Obsah (8)

§ 361§ 423§ 43§ 168§ 162§ 150§ 427§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Agle Lauren Kohtujurist Kelly Oper Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-10192 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Sovek hagi Ehitu

) § 356 lg 1 alusel kuni tsiviilasjas nr 2-22-10950 kostja saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni. Tsiviilasjas nr 2-22-10950 kinnitati

1. jaanuari 2023 määrusega kostja saneerimiskava. Määrus jõustus
2. juunil
3. Kostja esitas
4. jaanuaril 2024 maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks. Kohus tühistas
5. jaanuari 2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-10950 kostja saneerimiskava ja lõpetas saneerimismenetluse. Maakohus kuulutas
6. märtsi 2024 määrusega välja kostja pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andres Tootsmani. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus leiab, et asjas tuleb menetlus uuendada ja hagiavaldus läbi vaatamata jätta. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
8. Kuna
9. juunil 2023 jõustus kostja saneerimiskava,
10. jaanuaril 2024 lõpetati kostja saneerimismenetlus ja
11. märtsil 2024 kuulutati välja kostja pankrot, on ära langenud praeguse menetluse peatamise alused. Kohus uuendab menetluse omal algatusel (

§ 361

lg 1).

§ 361lg 4 alusel jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.

6.

§ 423lg-st 3 tulenevalt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (Pankr

S) § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 93) ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras.

1. Kuna praeguses tsiviilasjas on kohtumenetlus alanud enne kostja pankroti välja kuulutamist (hagiavaldus esitati
2. juuli 2022, kostja pankrot on välja kuulutatud
3. märtsil 2024) ning otsust veel kohtu poolt tehtud ei ole, tuleb hageja poolt esitatud hagi kostja vastu jätta läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Võlausaldajal on võimalik hagimenetluses esitatud nõue esitada PankrS §-s 93 ja 94 sätestatud korras tunnustamiseks kostja pankrotimenetluses.
4. Kohus selgitab, et pankrotimäärus on viivitamata täidetav (PankrS § 31 lg 7) ning pankrotimenetluses kehtib katkematuse põhimõte, mistõttu kuulub käesolevas asjas menetlus kostja pankroti tõttu lõpetamisele sõltumata sellest, kas pankrotimäärus on vaidlustatud või mitte.

§ 43

lg 3 näeb ette, et kohus taastab hageja avalduse alusel menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. 2

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule ei ole käesoleval juhul teada asjaolusid, mis annaksid aluse kostja suhtes

§ 168lg-tes 3-5 sätestatu kohaldamiseks.

Samas sätestab

§ 162

lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on

1. jaanuari 2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 p-s 14 märkinud, et kui hagi jäeti läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, st kui tegemist on asjaoluga, mida hageja ei saanud mõjutada, peab seda menetluskulude määramisel arvestama.
2. Antud juhul jätab kohus hagi läbivaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Kuna hageja ei vastuta hagi läbivaatamata jätmise eest ning ta ei saanud oma tegevusega hagi läbivaatamata jätmist mõjutada, siis on kostja menetluskulude jätmine hageja kanda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane.
3. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
4. Hagejal on

§ 150

lg 1 p 3 alusel õigus saada tagasi hagi esitamisel tasutud riigilõiv.

§ 150

lg 4 näeb ette, et kohus tagastab riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti ning menetlusosalisele või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastab kohus hagejale pärast sellekohase taotluse saamist. Taotluses tuleb ära näidata kellele ja millisele arvelduskontole tuleb riigilõiv tagastada. 13. Hagi läbivaatamata jätmisele võib esitada määruskaebuse

§ 427alusel.

Menetluskulude vaidlustamine toimub

§ 178

lg-s 1 ettenähtud korras.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik 3