lg 1, § 202 lg 2 p 41 ja § 206 lg 1 lõpetada RESOLUTSIOON 1.
S § 121 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2.
lg 2 p 41 alusel on A K kuue kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest arvates kohustatud: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 3.
4.
lg 2 p 1 alusel on A K kohustatud tasuma riigituludesse kriminaalmenetluse kulu ehk määratud kaitsja tasu summas 345 (kolmsada nelikümmend viis) eurot ja 75 senti. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700010160 ning selgitus: „A K, 1-24-1724“. Kohustus tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva määruse kuulutamisest s.o hiljemalt 10.10.2024. 1 5.
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus
lg 2 alusel lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. 6. Kohtumäärus teha teatavaks A Kile ja tema eestkostjale ning abiprokurör Iris Asukülale. Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt
ASJAOLUD 20.03.2024.saabus kohtusse Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus lõpetada kriminaalmenetlus A Ki suhtes
Taotluse kohaselt menetleb Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja nr 23259050406, milles alustati menetlust 12.09.
alusel.
lõike 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süüteo näol on tegemist II astme kuriteoga, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb võimaliku karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-des 57 ja 58 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, 2
kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. A Kil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning tema suhtes ei ole varasemalt lõpetatud kriminaalmenetlusi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. A Ki süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi – tegemist on ühe- ja esmakordse käitumisaktiga, mis oli osaliselt ajendatud kannatanu käitumisest (kannatanu ei lahkunud A Ki elukohast kui viimane seda soovis). A K on küll toime pannud kehalise väärkohtlemise, kuid löögid ei põhjustanud tervisekahjustusi, mis oleks nõudnud haiglaravi. Samuti on A K teo toimepanemist tunnistanud ning tehtut kahetsenud, mis on KarS § 57 lg 1 p-i 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu. KarS §-s 58 nimetatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Tegu on toime pandud alkoholi- ja narkojoobes, mistõttu on võimalike riskide maandamiseks vajalik menetluse lõpetamisel kohustada A Ki mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kriminaalmenetluse käigus on määratud A Kile kohtupsühhiaatriaekspertiis ning ekspertiisiakti nr 10 järeldustest nähtuvalt põeb A K rasket kroonilise kuluga xxxx. Eksperdi hinnangul aga ei olnud A Ki 11.09.2023. a käitumine mõjutatud temal esineva xxxx haiguslikest sümptomitest. A Ki eestkostjaks on xxxx, kelle ülesandeks on mh A Ki varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine. 19.03.2024 suhtles menetlust juhtiv prokurör xxxx sotsiaaltööspetsialisti R R ning vestluse käigus selgus, et A K on käesoleval hetkel erihoolekandeteenuse järjekorras. A Ki igakuine sissetulek on käesoleval hetkel ligi 1000 eurot kuus, sh 700 eurot töövõimetoetus xxxx ja 300 eurot Eestist. A Ki varalise seisu üle järelevalvet pidava eestkostja hinnangul on A Kil võimalus tasuda kriminaalmenetluse kulud osaliselt ja ositi. A Ki suhtes määrati kriminaalmenetluses ekspertiis, mille käigus tekkisid kulud summas 1300 eurot. Samuti on kriminaalmenetluse käigus määratud A Kile ka riigi õigusabi korras kaitsja, kelle tasu senise menetluse käigus on kokku summas 345,75 eurot. Kuivõrd kriminaalmenetluse lõpetamisel
alusel on võimalik jätta menetluskulud isikult ositi välja mõistmata vaid kohtu loal, siis eeltoodut arvestades taotleb prokurör kohtult kriminaalmenetluse kulude osalist riigi kanda jätmist. A K on 20.03.2024. a andnud kirjaliku nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks
alusel ja on valmis endale võtma kohustusteks mitte tarvitada alkoholi kuue kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest; mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid ained kuue kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest; tasuda osaliselt, s.o 345,75 euro ulatuses, menetluskulud kuue kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest. 3
kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§-st 202, abiprokurör taotleb:
lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd.
lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt
Kriminaalasjas on A Kile esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat.
lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus, vaadanud läbi abiprokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused
Seetõttu kuulub abiprokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava A Ki suhtes rahuldamisele. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et süüdistatava puhul ei olnud tegemist korduva käitumismustriga, mis oleks kaasa toonud kannatanu pikemaajalise kahjustamise. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus4
kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine ja karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni üheaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. A K on varem kriminaalkorras karistamata, tal puuduvad ka kehtetud (kustunud) kriminaalkaristused. Oluline on ka asjaolu, et A Ki üle on seatud eestkoste seoses põetava xxxx (xxxx). A K on oma tegu tunnistanud ja kahetseb seda, mis on süüd kergendav asjaolu. Kohus on seisukohal, et A Ki õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. A Ki edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab
lg 2 p 41 märgitud mõjutusvahendist, milleks on kohustus kuue kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid arvestades asjaoluga, et A Kile etteheidetav tegu oli toime pandud alkoholi ja narkootilise aine joobes. Viru Ringkonnaprokuratuuri ja A Ki vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena on kahtlustatav 6 kuu jooksul arvates kriminaalmenetluse lõpetamisest nõus: - mitte tarvitama alkoholi, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid; - tasuma menetluskulud, s.o määratud kaitsja poolt riigi õigusabi osutamise eest kokku kaitsjatasu 345,75 eurot. A K on nõus ja soovib, et tema suhtes lõpetataks kriminaalasjas 23259050406 kriminaalmenetlus
Vastavaasisuline kirjalik nõusolek/taotlus on kriminaalasja materjali juures. Samuti on ta nõus 6 kuu jooksul arvates kriminaalmenetluse lõpetamisest mitte tarvitama alkoholi, narkootilisi ja 5
alusel, sealjuures on talle selgitatud
Kohus on seisukohal, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata süüdistatavate karistamine vajalik. Karistust raskendavad asjaolud A Ki puhul puuduvad. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja materjalide pinnalt on alust arvata, et tegemist oli pigem ühekordse mõtlematu teoga joobeseisundis, mis loob eelduse, et A Ki kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle lisakohustust määrates. Oluline on ka see, et A Ki kuritegelik käitumine oli osaliselt ajendatud kannatanu käitumisest (kannatanu ei lahkunud A Ki elukohast kui viimane seda soovis). Tähtsust omab ka asjaolu, et kannatanu vigastused ei olnud sedavõrd suured, mis oleks vajanud haiglaravi.
lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses ka asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis. A Kiga seotud asitõendid käesolevas kriminaalasjas puuduvad.
lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega juhul, kui süüdistatavad ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.