lg 1 sätestatud määras arvates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi 1 1-24-201 jõustumisest kuni täitmiseni, milline kanda A K arveldusarvele nr EEYY Coop Pank AS-is; 2.4. hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud varaline kahju 8050 eurot,
lg 1 sätestatud määras arvates 01.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni, milline kanda milline kanda A K arveldusarvele nr EEYY Coop Pank AS-is. 3.Kui K V ei täida talle käesoleva määruse p-s 2 pandud kohustusi, uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega.
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 2 1-24-201 K V on varem kriminaalkorras karistamata isik ning uue kuriteo toimepanemise oht ei ole suur. Tema poolt auto lõhkumise puhul on tegemist alkoholijoobes toime pandud mõtlematu teoga, mida ta tunnistab ja vaidlus on olnud seni üksnes kuriteoga tekitatud kahju suuruses, milles ei ole seni kokkuleppele jõutud. Süüdistatava ja kannatanu puhul on tegemist kahe vana tuttavaga, kes on nüüdseks tülli läinud auto lõhkumise ja kuriteoga tekitatud kahjuga seotud vaidluse pärast. Samas ei ole süüdistatava isik, kuritegu ja selle tehiolud sellise raskusastmega, et vääriksid asja üldmenetluses lõpuni arutamist. Seetõttu puudub vältimatu vajadus asja arutamiseks kohtus üldmenetluses ja isiku karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse panemisega. Kriminaalmenetluse kuluks on määratud kaitsjale makstud tasu 161,04 eurot ja 307,44 eurot, kokku 468,48 eurot. Samuti on menetluskuluks kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, mis kannatanu esindaja taotluse kohaselt on 2115,62 eurot,
lg 1 sätestatud määras arvates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele. Prokuratuuri hinnangul on kannatanu esindaja tasu mõistliku suurusega, põhjendatud ja kuulub hüvitamisele. K V’le on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks olevas teise astme kuriteos süüdistatava süü ei ole suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult: lõpetada kriminaalasjas menetlus K V suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Määrata K V’le kohustuseks kuue kuu jooksul: maksta riigituludesse 500 eurot; hüvitada kriminaalmenetluse kulu määratud kaitsjale makstud tasu 468,48 eurot; hüvitada kriminaalmenetluse kulu kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu 2115,62 eurot,
lg 1 sätestatud määras arvates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni; hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud varaline kahju 8050 eurot,
MS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud, kohus nõustub prokuröri põhjendustega ja ei hakka neid kordama. Prokuröri taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. Kriminaalmenetluse käigus on vaja tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning otsustada, kas isikut tuleb toimepandu eest karistada või on teda võimalik mõjutada ilma kriminaalkaristust kohaldamata. Kohus leiab, et esitatud süüdistus on põhjendatud. K V süüdistatakse ühe teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest KarS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröri 3 1-24-201 seisukohaga, et süüdistatava süü ei ole suur. Seaduses ette nähtud karistus, s.o väiksem sanktsioonimäär viitab juba väiksemale süüle. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Seadusandja on kohtule andnud kaalutlusõiguse, mis lisaks menetlusökonoomikale hõlmab ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamist juhtudel, mil see oleks isikut ja teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Käesoleval juhul on kohustuse panemisega võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk. Seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 p 2 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks maksta kindel summa riigituludesse. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Prokurör edastas K Vle 1.04.2024 kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse, K V (puudub digiallkirjastamise võimalus, viibib Austraalias) vastas 4.04.2024 meiliga prokurörile, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja talle pandavate kohustustega /tl 119-122 II kd/. Kaitsja on prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse samuti allkirjastanud. Tsiviilhagi. Koos süüdistusaktiga saabus kohtusse kannatanu A K tsiviilhagi K V vastu nõudega hüvitada kuriteoga tekitatud varaline kahju 19 228,35 eurot ja viivise nõudes VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras arvates 01.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni /tl 6-8 I kd/. Kohus võttis 14.02.2024 määrusega tsiviilhagi menetlusse /tl 17-18 I kd/. 20.03.2024 esitas kannatanu kohtule avalduse hagihinna vähendamiseks, kahju hüvitamise summaks jäi 8050 eurot, lisaks viivisenõue VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras arvates 01.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni /tl 24-25 I kd/. Kohus selgitab, et kuna tsiviilhagi jääb kriminaalmenetluse tingimuslikul lõpetamisel edasi kriminaalasja lahendava kohtu menetlusse, ei saa kannatanu TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaselt esitada sama nõuet sama isiku vastu tsiviilkohtumenetluse korras. Kui kriminaalmenetlus on KrMS § 202 lg 1 alusel tingimuslikult lõpetatud, on kannatanul analoogiliselt KrMS § 310 lg-s 7 sätestatuga õigus kohtu menetluses olev tsiviilhagi kuni kriminaalmenetluse uuendamiseni tagasi võtta. Sellisel juhul jäetakse tsiviilhagi KrMS § 2962 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, mis tähendab, et kannatanul avaneb võimalus esitada sama nõue tsiviilkohtumenetluse korras (RK 29. märtsi 2017 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-3-17). Asitõendid puuduvad. DVD-plaadid asuvad ja jäävad kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud. Kriminaalmenetluse kuluks on määratud kaitsjale makstud tasu 161,04 eurot ja 307,44 eurot, kokku 468,48 eurot /tl 106-111 II kd/. Samuti on menetluskuluks kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, mis kannatanu esindaja taotluse kohaselt on 2115,62 eurot,
lg 1 sätestatud määras arvates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele /tl 112-118 II kd/. 4 1-24-201 Tõkendit ei ole kohaldatud. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud kriminaalmenetluse lõpetamisel K V’le pandavate kohustustega. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused – maksta kindel summa riigituludesse, hüvitada kriminaalmenetluse kulud, hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju ja kannatanu menetluskulud, on kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks K V’le suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2, lg 3, 4 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse K V suhtes süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi ja määrab K V’le prokuröri taotluses märgitud kohustused: maksta riigituludesse 500 eurot; hüvitada kriminaalmenetluse kulu määratud kaitsjale. Kohustuste täitmise tähtajaks on kuus kuud käesoleva määruse tegemisest. KrMS § 202 lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa määrusele esitada määruskaebust ja KrMS § 408 lg 1 alusel jõustub määrus selle tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.