilasi Ixxxxx Kxxxxxxx avaldus võlgade üm

) § 15 alusel. Kohus peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Usaldusisik esitas 13.12.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Võlgnikul Ixxxxx Kxxxxxxxxxon kohustusi kokku summas 55 349,07 eurot, millest põhinõudeid on 45 689,31 eurot ja kõrvalnõudeid 5 927,76 eurot. Põhinõuete summa sisse on arvestatud ka kohtutäiturite esitatud tasud summas 4 128,60 eurot. Põhinõuete hulka on arvestatud kohtukulud, mida on sissenõudja reaalselt tasunud (riigilõivud ja menetluskulud). Ixxxxx Kxxxxxxx vara hulka kuulub korter, mille hinnanguline väärtus on 75 000,00 eurot. Seisuga 07.12.2023 oli võlgniku pangakonto jääk 420,76 eurot. Võlgnikul ei ole kogumispensioni II sammast. Võlgnik töötab AS Mxxxxxxx Sxxx lihvija-keevitajana. Võlgniku sissetuleku moodustab töötasu u 1 122,25 eurot. Võlgniku poolt esitatud maksejõuetusavalduses on toodud välja võlgniku tulud ja kulud ning avalduse kohaselt jääks kohustuste tasumiseks igakuiselt 395,17 eurot. Võlgniku enda hinnangul on ta võimeline maksma igakuiselt võlgade katteks perekonna abiga maksimaalselt 650 eurot. Usaldusisiku hinnangul ei ole nii suur 4 kuumakse reaalne, kuid lõplik kuumakse selgub kava koostamise käigus. Võlgniku üldine elatusmiinimum aastal 2024 on 820,00 eurot. Ixxxxx Kxxxxxxx on oma maksejõuetusavalduses märkinud, et võttis laenud elukaaslase ja lapse isa võlgade tasumiseks, kuid lahku minnes jäi ise enda nimele võetud laenude tasumisega hätta, sest endine elukaaslane ja lapse isa ei aidanud neid maksta. Usaldusisik leiab, et võlgniku Sxxxxx Axxxxsuhtes tuleks kohtul algatada võlgade ümberkujundamise menetlus, millega on võimalik aidata võlgnikul oma makseraskused ületada.

1. 20.12.2023 algatas kohus määrusega võlgade ümberkujundamise menetluse, ühtlasi määras kohus deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutavaks summaks 1600 eurot (usaldusisiku tasu) ja tasumise osamaksetena nelja kuu jooksul.
2. Usaldusisik esitas kohtule 14.03.2024 ümberkujundamiskava ning edastas kohtule võlausaldajate seisukohad koos usaldusisiku arvamusega. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Arvestades võlgniku koguvõlgnevuse suurust ja sissetulekuid, on ümberkujundamiskavas võlausaldajaid võrdselt koheldes vähendatud kõigi kohustuste kõrvalkulusid 100%. Kava kohaselt tuleb võlgnikul tasuda põhivõlgnevused 90% ulatuses. Ümberkujundamiskavas on põhivõlgnevus 25.130,51 eurot, mis moodustab 80,95% koguvõlgnevusest. Kava on koostatud 60 kuu peale, mil kuumakseks kõigi ümberkujundatavate nõuete peale tuleb keskmiselt 360,75 eurot (1.5.makse on 359,70 eurot; 6.makse on 359,68 eurot; 7.-11.makse on 373,55 eurot; 12.makse on 373,60 eurot; 13.-59.makse on 359,26 eurot ja 60.makse on 360,05 eurot). Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajatele 21 644,80 eurot. Võlgade ümberkujundamisel tasudes 90% põhinõuetest, rahuldataks praegusest 31 044,16 eurot koguvõlgnevusest 69,72% (21 644,80 eurot). Eraisiku pankroti korral rahuldatakse praegusest koguvõlgnevusest 31 044,16 eurot u 60,90% (18 905,97 eurot). Ümberkujundamiskava korral saavad võlausaldajad oma nõudeid rahuldatud u 2 738,83 euro (21 644,80-18 905,97=2 738,83) võrra rohkem kui pankroti korral, seega antud juhul on võlausaldajate õigustatud huvid ja õigused võlgade ümberkujundamisel rohkem kaitstud. Võlgniku soov on säilitada oma kodu.
3. Usaldusisik esitas kõigile ümberkujundamiskavas märgitud võlausaldajatele 20.02.2024 ümberkujundamiskava, võlgniku maksejõuetusavalduse, teatise, vara- ja võlanimekirja ning kinnituskirja. Võlausaldajatel paluti kinnitada e-kirja kättesaamist ning esitada oma avaldused või seisukohad 2 nädala jooksul alates kirja kättesaamisest, kuid mitte hiljemalt kui 09.03.2024 vastavalt

§ 4lg 1 ja Ts

MS § 3141 lg

1. Viimasena kinnitas e-kirja kättesaamist kohtutäitur Oksana Kutšmei 26.02.
2. Debitum Invest OÜ kirja kättesaamist kinnitanud ei ole, seega loeb usaldusisik võlausaldajale vastavalt teatises märgitule kava koos dokumentidega kättetoimetatuks 09.03.
3. Tähtajaliselt esitasid oma seisukohad 5 võlausaldajat. OK Incure OÜ, Holm Bank AS, Svea Finance AS ja Oksana Kutšmei nõustusid usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga, mille tähtaeg on 60 kuud. Holm Bank AS usaldusisikule vastuväidet ei esitanud, kuid menetluse jooksul loovutas inkassofirma GS Core OÜ oma nõude tagasi Holm Bank AS’le ning sellega seoses võlausaldaja palub kavas muuta võlausaldaja nime.
4. Usaldusisik esitas koos võlgade ümberkujundamise kavaga tasutaotluse, milles palub kohtul määrata ülesannete täitmise eest tasuks 1 170 eurot. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
6. 14.03.2024 menetlusdokumendist tulenevalt on usaldusisik 20.02.2024 edastanud ümberkujundamiskava kirjas nimetatud võlausaldajatele, määrates neile tähtajaks 09.03.2024 usaldusisikule kava osas seisukoha esitamiseks.

§ 24

kohaselt tuleb ümberkujundamiskava koos lisadega võlausaldajatele kätte toimetada ja vähemalt kahe nädala pikkune seisukoha 5 esitamise tähtaeg hakkab kulgema kava kättesaamisest arvates. Tähtajaliselt esitasid oma seisukohad 5 võlausaldajat. OK Incure OÜ, Holm Bank AS, Svea Finance AS ja Oksana Kutšmei nõustusid usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga, mille tähtaeg on 60 kuud. Holm Bank AS usaldusisikule vastuväidet ei esitanud, Debitum Invest OÜ, Elisa Eesti OÜ, Anne Böckler ja Janek Pool tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud, kuid usaldusisik on võlausaldajatele edastatud teatises

§ 24

lg 4 neljanda lause kohaselt märkinud, et tähtaegselt seisukoha või avalduse esitamata jätmisel nõustub võlausaldaja ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga. Aktiva Finance Group OÜ ümberkujundamiskavaga ei nõustu viisil, kus nõudeid vähendatakse nii suures mahus. 9.

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

§ 26

lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik. Antud juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 4 võlausaldajat. Vastuväite esitas üks võlausaldaja. Ülejäänud võlausaldajad avaldusi ega seisukohti tähtaegselt ei esitanud, kuid

§ 24

lg 4 neljanda lause kohaselt tähtaegselt seisukoha või avalduse esitamata jätmisel nõustub võlausaldaja ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga. Seega tuleb lugeda, et kavaga on nõustunud 8 võlausaldajat, s.o üle poole pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest. Järelikult on täidetud

§ 26lg-s 2 sätestatud eeldused.

10. Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks kontrollida, kas usaldusisik on kohtule esitanud

§ 20

lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud nõuetekohased dokumendid, kas kava alusel koheldakse ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (Aktiva Finance Group OÜ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (

§ 26

lg 2) ning kas esineb

§ 27lg-s 1 nimetatud aluseid.

1. Kohus määras 20.12.2023 määruses kava esitamise tähtajaks 20.02.2024 ning pikendas seda tähtaega usaldusisiku taotlusel kuni 14.03.
2. Usaldusisik esitas kohtule kava kinnitamiseks 14.03.2024, st tähtaegselt. Koos kavaga esitas usaldusisik kohtule võlausaldajatele saadetud teatise võlgade ümberkujundamisest, võlausaldajate seisukohad ja kokkuvõtte sellest, samuti taotluse kava muutmiseks ning usaldusisiku arvamuse, usaldusisiku tasu aruande ja taotluse. Seega on usaldusisik esitanud kohtule mh

§ 24lg-s 3 nõutud võlausaldajate seisukohad.

12. Kohtu hinnangul vastab kava

§ 20lg-s 1 sätestatud nõuetele.

13. Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (

§ 20lg 1 p 1).

Kava kohaselt tuleb võlgnikul tasuda põhivõlgnevused 90% ulatuses. Ümberkujundamiskavas on põhivõlgnevus 25 130,51 eurot, mis moodustab 80,95% koguvõlgnevusest. Võlgnik on seega taotlenud

§ 21

lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kõrvalnõuete 6 vähendamise teel. Eelviidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva vara väärtuse ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel. 14. Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg (

§ 20lg 1 p 2).

Võlgnik teeb esimese makse 10.04.2024 ning kava täidetakse hiljemalt märts

2. Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldajate huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist võrreldes makseraskustesse sattunud füüsilise isiku õigustega.
3. Kohtu hinnangul on kava koostamisel lähtudes võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest arvestatud võlausaldajate huve ja saada tagasi väljastatud krediidisummad võimalikult suures ulatuses. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Maksete sooritamisel tuleb arvestada võlgniku tegeliku maksevõimet, olemasoleva ja tulevikus prognoositava sissetuleku tase ei võimalda suuremaid makseid sooritada. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevatele laenuandjatest võlausaldajatele on teada, et tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk (nt võlgnik tagastab laenatud raha väiksemas summas), mille realiseerumisega nad peavad arvestama. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (

§ 2

lg 3), on oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). 17. Järgmisena kontrollib kohus

§ 26

lg 2 järgi, kas kava alusel koheldakse ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (Aktiva Finance Group OÜ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, ning kui koheldakse, siis kas mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

1. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasub võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajatele 21 644,80 eurot. Võlgade ümberkujundamisel tasudes 90% põhinõuetest, rahuldataks praegusest 31 044,16 eurot koguvõlgnevusest 69,72% (21.644,80 eurot). Kohtu arvates on kõiki kavaga hõlmatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud – kõigile võlausaldajatele tasutakse põhinõuded 90% ulatuses ja kõigil võlausaldajatel on kõrvalkohustused vähendatud 100% ulatuses. Seega puudub alus väita, et mõnda võlausaldajat on koheldud teistest halvemini. Väikeste nõuetega võlausaldajate nõuded rahuldatakse küll kuni 6-12 kuu jooksul, et vältida liigseid ülekandetasusid, kuid kohtu arvates on kõnealune võlausaldajate nõuete rahuldamise eristamine lisanduvate kulude vältimiseks põhjendatud. Selliselt on ka ühetaoliste nõuetega võlausaldajaid koheldud võrdselt. 7
2. Kohus leiab, et

§ 26

lg-eid 3 ja 4 arvestades peab kohus kaaluma võlgade ümberkujundamise poolte õigustatud huve ja õigusi ning muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga, üksnes siis, kui võlausaldajad kavaga ei nõustunud või nõustusid

§ 26lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses.

Praegusel juhul eelnimetatud eelduseid ei esine, kuna kavaga nõustusid üle poole võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult ei pea kohus praegusel juhul nn võlausaldajate huvide testi läbi viima, st võrdlema vastuväite esitanud võlausaldaja nõude rahuldamise ulatust pankrotimenetluses ümberkujundamiskava alusel välja makstava summaga. Eeltoodule vaatamata kohus märgib, et võlausaldaja ei ole kava kohaselt oluliselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel. Võlausaldaja ei saa maksejõuetusmenetluses nõuete tervikuna täitmist eeldada. Nõuete vähendamise ulatus ei ole seadusega piiratud, seda isegi juhul kui võlgnikule kuulub kinnisasi.. 20. Kohtu arvates puuduvad

§ 27lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks.

21. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses ning tema suhtes on algatatud täitemenetlused. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Võlgnikule kuulub küll varana kinnisasi, kuid tegu ei ole kiiresti realiseeritava varaga. Lisaks on kinnisasi kaasomandis, mida võlgnik soovib säilitada. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine

§ 27lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolusid.

22. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (

§ 27lg 1 p 2).

23. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (

§ 27lg 1 p-d 3 ja 4).

24. Eelmärgitut arvestades kohus leiab, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada. 25.

§ 30

lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. 26. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (

§ 35lg 2).

Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (

§ 35lg 4).

27.

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.

§ 35

lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise 20. aprilliks (teine aruanne 20. aprill 2025 jne) kuni kava täitmiseni. 28. Kohus lisab, et tühistab kava

§ 41lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda 8 sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

1. Usaldusisik on 14.03.2024 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 13 tunni eest 1 170 eurot. Tasu kanda kanda Avitase OÜ arveldusarvele EE
3. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: − kohtu poolt esitatud maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumine, 1h; − seadusandlusega tutvumine, 0,5h; − infopäringute koostamine ja edastamine võlgniku vara ja kohustuste kindlaks tegemiseks; võlausaldajate teavitamine maksejõuetusmenetlusest ja nõude esitamise kohustusest, 0,5h; − suhtlemine võlgnikuga: päringud tema vara ja kohustuste kohta, teabe andmine maksejõuetusmenetluse toimumise põhimõtete kohta, 2h; − võlausaldajatelt ja võlgnikult saadud info korrastamine, andmete kontrollimine, tabeli koostamine, analüüsimine, 1h; − võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamine, usaldusisiku hinnangu koostamine ja esitamine kohtule, 1,5h; − istungil osalemine, 0,5h; − suhtlemine võlausaldajatega kohustuse lõpetamiseks, 1h; − erinevate ümberkujundamiskavade kaalumine, analüüs, arutelu võlgnikuga, 0,5h; − ümberkujundamiskava, põhjenduste ja selgituste koostamine, 2,5h; − võlausaldajatele teatise koostamine, kava ja dokumentide esitamine, 0,5h; − kokkuvõte võlausaldajate seisukohtadest ümberkujundamiskava kohta ja usaldusisiku arvamus ja tasu taotlus, kohtule esitamine, 1,5h. 31.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024 164 eurot (820 / 5). 32. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 13 tunni eest taotletud 1 170 eurot (13 tundi × 90 eurot). Tasu tuleb kanda võlgniku poolt

§ 19

lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 33. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 9 34.

§ 8lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 10