Obsah (4)

§ 116§ 137§ 123§ 143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2024, Tallinn K

§ 116lg-tele 1-3, § 118 lg-le 1, §-le 119, § 123 lg-le 1, § 137 lgtele 1, 2 ja 3, § 143, § 145 lg-le 2 ja Laste

KS § 21 lg-le

2. Käesoleval juhul on mõlemad lapsevanemad taotlenud nii nende ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist kui suhtlemise reguleerimist laste ja vanemate vahel. Asjas puudub vaidlus selles, et vanemad on enne isa avalduse esitamist asunud lahku elama (laste ema lahkus kodust 25.02.2021). Sisuliselt on vanemad loonud uued suhted (ema elab koos elukaaslasega, ka isa on pereterapeudi vastuvõtul 20.10.2022 (IV kd tl 52 pöördel) käinud koos partneriga) ja seega on alaline lahuselu kinnitust leidnud. Menetluse ligemale 2-aastane kestus ja selle jooksul asetleidnu on näidanud, et vanemate vahelised suhted positiivses suunas ei liigu. Kohtu poolt esialgselt määratud suhtluskorrad 27.
3. ja 15.09.2021 määrustega ei toiminud ning lastest lahuselav ema sai lastega suhelda vähesel määral, rääkimata pidevatest probleemidest laste üleandmise korraldamisel (selle kohta on mõlemad vanemad esitanud video- ja audiofaile).
4. Olukord, seda just Q ja ema suhetes, paranes oluliselt pärast 06.12.2021 esialgse õiguskaitse määrust, kui määrati neutraalne lapse üleandmise koht (lasteaed) ja minimeeriti vanemate vahelist kokkupuudet laste juuresolekul (jäeti küsimus üleandmisest sisuliselt erieestkostja ehk vallavalitsuse otsustada). Ärakuulamistel ega ka pereterapeudi juures ei ole vanemad laste huvides suutnud mõistlikke kokkuleppeid teha, lisaks on SA Pärnu Haigla 21.11.2022 esitatud ülevaates (IV kd tl 51-53) tõdetud, et mais 2022 alanud kohtumised laste isaga on lõpetatud, kuna isa ei tunne vajadust muuta enda käitumist ega suhtlusviisi laste emaga. Tegelikult ongi pereterapeudi poolt 24.05.2022 kohtumisel pakutud vanematele võimalust jätkata individuaalset nõustamist, mida ema ka kasutas (on käinud pereterapeut ER juures 14.06., 16.
5. ja 26.09.2022). Arvestades laste isa mõju lastele (vt ka allpool) on usutav, et lapsed vastasid esimesel pereterapeudi seansil, et soovivad endale uut ema, samas ei saa seda asjaolu üle tähtsustada. Nimelt on kohus vestelnud kõrvaliste mõjutajateta kolmel korral Qga (lasteaias 25.03., isa juures 08.
6. ja ema juures 14.12.2022) ja kahel korral Cga (koolis 25.
7. ja isa juures 08.12.2022). Q puhul oli tema suhtumine emasse muutunud oluliselt, sest kui esimesel kohtumisel alustas laps kohe ilma küsimusteta sellest, et ema jõi kodus alkoholi ja selleks oli 9 2-21-4132 sint (mida 5-aastane laps silmas pidas, on keeruline öelda), ning oli kogu vestluse pinges ja kidakeelne, siis detsembrikuistel kohtumistel oli ta küll elevil, kuid mitte silmnähtavalt pinges ja käitus end peites, mänguasju näidates, mõlema vanema juures sarnaselt. Ta ei halvustanud kumbagi vanemat ega alustanud ise vestlust või teemasid, kuid kontakti saavutamisel vastas asjakohaselt.
8. Arvestades pikaajalisi konflikte vanemate vahelistes suhetes (mitte ainult käesolevas menetluses, vaid Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse esitatu kohaselt juba 2019.aastast), ei pidanud kohus mõistlikuks säilitada vanemate ühist hooldusõigust, seda eelkõige laste heaolu huvides. Ühise hooldusõiguse teostamine peaks toimuma üksmeeles, mida vanemad aga saavutada ei suuda. Siin aga tuleb lapsi käsitleda eraldi. Olukord on teine Cst 4 aastat noorema Qga.
9. Kohtu ühel kaalukausil on vendade kooskasvamise säilitamine ja teisel Q heaolu säilimine ning arendamine koos suhte jätkumisega emaga. Kohus ei näinud eeliseid kummalgi vanemal ühegi

§ 137

lg-s 3 nimetatud kriteeriumide osas teise vanema suhtes – Q tunneb end mõlema vanema juures hästi, majanduslik kindlustatus (mille kohta tõendeid küll pole esitatud) tundub vähemalt vanemate kodude vaatlusel samaväärne. Lapse suhe ja suhtumine emasse on menetluse ajal oluliselt paranenud, tema üldine heaolu foon on ka kõrvaliste isikute (lasteaia töötajad) kinnitusel muutunud paremaks ja rõõmsamaks. Q eelkooliealisena ei taju vanemate vahelisi lahkhelisid nii teravalt, aktiivse ja rõõmsameelse lapsena on rohkem uuele avatud ja tal puuduvad ka eredad (negatiivsed) mälestused ajast, mil isa ja ema elasid koos.

1. Kohus ei jaganud laste isa arusaama ema võimetusest Q eest hoolitseda ja leidis, et laste esindaja ja omavalitsuste kartusel Qga sideme kadumisest või halvenemisest on tõepõhi all. Laste isa (kontrolliv ja vaid enda tahtele allutada sooviv) suhtumine emasse on kahjuks menetluse kestel olnud muutumatu, samas ei ole tekkinud ühegi menetluses kogutud infokillu põhjal muljet, et laste ema halvustaks isa või oleks üritanud last/lapsi mingi asja või tegevusega enda „poole meelitada“. C hooldusõigust omades lasub isal määratult suur vastutus lapse tervise (haigus mõjutab tema elukäiku oluliselt) eest ja kohtu hinnangul võivad Q huvid selles võtmes jääda vajaliku tähelepanuta. Ema abi läbi oma olemasolu, kohalolu ja laste toetamise aga laste isa vastu võtma nõus ei ole, rahalist abi aga ema samas menetluse ajal kasvõi lastetoetuse üleandmisega isale soostunud andma ei ole. Vendade suhted ei ole tegelikkuses sugugi nii tihedad ja sõbralikud, kui need olid menetluse alguses, kohtumisel laste isa juures (mitte ema juures!) väljendas Q korduvalt, et vend teda kiusab, ka C käitumisest (kes liitus vestlusega oluliselt hiljem) ei paistnud huvi Q või tema tegemiste vastu. Ilmselt on laste vanusevahel selles oma roll.
2. Eelnevat silmas pidades leidis kohus, et Q kasvamine koos ema perega ja seeläbi vendade erinev elukoht ei kahjusta tema huve määral, mil need oleksid teise vanemaga suhete hääbumise läbi kahjustatud, kui emaga jääb vaid suhtlusõigus. Seega on õige rahuldada laste ema vastuavaldus hooldusõiguse lõpetamise ja üleandmise osas temale Q viibimiskoha ja haridusküsimuste osas (võimaldamaks emal otsustada Q tulevase kooli ja huvialade üle) ning isa avalduse selles osas rahuldamata jätta, tervisega seonduvas ei näe kohus põhjust ühist hooldusõigust lõpetada. Olukorral, kus vennad elavad erineva vanema juures ja kohtuvad enamasti kas nädalavahetustel või vaheaegadel, võib kohtu hinnangul olla nende lähedasema suhte ja vanemate koostöö arendamise seisukohalt positiivne mõju. Samas nõustus kohus menetlusosaliste väljendatuga, et haridusküsimustes saab emale hooldusõiguse anda alates Q koolivalikust, lasteaia peaks ta lõpetama V-s.
3. Q suhtlemine isaga on mõistlik jagada kaheks ajaperioodiks: aeg kuni kooliminekuni ning alates 01.09.
4. Kohus nõustus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusega, et kuni kooliminekuni 10 2-21-4132 jääva ajani võib Q olla isa juures nädala ja ema juures järgmised kaks ehk vastavalt ema pakutule, kuid alates kooli algusest on mõistlik rakendada isa suhtluskorra varianti ehk viibimist isaga üle ühe nädalavahetuse. Õppeperioodil isa juures ehk oma alalisest elukohast eemal (ja ilmselt vähemalt 45 km, milline on distants Pärnu ja V vahel) elades on keskendatus koolile ja õppetööle selgelt raskendatud, arvestades ka Q elavat loomust ja püsimatust. Küll aga saab Q olla isa juures pikemalt koolivaheaegadel, mis tuleks vanemate vahel pooleks jagada ja suviti nt kahe nädala kaupa.
5. Seega tuleb Q ja isa vaheline suhtluskord määrata suures osas vastavalt laste isa pakutud suhtlemiskorrale (laste ema suhtlemiskord on selgelt liiga lakooniline), täpsustades seda järgmiselt: reedel koolist või sellele järgnevast huviringist võtab Q tema isa ja ema tuleb lapsele isa juurde pühapäeval kell 18.00 järgi (vt määruse p 15.1.); suvevaheajal on Q kahe nädala kaupa vaheldumisi mõlema vanema juures, lõpetades 31.augustiga (vt määruse p 15.3.); täpsustada tuleb lühemate koolivaheaegade algust ja lõppu – isa juurde minekuks tuleb isa Qle ema juurde järgi vaheajale eelneval laupäeval (jõuluvaheajal 23.12.) kell 12 ja ema toob lapse tagasi vaheaja viimasel päeval (pühapäeval) kell
6. Vaheaegade punkt tuleb ühendada jõulude ja uusaasta eranditega (vt määruse p 15.
7. ja 15.7.); Perekondlike tähtpäevade (vt määruse p 15.6.) loetelu peaks piirnema isade- ja emadepäeva ning C ja Z sünnipäevaga, arvestades mõlema vanema senist suhtumist teise vanema sugulastesse; Q motokrossivõistluste osas puudub vajadus erandite tegemiseks suhtluskorrast (vt määruse p 15.9.); Reisimise osas (vt määruse p 15.10.) piisab kooskõlastusest välisreiside osas, Eesti-siseste reiside puhul puudub teise vanema nõusolekuks vajadus, sest reise on vanemate endi kinnitusel ka menetluse ajal olnud piisavalt palju (nt isa juures olles on mõistlik Ql koos Cga motokrossivõistlustele reisida, ning selliseid võistlust juhtub isa sõnul sagedasti. Määruskaebus
8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata X avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Q suhtes ning samade nõuetega Y vastuavalduse rahuldas osaliselt vastavalt määruse resolutsiooni punktides 4 ja 5 (sh alapunktid) märgitule, lõpetas osaliselt X ja Y ühise hooldusõiguse lapse Q suhtes ja andis Q viibimis- ja elukoha määramise ning haridusküsimustes (selles osas alates Q koolivalikust) ainuhooldusõiguse üle Yle, jättes ülejäänud osas vanematele lapse suhtes ühise hooldusõiguse ning määras kindlaks Q ja tema isa X vahelise suhtluskorra vastavalt määruse punktidele 5.15.14 ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega rahuldada X avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Q suhtes ja anda Q viibimis- ja elukoha määramise, tervise ning haridusküsimustes ainuhooldusõigus üle Xle ning määrata Q ja tema ema Y vaheline suhtluskord vastavalt määruskaebuse punktides 2.13.1-2.13.15 sätestatud suhtluskorrale, Y vastuavaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Q suhtes jätta rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda; alternatiivselt saata tsiviilasi vaidlustatud ulatuses uueks lahendamiseks tagasi maakohtusse ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.
9. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab avaldaja maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3-
10. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus, võttes laste isalt osaliselt ära Q (lapse) hooldusõiguse ning määrates suhtluskorra, milles lapse isa õigust lapsega kohtumiseks oluliselt piirati, on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ning ei ole piisavalt hinnanud tehtud otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule. 11 2-21-4132 18.
11. Maakohus on siiamaani koos kasvanud vennad Q ja C sisuliselt lahutanud: vennad hakkavad elama eraldi linnades-asulates ning käima erinevates koolides. Et tegemist on põhimõttelise ja kogu lapse (laste) tulevikku määrava otsusega, on kohus ka ise tõdenud. Kohus on varasemalt, 13.07.2022 määruses selgelt tõdenud, et vaidlust ei ole vendade läheduse või isaga koos õnnelikud olemise osas, jättes eeltoodud põhjendustel üle kuulamata laste isa poolt taotletud tunnistajad. Lisaks on kohus tähelepanuta jätnud isa väited, et kui ema vastuavalduse rahuldamine tähendaks seda, et Q asuks elama ema juurde Pärnusse ning Q lahutatakse oma vennast Cst, samuti aastate jooksul välja kujunenud kodust, sõpruskonnast ja sugulastest. Kohus on rikkunud kohustust hinnata igakülgselt otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule. 18.
12. Menetluse ajaks on maakohus esialgse õiguskaitse korras kehtestanud suhtluskorra, mille kohaselt vennad elasid isa juures, kohtudes emaga suhtluskorra alusel. Emaga suhete hääbumise kartus (nagu tõi määruses välja kohus), oli seega ainuüksi juba kohtu poolt kehtestatud suhtluskorraga elimineeritud ning kohtul puudus vajadus lapsepõlvest saadik koos kasvanud vennad lahutada. Seega on ebaproportsionaalne, võrreldes lapse huviga, kohtu järeldus, mille kohaselt vendade erinev elukoht ei kahjusta lapse huve määral, mil need oleksid teise vanemaga suhete hääbumise läbi kahjustatud, kui emaga jääb vaid suhtlusõigus. Kohus on põhjendamatult lõpetanud määruskaebuse esitaja ühise hooldusõiguse Q viibimis- ja elukoha määramise ning haridusküsimustes, kuna on tuvastatud, et emaga suhe oli ja on paranenud ning tagatud ka suhtluskorra alusel. 18.
13. Kõik menetlusosalised nõustusid küsimuste esitamisega pereterapeudile, saamaks vastused laste suhete osas isa ja emaga. Kahjuks pereterapeut enamusele küsimustest vastust ei andnud, tuginedes vastava pädevuse puudumisele. Terapeut selgitas, et kohtu nõudmisel saab ta need materjalid edastada. Kohus vastavat nõuet SA Pärnu Haiglale esitanud ei ole, rikkudes seega uurimisprintsiipi. Kuna vennad on kohtunud terapeudiga ka iseseisvalt, ilma vanemateta, võib kohtumise materjalidest saada olulist teavet vendade omavahelise seotuse ja vanematesse suhtumise osas. 18.
14. Määruskaebuse esitaja on menetluse algusest saadik pidevalt rõhutanud laste ema alkoholiprobleeme ning suutmatust saada laste kasvatamisega hakkama, esitades ka vastavaid tõendeid. Tegemist on olulise asjaoluga lapse seisukohast lähtudes. Maakohus ei ole ema alkoholiprobleemi pidanud tõsiseltvõetavaks ega takistuseks Q hooldusõiguse emale andmisel. 18.
15. Määruskaebuse esitaja esitas taotluse kaebuse läbivaatamiseks istungil ning tunnistajate W ja G ülekuulamiseks. W saab tõendada laste isa väiteid, et isa on pühendunud laste kasvatamisele ja hoolitseb laste eest ning saab sellega väga hästi hakkama (maakohus on asunud vaidlustatavas määruses seisukohale, et Q huvid võivad isal jääda tähelepanuta). G saab tõendada isa väiteid, et laste sõprusringkond ja huvitegevused on seotud Vga, samuti saavad mõlemad tunnistajad tõendada isa väiteid laste elukeskkonna, koduste tingimuste, Q ja C omavahelise sideme osas ning pühendumuse osas laste kasvatamisel ja laste eest hoolitsemisel. Menetlusosaliste seisukohad
16. Eestkosteasutus Tori Vallavalitsus vaidles määruskaebusele vastu. Kohtumenetlusega jätkamine kahjustab alaealisi lapsi palju rohkem, kui nende üksteisest eraldi elama asumine. Kohtumääruses on kirja pandud suhtluskord ning lastel on võimalik suhelda mõlema oma vanemaga ja ka vendadel omavahel.
17. Eestkosteasutus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus vaidles määruskaebusele vastu. Kohus on arvestanud Q heaolu ja õigusi ning hinnanud seda põhjalikult, võttes arvesse lapse arengutaset 12 2-21-4132 ja tema arenguvõimet mõista teda ümbritsevat olukorda, suhteid ja suhtumist pereliikmetesse ning mõlema vanema suutlikkust lapse eest hoolitseda. Arvestades isa suhtumist emasse ja tema hoiakuid laste ja ema vahelise suhte toetamisel, võib tekkida olukord, kus isa poolse avalduse rahuldamisega oleks ohtu seatud lapse ja ema vahelise suhte jätkumine. Ema ja Q vaheline suhe on ajas muutunud oluliselt lähedasemaks ning laps jaoks on olulised mõlemad lapsevanemad. Määrus tagab lapse ja ema suhte jätkumise ning on lapse õiguse ja heaolu seisukohast parim võimalik lahendus, et hoida häid ja lähedasi suhteid mõlema vanemaga. Kuigi tehtud otsused toovad tõenäoliselt tulevikus kaasa muudatusi Q tavapärases elukorralduses, ei ole põhjust arvata, et sellised elumuutused toovad kaasa olulist kahju lapse arengule, mida võib tekitada aga katkestatud suhe teise vanemaga. Riskitegurid (vendade lahku kolimine, elukoha muutus, kaugus sõpradest jms) on maandatud kindla ja detailse suhtluskorra kaudu isaga, mis annab lapsele võimaluse jätkata korrapäraselt isa kodukohas käimist, isa ja vennaga suhtlemist ja koos ajaveetmist, treeningutes osalemist ning sõpradega kohtumist.
18. Vastustaja (ema) vaidles määruskaebusele vastu. Isa võtab väga tihti lapsi kaasa enda töökohale Ple ja annab nad oma sugulaste hoida. Lastevahelise läheduse väide on esitatud kallutatult, kuna tähelepanuta on jäänud Q side ja lähedus enda õe Zga. Kohtumäärus ei kaota vendade vahelist lähedust, kui nad seda ise soovivad. Q pole mitte kunagi motokrossi treeningutest ja võistlustest vaimustunult või suure õhinaga rääkinud. Kohtu poolt määratud eeskoste (ja suhtluskord) aitas alustada emal taas lastega kohtumisi ja suhtlemist. Varasemalt oli emal võimatu lastega koos olla või suhelda, kuna isa sõimas ja ähvardas laste kuuldes ema. Isa mõju all olevad lapsed kartsid teha valikut ema juures viibimise kasuks. SA Pärnu haigla pereterapeudi juures õnnestus käia kõigil koos (sh lapsed) ainult ühe korra. Seansil isa sõimas ema laste ees ja ajas ta endast välja. Pärast seda eraldas terapeut seansid. Edasised kohtumised olid isal lastega eraldi ja emal eraldi. Terapeudi juures käib jätkuvalt ema üksi, kuna isa avaldas terapeudile, et ta ei pea vajalikuks enam seal käia ja arvamust ema suhtes ei muuda. Uute tõendite kogumise vajadus puudub, kuna senise protsessi käigus on kõik asjakohased tõendid esitatud ja läbi töötatud. Lapsed on väga palju Pl (G kodus). Kuna X töökoht on Pl, siis toob ta lapsed hoiule Ple, selle asemel, et viia Q VVV lasteaeda. Q huvid võivad olla jäänud vajaliku tähelepanuta, kuna ta on korduvalt avaldanud, et tal on nii hea meel taas õde näha ja et miks ta kauem ei või olla ema juures. Kogu elu ei pea toimuma selle algusest kuni lõpuni V-s. Q on väga arukas ning arenemisvõimeline ja väärib rohkem võimalusi mitmekülgseks eluks.
19. Qle riigi õigusabi korras määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Isa ei ole terve menetluse aja soosinud laste ja ema suhtlust ning kui Q jääks elama isa juurde, siis sellisel juhul ei aita isa kaasa säilitada lapse suhteid emaga. Lapse huvides on, et tal oleks ka pärast vanemate kooselu lõppemist hea ja lähedane suhe mõlema vanemaga. Isa ei mõista kui oluline on lapsel omada lähedast suhet mõlema vanemaga. Isa ei ole siiani pidanud oluliseks, et ema osaleks laste elus. Isa on pannud viieaastase lapse olukorda, kus laps peab kohtunikule ütlema, et ema juures on alkohol ning ema pahandab lapsega. Laste vahel tekkisid pinged siis, kui Q hakkas regulaarselt ema juures viibima. Q avaldas korduvalt esindajale, et C kiusab teda. Isa ei ole esitanud ühtegi tõsiselt võetavat tõendit selle kohta, et emal oleksid alkoholiprobleemid, mis takistavad tal Q eest hoolitsemist. Isa ei pea vajalikuks laste ja ema suhtlust, mis aga otseselt kahjustab Q heaolu. Kuna isa on menetluse käigus kahjustanud Q heaolu sellega, et on lapsega manipuleerinud, ei ole määrava tähtsusega terapeudi materjalid perega kohtumisest. Asjas on kogutud piisavalt tõendeid ning tunnistajate ülekuulamise taotlus ei ole põhjendatud, kuna vaidlust ei ole selle üle, et laste sõprusringkond ja huvialategevus on V-s ning isa on laste eest hoolitsenud. Menetluse edasine käik 13 2-21-4132
20. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et on TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles see vaidlustatud on, st määruse resolutsiooni punktide 3-5 osas. Muus osas on maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud.
22. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 20.01.2023 kohtumäärus on selle vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette asjas vajalike asjaolude väljaselgitamata jätmist ning uurimisprintsiibi rikkumist, eelkõige SA-le Pärnu Haigla kohtunõude esitamata jätmist. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. 26.
24. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tegi maakohus esimese pöördumise pereterapeudile 13.07.2022 (II kd, tlk 193-194), millele sai lakoonilise vastuse, et Pärnu-Haiglal ei ole võimalik küsimustele vastuseid anda (IV kd, tlk 15). Menetlusosaliste seisukohti arvestades edastas maakohus pereterapeudile korduva kohtunõude (IV kd, tlk 44). Pärnu-Haigla vastas kohtule 21.11.2022 tõepoolest mh seda, et kuna dokumenteeritud kohtumised perekonnaliikmetega võivad sisaldada konfidentsiaalset infot, mille avaldamine teisele lapsevanemale ei ole eetiline, on need võimalik esitada kohtu nõudmisel (IV kd, tlk 53). Maakohtus 22.11.2022 toimunud viimasel ärakuulamisel selgitas kohus välja, et menetlusosalised on selle vastusega tuttavad (IV kd, tlk 55) ning tegi ettepaneku, et ärakuualmisel uuritakse vahepeal toimunut, peale mida vestleb kohus veel lastega ja teeb siis asjas lahendi. Selle kohtu ettepanekuga oli isa nõus, lisades, et mingeid taotlusi temal uute tõendite osas ei ole (IV kd, tlk 58, 61). Eeltoodust tulenevalt jääb ringkonnakohtule määruskaebuse esitaja etteheide maakohtu tegevusele seoses uurimisprintsiibi rikkumisega tervikuna arusaamatuks.
25. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka seda, et kohus on põhjendamatult lõpetanud tema ühise hooldusõiguse Q viibimis- ja elukoha määramise ning haridusküsimustes, kuna on tuvastatud, et emaga suhe oli ja on paranenud ning tagatud ka suhtluskorra alusel. Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega. 27.
26. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt lõpetas maakohus vanemate ühise hooldusõiguse laps Q suhtes osaliselt ja andis ainuhooldusõiguse tema viibimis- ja elukoha määramise ning haridusküsimustes (alates lapse koolivalikust) üle emale siiski tuginedes sellele, et vanematel on olnud omavahelistest suhetes pikaajalised konfliktid ja nad ei suuda saavutada ühise hooldusõiguse teostamiseks vajalikku üksmeelt, mistõttu on lapse huvides vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine. 27.
27. Ühise hooldusõiguse lõpetamist reguleerib

§ 137

lg 1, mis sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust 14 2-21-4132 edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kuna käesolevas asjas esitasid ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise avalduse laps Q osas mõlemad vanemad, tuligi maakohtul tuvastada, kas selle lõpetamiseks vajalikud eeldused on täidetud. Võttes arvesse, et vanemad elavad alates 26.01.2021 lahus, kumbki ei soovi enam hooldusõigust ühiselt teostada ning vanemate omavaheliste suhete jätkuv konfliktsus seda ka ei võimalda, järeldas maakohus õigesti, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei ole mõistlik ega lapse huvides. Arvestades eeltoodut on maakohtu otsustus laps Q suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise osas igati seaduslik ja põhjendatud.

1. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on rikkunud ka kohustust hinnata igakülgselt otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle etteheitega. 28.
2. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt ei jaganud kohus isa arusaama ema võimetusest Q eest hoolitseda. Ringkonnakohus saab sellest aru nii, et kohus on sellega kokkuvõtvalt vastanud ka isa väidetele seoses ema alkoholitarbimisega. Tsiviilasja materjale arvestades ei ole ringkonnakohtul maakohtust erinevale seisukohale asuda võimalik. Kuigi maakohtule 16.03.2021 esitatud avalduses tugines isa sellele, et laste ema tarbis kuni 25.02.2021 kestnud kooselu jooksul alkoholi (I kd, tlk 3), on isa ise jätnud esile toomata asjas tähtsust omavad asjaolud. Nimelt on ema 22.03.2021 vastuses selgitanud, et kuna isa hakkas kooselu ajal ilmutama üha enam kontrollivamat käitumist, lõigates ema elust välja temale olulised inimesed (ema ja õde perega) ja keelates nendega suhtlemise ning soovitanud töölt ära tulla, ema kodust välja visanud ega enam tagasi lasknud, ema tõuganud nii, et ta kukkus peaga vastu radiaatorit ja korduvalt ähvardanud temalt lapsed ära võtta, on ema nendest pingetest tingituna tarvitanud ka rohkem alkoholi ning olukorra väljakannatamatuse tõttu lõpuks kodunt lahkunud (I kd, tlk 37 pöördel). Neid ema väiteid ei ole isa vaidlustanud. 28.
3. Ema väiteid kinnitab paljuski Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vastus, mille kohaselt leidis 15.07.2019 aset lähisuhtevägivalla juhtum, kui alkoholijoobes isa läks emale kallale, ei lasknud teda ja tema tütart ühisesse korterisse enam sisse, mis päädis politsei ja lastekaitse sekkumisega ning 18.07.2019 vanemate kahepoolse kokkuleppega aasta jooksul mitte tarvitada alkoholi ja käituda teineteisega viisakalt ning austavalt. Ema lähedastega vesteldes selgus, et kooselu ajal ei lubanud isa emal lähedastega suhelda, mis tekitas nende vahel tülisid, mis omakorda tõid kaasa ema poolse alkoholi tarbimise. Kuigi vastus kinnitab ka, et ema on olnud laste juuresolekul alkoholijoobes, selgub sellest, et tõendatud ei ole, et see on laste elule ja tervisele ohtu kujutanud (I kd, tlk 41-45). Seda, et emal esineks laste isa väidetud alkoholisõltuvus ja sellest tingitud võimalik ohtlikkus lastele, maakohus 24.03.2021 määrusega ei tuvastanud, jättes isa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (I kd, tlk 60-62). Küll aga kinnitab maakohtule esitatu seda, et isal endalgi on olnud alkoholiga probleeme, mis erinevalt emast, on vallandanud vägivaldsuse lähedaste suhtes. 28.
4. Ema väidetavat alkoholisõltuvust ja sellest tulenevat ohtlikkust lastele ei kinnita ka isa poolt 10.01.2022 menetlusdokumendis esitatud väited ja sellele lisatud tõendid (II kd, tlk 180186), kuna fotod ema külmkapis sisust (sh alkoholipudelist), laps Cst ja kirjavahetus laps Zga ei tõenda väidet, et ema 25.12 või 26.12.2021 ja 13.06.2021 alkoholijoobes oli. Tõendit selle väite kohta, et 13.06.2021 joovet märkas ka kohaletulnud kiirabi, isa esitanud ei ole. Ema on isa väiteid pidanud mittetõesteks ja ebaadekvaatseteks ning esitanud 26.12.2021 kiirabikaarti, millest nähtub, et kuigi isa esitas väljakutseks teabe, et laps C on joobes emaga, kiirabi ema joobesolekut ei tuvastanud. Lisaks on lapse üldseisundit peetuks heaks (II kd, tlk 198, 200). Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus on maakohtule edastanud teabe, et 26.12.2021 kohale saabunud politsei ja kiirabi sõnul oli laste tervis korras, ema kaine ja adekvaatne (II kd, tlk 193). 15 2-21-4132 Maakohus ei ole 07.04.2022 ärakuulamisel lapsele ühtegi ohtu eelkirjeldatust tuvastanud (III kd, tlk 77). 28.
5. Laste ema on laste juuresolekul alkoholijoobes olekut tunnistanud, kuid kinnitanud ka, et pärast kooselu lõppemist isaga ei ole tal alkoholiga enam probleeme olnud (I kd, tlk 75). Nende probleemide esinemisele ei ole edasises kohtumenetluses kordagi tuginenud kumbki eestkosteasutus ega ka lastele määratud esindaja. Vastupidi, nagu nähtub laste esindaja 04.04.2022 seisukohast, selgus laps Qga vesteldes, et isa on palunud lapsel kohtunikule edasi öelda, et ema joob alkoholi ja on tema vastu kuri (III, tlk 32 pöördel). 28.
6. Kuivõrd maakohus on menetluse jooksul isa väiteid ja esitatud tõendeid ema väidetava alkoholisõltuvuse ja sellest tuleneva ohtlikkusega hinnanud, määruskaebemenetluses ei ole isa nende väidete põhistamiseks uusi tõendeid esitanud, mis olnuks TsMS § 662 lg 3 kohaselt lubatav ja võimaldaks ringkonnakohtul asuda maakohtust erinevale seisukohale, ka nähtub asja materjalidest, et kuni vanemate lahkuminekuni hoolitses laste eest iga päev ema, kuna isa viibis töö tõttu kaks nädalat kodust eemal (I kd, tlk 116 pöördel), nõustub ringkonnakohus maakohtu eeltoodud lõppjäreldusega, et põhjust kahelda ema võimekuses hoolitseda laps Q eest, ei ole. 28.
7. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt kaalus maakohus laps Q osas vanemate esitatud avalduste nõudeid arvestades ühelt poolt vendade kooskasvamise säilitamise võimalust ja teisalt Q heaolu säilimist ning arendamist koos suhte jätkumisega emaga. Seega ei ole maakohus jätnud määruskaebuse esitaja väidet, et Q lahutatakse vennast, juhul kui ema vastuavaldus rahuldatakse, tähelepanuta ning kaebaja etteheited kohtule on alusetud. 28.
8. Maakohtus ei ole vendade lähedust puudutavas osas teinud ka kaalutlusvigu. Kuigi 13.07.2022 määruses tõdes kohus, et menetluses ei ole olnud vaidlust vendade läheduse osas (III kd, tlk 190), selgusid 22.11.2022 toimunud ärakuulamisel uued asjaolud. Nimelt oli lastele määratud esindaja Qga suheldes teada saanud, et laste omavahelised suhted ei ole head, kuna C kiusab esindajale teadmata põhjusel Qt. Esindaja lootis, et vanemad sellega tegelevad, kuid seda ei ole toimunud. C Qt enam ei toeta. Qga ema juures suheldes oli laps elurõõmus ja suhtles vabalt, isa juures krambis ja kinnine. Esindaja, kes toetas ema vastuavalduse rahuldamist, leidis, et kuivõrd vendade suhted ei ole head, ei halvenda laste lahutamine nende suhtlust (IV kd, tlk 57, 61). Lisaks sellele tuvastas ka maakohus ise ärakuulamisele järgnenud lastega kohtumisel tajutu põhjal, et laste omavahelised suhted ei ole enam nii sõbralikud kui menetluse alguses, Q sõnul vend kiusab teda ning C ei paistnud väiksema venna vastu huvi tundvat. Väga tugevat kahe venna vahelise sideme muljet ei jäänud kohtule juba ka varsemalt, millest teavitas kohus menetlusosalisi 07.04.2022 toimunud ärakuulamisel (III kd, tlk 87). Eeltoodut arvesse võttes järeldas maakohus õigesti, et laps Q osas ema vastuavalduse osalise rahuldamise tulemusena võib vendade lahuskasvamisel nende omavahelistele suhetele olla hoopiski positiivne mõju. 28.
9. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja hinnanguga, et lapse huviga võrreldes on kohtu järeldus, mille kohaselt vendade erinev elukoht ei kahjusta lapse huve määral, mil need oleksid teise vanemaga suhete hääbumise läbi kahjustatud, kui emaga jääb vaid suhtlusõigus, ebaproportsionaalne. 28.9.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Seega oli käesolevas asjas oluline välja selgitada, mis on laps Q huvid. Lastele määratud esindaja oli seisukohal, et lapse huvides on, et tal oleks ka pärast vanemate kooselu lõppemist hea ja lähedane suhe mõlema vanemaga (III kd, tlk 33 pöördel), kujunenud olukorda arvestades aga eelkõige emaga kohtumised ja suhtluse jätkumine (II kd, 16 2-21-4132 tlk 54). Seda seisukohta toetasid ka mõlemad eestkosteasutused (II kd, tlk 70 pöördel, 73, 148, 151-153). Pereterapeudi 21.11.2022 seisukoht oli, et lapsel peab olema võimalus osaleda mõlema vanema elus, suheldes mõlema vanemaga (IV kd, tlk 52 pöördel). 28.10.

§ 143lg 1 kohaselt on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga.

Mõlemal vanemal on õigus ja kohustus suhelda lapsega isiklikult.

§ 143

lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Sellest tulenevalt on ka lapsega koos elav vanem kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga (vt nt RKTKm, 14.03.2012, 3-2-1-6-12, p 18). 28.11. Ometigi nähtub tsiviilasja materjalidest, et isa oma õigusi lapse vanemana heas usus ei teostanud, mis päädis ema ja lapse suhtluse taastamiseks kohtu poolt 06.12.2021 kolmanda katsega määrata toimiv suhtluskord erieestkostja vahendusel (II kd, tlk 173). Kohus tugines sealjuures sellele, et isa süüdistab ja halvustab laste juureolekul ema ega nimeta teda emaks, ei ole lapsi emaga kaasaminekuks ettevalmistanud ning lapsed kardavad isa pahameele alla sattuda. Kohus pidas oluliseks mitte süvendada veelgi laste võõrdumist emast ja märkis, et isal tuleb oma suhtumist emasse muuta või seda vähemalt lastele mitte välja näidata, kuna sellisena nagu isa emaga suhtleb, kahjustab ta laste ja ema suhet, mis on vastuolus

§ 143lg 2 sätetega (II kd, tlk 177).

Vaatamata sellele isa oma käitumist ei muutnud. 28.

1. Nii nähtub lastele määratud esindaja 04.04.2022 seisukohast, et isa palus laps Ql kohtule öelda, et ema joob alkoholi ja on temaga kuri, mida esindaja pidas manipuleerimiseks ja lapse väärkohtlemiseks, leides, et lapse huvides ei ole kasvada üles vanemaga, kes ei toeta suhteid teise vanemaga (III kd, tlk 32 pöördel, 33, 33 pöördel, 85). Tori vallavalitsus juhtis kohtu tähelepanu, et isa on emaga olnud lugupidamatu (III kd, tlk 40). Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus väljendas muret, et laste isa ei soodusta laste suhtlust emaga, mistõttu ei ole arusaadav kas ja kui oluliseks isa üldse ema osalust laste elus peab (III kd, tlk 52). Lastele määratud esindaja pidas 03.10.2022 vastusest nähtuvalt vajalikuks kontrollida, kas isa, kes on olnud menetluse jooksul arvamusel, et lastel ei ole vaja emaga suhelda ning lastel on emata parem, on võõrandanud laps Qt emast (IV kd, tlk 28 pöördel). Kuigi isa käis ka teraapias, selgus pereterapeudi 21.11.2022 vastusest, et kohtumised isaga on lõpetatud, kuna isa ei tunne vajadust muuta enda käitumist ega suhtlusviisi emaga (IV kd, tlk 53). Viimasel ärakuulamisel maakohtus 22.11.2022 väljendasid nii eestkosteasutused kui lastele määratud esindaja kindlat toetust ema vastuavaldusele, leides, et kui langeb ära kolmas isik lastega suhtlemise korraldamisel, siis suhe Q ja emaga ei toimiks sellisel kujul, kuna isa ei ole suhtlust emaga toetanud (IV kd, tlk 58, 61). 28.
2. Eeltoodut arvestades on maakohtu otsustus, rahuldada ema vastuavaldus osaliselt, andes talle üle laps Q viibimis- ja elukoha määramise ning haridusküsimustes (selles osas alates lapse koolivalikust) ainuhooldusõiguse ning määrates lapse ja isa suhtluskorra, igati seaduspärane ja laps Q huvidest johtuv. Seda seisukohta ei väära ka isa väide, et laps Q lahutatakse aastate jooksul välja kujunenud kodust, sõpruskonnast ja sugulastest. Ringkonnakohus nõustub määruskaebemenetluses eestkosteasutuste ja lastele määratud esindaja seisukohtadega, et maakohtu määratud suhtluskord tagab laps Qle nii suhete jätkumise vennaga, kui isa kodu külastamise, sõprade ja isa sugulastega sidemete säilimise.
3. Määruskaebuse esitaja on esitanud suhtluskorra ettepaneku juhuks, kui ringkonnakohus tema kaebuse rahuldab, kuid ei ole esitanud alternatiivset ettepanekut juhuks, kui kohus jätab 17 2-21-4132 maakohtu otsustuse vanemate hooldusõigust puudutavas osas rahuldamata. Esitatud suhtluskorra ettepaneku põhipunkti kohaselt kohtuks laps Q emaga üle nädala alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, mis on sarnane maakohtu määranguga, mille kohaselt kohtub laps Q alates kooliminekust isaga üle nädala alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Eeltoodut arvestades ei näe ringkonnakohus vajadust omal algatusel muuta ka maakohtu määratud suhtluskorda, kuigi möönab, et isa suhtluse maht lapsega, arvestades hetkel kehtivat 06.12.2021 esialgse õiguskaitse määrusega määratud suhtluskorda, väheneb. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hoolimata perekonnaseaduses sätestatud vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa alati lahus elavale vanemale tagada samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust, nagu see on lapsega koos elaval vanemal. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalusi (vt nt RKTKo, 21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 32).
4. Olenemata eeltoodust selgitab ringkonnakohus, et vanematel on

§ 143

lg-st 2¹ tulenevalt alati õigus suhtluskorda kokkuleppel muuta ning see kehtib ka kohtu poolt määratud suhtluskorra kohta. Taotluste lahendamine

1. Määruskaebuse esitaja on ringkonnakohtule esitanud ka taotlused määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil ja tunnistajate W ja G ülekuulamiseks. Ringkonnakohus jätab need taotlused TsMS § 667 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel rahuldamata. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Käesoleval juhul ei ole asja istungile ja tunnistajate ülekuulamise määramine vajalik, kuna ringkonnakohtul on lõpplahend võimalik teha asja materjalide põhjal, ka ei ole asjaolud, kas isa on pühendunud laste kasvatamisele ja hoolitseb laste eest ning saab sellega hakkama, millised on laste elukeskkonna ja kodused tingimused ning omavaheline side, kas laste sõprusringkond ja huvitegevused on seotud VVVga, vaidluse all. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
2. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane.
3. Määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 18