KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märts 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-19-

§ 102lg 2 alusel välja mõista, sest hagejad saavad lapsetoetust 120 eurot kuus.

Lisaks on kostjal veel kaks last, kelle õigus ülalpidamist saada võib kahjustuda, kui hagejate kasuks mõistetakse elatis välja miinimummääras. Elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks puuduvad põhjused. Hagejad ei ole kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni kordagi kostjalt ülalpidamist nõudnud ning selline tagasiulatuv nõue on kostja jaoks ebamõistlikult koormav. MAAKOHTU OTSUS

1. Viru Maakohus rahuldas hagi
2. oktoobri 2023 otsusega osaliselt, mõistis kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatise 150 eurot kuus kummagi hageja täisealiseks saamiseni alates
3. oktoobrist
4. Tagasiulatuva elatise nõue jäeti rahuldamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

§ 101

lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud kostja sissetulekuga ja asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Alates

1. aprillist 2023 on hagejatele makstav elatis 260,33 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). MTA tõendi kohaselt oli
2. septembrist 2022 –
3. augustini 2023 kostja sissetulek 22,40 eurot (töövõimetushüvitis) ning hagejate emale väljamakseid tehtud ei ole. Kinnisvara ja mootorsõidukeid kostjale ei kuulu. Hagejate emale kuulub kinnisasi asukohaga XXXXXXXXXXXXXX linn. Mootorsõidukeid hagejate seadusliku esindaja nimel ei ole. Tuvastatud on, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks ülalpeetavat (C.C ja D.D.).

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (RKTKo 2-16-2343, p 11). Samuti võib kohustatud vanema varaline seisund anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis (RKTKo 2-16-118651, p 13). Kohtu hinnangul tuleb kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada mõjuval põhjusel

§ 102lg 2 alusel, kuna kostjal on lisaks hagejatele veel kaks ülalpeetavat.

Arvestades kostja varalist seisundit ja asjaolu, et kostjalt mõistetakse elatis välja alates hagi esitamisest (4. oktoobrist 2019), tekib kostjal märkimisväärne kohustus tasuda lisaks igakuisele elatisele elatist hagejatele kuni kohtuotsuse tegemiseni rohkem kui kolme aasta eest. Elatise miinimummääras väljamõistmisel oleksid hagejad oluliselt paremas olukorras kui kostja teised lapsed. Kuna kostja on nõustunud tasuma mõlemale hagejale 150 eurot kuus, tuleb elatis välja mõista selles ulatuses. Nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Tegemist oleks märkimisväärse summaga, mille tasumine käiks kostjale üle jõu. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, viidates TsMS § 163 lõikele

1. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et elatise nõue on juba lahendatud tsiviilasjas nr 2-22-
3. Kuna Viru Maakohus on juba analüüsinud antud asja 3 teises tsiviilasjas ja teinud otsuse elatise tasumise kohta alates 05.09.
4. a kuni laste täisealiseks saamiseni, siis oleks pidanud kohus tegema otsuse elatise osas üksnes kuni 04.09.
5. a. (apellatsioonkaebuse sisu arvestades on apellandid eksinud aasta arvuga ja loeb õigeks
6. aasta) Maakohus on ka ebaõigesti leidnud, et elatis peab olema 150 eurot kuus. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta mõistis elatise välja sellises summas. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ei olnud elatist võimalik indekseerida. Kostja on küll viidanud, et tal on veel kaks last, kuid ta ei ole tõendanud, et on neile elatist tasunud. Kohus pole arvestanud ka sellega, et elatisekalkulaator ei olnud kasutatav enne
7. detsembrit
8. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude.
9. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates
11. septembrist 2022 kuni laste täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega lõpetab menetluse A.A. elatise nõudes alates
12. septembrist 2022 kuni XXXXXX ja B.B. elatise nõudes alates
13. septembrist 2022 kuni XXXXXX. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust osas, milles mõisteti hagejate kasuks välja elatis perioodi eest
14. oktoober 2019 kuni
15. september 2022 igakuiselt 150 eurot kummagi hageja kasuks ja teha selles osas uus otsus, millega mõista nimetatud perioodi eest kummagi hageja kasuks 5400 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
16. Ringkonnakohus möönab, et kuna kostja esitas praktiliselt samaaegselt tagaseljaotsuse teistmisavalduse ja tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise vähendamise hagi, siis on hagejate elatise nõudes tehtud kahes erinevas tsiviilasjas erinevad lahendid. Käesoleva menetluse asjaoludest nähtub järgmine: 1) hagejad esitasid maakohtule hagi elatise väljamõistmiseks
17. oktoobril 2019; 2) maakohus tegi
18. detsembril 2019 tagaseljaotsuse, millega mõistis kummagi hageja kasuks välja 270 eurot elatist kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuva elatise
19. oktoobrist 2018 kuni
20. oktoobrini 2019 kokku 2956 eurot; 3) kostja esitas
21. septembril 2022 tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise vähendamise hagi; 4) kostja esitas
22. oktoobril 2022 Riigikohtule tagaseljaotsuse tühistamiseks teistmisavalduse. Avalduses kinnitas kostja, et sai tagaseljaotsusest teada täitmisteatest
23. augustil
24. Kostja viibis alates 23.novembrist 2019 kuni
25. jaanuarini 2021 Soomes Helsinki vanglas seoses karistuse kandmisega; 5) maakohus tegi
26. jaanuaril 2023 otsuse (tsiviilasjas nr 2-22-13145), millega rahuldas osaliselt tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise vähendamise hagi ja mõistis alates
27. septembrist
28. a S.M.ilt välja igakuise elatise: 1) A.A. kasuks 225 eurot 64 senti kuni XXXXXX. a.; 2) B.B. kasuks 191 eurot 79 senti kuni XXXXXX. a. Elatist indekseeritakse iga aasta
29. aprillil vastavalt

§ 101lg tele 3 ja 4.

6) Riigikohus rahuldas

1. aprillil 2023 teistmisavalduse ja tühistas Viru Maakohtu 30.detsembri 2019 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-19-15474 ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus märgib, et kuigi tsiviilasjas nr 2-22-13145 tehtud otsuses anti hinnang tühistatud tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise suurusele, siis nimetatud otsusega mõisteti kostjalt hagejate kasuks elatis välja ja alates
2. septembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks 4 saamiseni ja otsus selles osas on tsiviilasjas nr 2-22-13145 jõustunud ning sundtäidetav.
3. jaanuaril 2023 sai kostja esindaja kohtuotsuse kätte, seega ei ole võimalik ka nimetatud otsuse teistmine. Ringkonnakohus lõpetab menetluse hagejate nõuete osas alates
4. septembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna selles osas on olemas jõustunud kohtuotsus.
5. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis
6. oktoobrist 2019 kuni
7. septembrini 2022 kummagi hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus ja mõistab elatise välja ühtse summana. Asja materjalidest saab järeldada, et kostjal on tekkinud elatise võlg, kostjal on jõustunud kohtulahendist tulenev kohustus tasuda igakuiselt hagejatele kokku 417,43 eurot kuus (elatise suurus võib indekseerimise tulemusena muutuda), samuti on kostjal seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist lisaks hagejatele veel kahele alaealisele lapsele. Asjaolud, kas kostja oma ülalpidamiskohustust teiste laste suhtes täidab, samuti see, kas kostjalt on teised lapsed elatist nõudnud, ei ole käesolevas asjas elatise suuruse määramisel relevantsed. Kohus lähtub seadusest, kostjal on kohustus kõiki oma lapsi ülal pidada ja hagejatele elatise väljamõistmisel tuleb sellega arvestada. Ringkonnakohus märgib, et prioriteetne on nn jooksva elatise väljamõistmise otsuse täitmine, kuna hagejad vajavad ülalpidamist igapäevaselt. Arvestades jooksva elatise suurust ja teisi ülalpeetavaid, peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista välja elatis kummagi hageja kasuks vaidlusaluse perioodi eest arvestusega 150 eurot kuus. Kuna käesolevaks ajaks on kõnealune elatise tasumise periood möödunud mõistab ringkonnakohus elatise välja kummagi hageja kasuks ühtse summana 5400 eurot, mis on mõlema hageja peale kokku 10 800 eurot.
8. Hagejate väide, et maakohus jättis põhjendamatult tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata, ei ole õige. Maakohus põhjendas nõude rahuldamata jätmist perioodi
9. oktoober 2018 kuni
10. oktoober 2019 osas. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendusega (maakohtu otsuse p 5) ja ei korda neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 alusel.
11. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning seetõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5