lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
sätestatud võimaluse – s.o võlgniku ettevõtte tervendamise – kasutamine võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ilmselt langeks ära ka võimalus teha pankrotimenetluses kompromiss (vt
), mille väljatöötamise õiguse saaksid võlausaldajad haldurile anda (vt
Ajutine haldur leiab, et enne hoonestusõiguse ja elektritootmisseadme müüki tuleb esmalt välja selgitada, kuhu laekub elektrienergia müügist saadav raha. Võlausaldaja märkis oma 01.03.2024 esitatud menetlusdokumendis, et vaidleb esitatud taotlusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Päikeseelektrijaam on rajatud hiljuti ning ei ole alust väita, et tegemist on justkui kiiresti väärtust kaotava kaubana (s.o kiiresti riknev kaup). Päikeseelektrijaamade kasulikuks elueaks hinnatakse vähemalt 25 aastat ning tootlikkuse langus ei ole sel perioodil drastiline (nö kasuliku eluea lõpus eeldatakse tootlikkust säilimist kuni 80% ulatuses) ning samuti ei ole toimunud päikesepaneelide arengus murrangulisi arenguid, mis muudaks rajatud päikeseelektrijaamad ning neis kasutatud päikesepaneelid moraalselt vananenuks. Ajutine pankrotihaldur esitas 08.03.2024 kohtule aruande, mille kohaselt võlgniku vara arvel ei ole võimalik rahuldada võlgniku kõiki kohustusi. Võlgniku arvelduskontol on 0,14 eurot ning tema omandis oleva hoonestusõiguse väärtus on alla 615 000 euro. Võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks on aga vähemalt 1 363 914,98 eurot (s.o liisinguandja ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue ning maksuvõlg). Ajutine haldur leidis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on tõenäoliselt tegutsenud maksejõuetuna juba alates 2021. aasta lõpust. Edasises pankrotimenetluses võivad esineda tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimalused. Maksejõuetuse põhjuseks märgib ajutine pankrotihaldur käesolevas aruandes muu asjaolu
lg 5 tähenduses, kuid selgitab, et ajutise halduri järeldus ei ole siinkohal lõplik. Võlgniku majandusmudel on jäänud ajutisele haldurile arusaamatuks. Võlgniku omandis on elektritootmisseade “PAKRI Päike 1”, kuid võlgniku arvelduskonto väljavõttest ei nähtu, et võlgnikule oleks elektrienergia müügist raha laekunud. Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857, asukoht Veskiposti tn 2, 10138 Tallinn) on ajutisele haldurile esitanud andmed selle kohta, et kõnealuse elektritootmisseadmega elektrienergiat toodetakse, kuid elektritootmisseadme vastavuskinnitus on väljastatud võlgniku osanikule PAKRI Energia OÜle, kes tõenäoliselt omandab ka sellest saadava vilja. Võlgnik on oma kohustuste täitmiseks saanud laenu samuti PAKRI Energia OÜ-lt. Sellise majandusmudeli ülesehitamise tulemus seisneb aga selles, et võlgniku kohustused on ajas pidevalt suurenevad ning seejuures kasvab võlg seotud isiku ees. Pankrotiavaldus vaadati läbi 14.03.2024 toimunud istungil ajutise pankrotihalduri ja võlausaldaja osavõtul. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Pankrotiavalduse lahendamine Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ Kollane Vara (endise ärinimega OÜ Pakri Päike 1) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andrias Palmitsa (Palmits), kes on andnud selleks vastava nõusoleku. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 1 363 914,98 euro (s.o liisinguandja ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue ning maksuvõlg) ulatuses, kuid olemasolev vara (hinnanguliselt ca 615 000 eurot) võlgu ei kata. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu, sellise hinnanguga on nõustunud ka võlgnik oma 14.03.2024 seisukohas.
Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga, et maksejõuetuse põhjuseks on käesolevate andmete alusel muu asjaolu
Arvestades, et võlgniku majandusmudel on jäänud haldurile arusaamatuks, võib hinnang muutuda, kui menetluse käigus kogutakse uusi tõendeid ja selgub uusi asjaolusid.
lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Võlgniku juhatuse liige kohustub esitama pankrotihaldurile käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud dokumendid ja andmed hiljemalt 01.04.2024. Kooskõlas
lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
kohaselt kohaldatakse seda ka juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme suhtes. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub virtuaalselt 08.04.2024 kell 10.00. Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 3 401,76 eurot (koos käibemaksuga) kuulub väljamõistmisele
lg 1 ja lg 3 alusel taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.
Võlausaldaja on 06.02.2024 määruse alusel tasunud kohtu deposiiti 1 800 eurot ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks. Kohus määrab tasu maksmise osaliselt deposiidi arvel ning ülejäänud osas, 1 601,36 eurot ( koos käibemaksuga), rahuldatakse tasu pankrotivara arvelt. Kohtutäituri taotluse lahendamine TMS § 51 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt lõpeb täitemenetlus pankroti väljakuulutamisel. TMS § 511 lg 1 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Kohtu hinnangul on säte mõeldud eelkõige erandina juhtudeks, mil enampakkumine on enne pankroti väljakuulutamist alanud ning ei ole otstarbekas seda tühistada. Pankrotimenetluses ei ole mõttekas korrata täiendava aja- ja rahakuluga samu vara müügitoiminguid. Seda seisukohta toetab ka vastava seaduseelnõu seletuskiri. Antud juhul lõppes enampakkumine 16.02.2024 nurjumisega, kuivõrd enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat. Seega nii kohtutäitur (kui ka alternatiivselt pankrotihaldur) peaks korraldama vara müügiks uue enampakkumise ning täitemenetluse jätkamine ei annaks suuri tehnilisi eeliseid. Veelgi olulisem on aga silmas pidada pankrotimenetluse eesmärke ning pankrotihalduri kohustust püüelda kõigi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise poole.
lg 1 p 1 ja 2 alusel moodustub võlgniku varast pankroti väljakuulutamisega pankrotivara ning haldurile läheb üle vara valitsemise õigus kooskõlas
. Pankrotihalduril peab jääma võimalus võlgniku vara valitseda ja käsutada, et saavutada võlausaldajatele parim tulemus. Kohus nõustub halduri seisukohaga, et võlgniku ainsa teadaoleva vara ning ettevõtte võõrandamine piiraks märkimisväärselt halduri tegevusvabadust. Kohtu ette toodud andmetel toodab päikesepark märkimisväärset rahavoogu, mis võimaldab teenida pankrotivarasse vahendeid ning välistada ei saa ka võlgniku ettevõtte tervendamise võimalust.
lg 4 kohaselt kui võlgniku ettevõtte tegevust jätkatakse, ei või vara müüa, kui see takistab ettevõtte tegevuse jätkamist. Ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustavad võlausaldajad võlausaldajate esimesel üldkoosolekul (
OÜ Kollane Vara võlausaldajate üldkoosolek toimub 08.04.2024 ning käesoleval ajal ei ole selge, kas ettevõtte tegevust jätkatakse või mitte. Päikesepargi hoonestusõiguse müük täitemenetluses muudaks selle võimatuks. Edasine pankrotimenetlus muutuks sellisel juhul suure tõenäosusega formaalseks ja piirduks vaid nõuete tunnustamise menetlusega. Täiendavalt langeks ära ühe
sätestatud võimaluse – s.o võlgniku ettevõtte tervendamise – kasutamine võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Enne hoonestusõiguse ja elektritootmisseadme müüki tuleb esmalt välja selgitada, kuhu laekub elektrienergia müügist saadav raha. Juhul, kui võlgnik elektrienergiat ei müü, tuleb välja selgitada, kes saab kõnealusest päikesepargist kasutuseelise ning kas selle isiku vastu on võimalik esitada nõudeid. Kohus ei pea mõistlikuks teha menetluses pöördumatuid samme enne, kui kõik asjaolud on välja selgitatud ning on võimalik hinnata kõikide osapoolte jaoks parimaid lahendusi. Kohus jätab kohtutäitur Risto Sepa 22.02.2024 taotluse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Võlausaldaja menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja
Tegemist on pankrotimenetluse kuluga. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud võlgniku kanda, kuna kohtule esitatud andmetel on võlgniku maksejõuetus saabunud juba
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.