← Eesti

2-16-9928/139

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2024, Tallinn K

§-s 173 nimetatud kohustusi (dtl 105). Harju Maakohus kinnitas 10.01.2017 määrusega võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepaneku, milles tunnustatud nõuete suurus kokku moodustas 15 499,42 eurot (dtl 163).

  1. Harju Maakohus lõpetas 18.04.2017 määrusega võlgniku pankrotimenetluse ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Võlausaldajate tunnustatud nõuete eest saamata jäänud summad kokku olid 15 499,42 eurot. Kohus määras võlgniku enda täitma usaldusisiku ülesandeid (dtl 187-188). Usaldusisiku poolt esitati Harju Maakohtule aruanded 14.05.2018, 24.06.2019, 26.04.2020, 03.06.2021 ja 28.04.
  2. Harju Maakohus pikendas 23.05.2022 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 18.04.2024, kuna võlgnik ei olnud teinud võlausaldajatele 5 aasta jooksul väljamakseid (dtl 401). Kohus rõhutas, et viimase aasta sissetulekute suurus on viidanud võimalusele teha võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud, kuid 2 2-16-9928 menetluse pikendamise korral on võimalus regulaarselt tööhõives osalemisega võlausaldajate ees kohustusi senisest oluliselt suuremas ulatuses rahuldada. Võlgnikul on võimalus edaspidi näidata üles tahet suuremas summas tasuda võlausaldajatele kohustusi.
  3. Harju Maakohus edastas 31.03.2023 võlgnikule täitmiseks aruande vormi, mis tuli täidetuna esitada kohtule hiljemalt 18.04.2023 kohtu üldisele e-meilile hmktallinn.menetlus@kohus.ee (dtl 479). Võlgnik sai kohtunõude kohtute infosüsteemi andmetel kätte 06.04.
  4. Võlgnik aruannet ei esitanud.
  5. Harju Maakohus küsis 27.04.2023 võlausaldajatelt võlgniku poolt väljamaksete tegemise kohta (dtl 483-484). Võlausaldajad Eesti Inkasso OÜ, Credit.ee OÜ, Eesti Töötukassa, AB Kreditex AS, Auvõlg OÜ, Kohtutäitur Katrin Vellet ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS teatasid, et võlgnik ei ole ühtegi väljamakset teinud (dtl 512, 516, 529, 534, 526, 519, 515). Maakohtu määrus ja põhjendused
  6. Harju Maakohus lõpetas 10.05.2023 määrusega pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse, keeldus võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest. Kohus määras avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise viie aasta möödumisel alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (

§ 175lg 1 ja § 1933 lg 1).

Võlgadest vabastamise menetluse jooksul peab võlgnik andma kohtu nõudel teavet oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

Kohus võib omal algatusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui ilmneb

§ 175

lg-tes 2 või 4 nimetatud alus (

§ 175

lg 5).

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

  1. Kuivõrd võlgnik ise täidab usaldusisiku ülesandeid, siis pidi ta kord aastas tegema võlausaldajatele väljamakseid. Sellist kohustust võlgnik täitnud ei ole. Samuti ei ole võlgnik täitnud aruande esitamise kohustust.
  2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
  3. Võlgnikule oli teada kohustusest esitada õigeaegselt aruanne ja kohustusest teha võlausaldajatele kord aastas väljamaksed. Kohus leidis, et võlgnik on tahtlikult rikkunud

§ 172

lg 2, § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Kohus järeldas võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Praegusel juhul rikkus võlgnik tahtlikult

§ 172ja 173 sätestatud kohustusi.

Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. 3 2-16-9928 11. Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamise ning lõpetas kohustustest vabastamise menetluse (

§ 175lg 5 ja 8).

Kohus vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest (

§ 172lg 4 ls 2).

Kohus määras avaldada teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 175 lg 7). Määruskaebus

  1. Võlgnik esitas määruskaebuse, mida täiendas ja milles palub kohustustest vabastamise menetluse taastada.
  2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt saadeti võlgnikule 31.03.2023 täitmiseks aruandevorm, mis tuli kohtule esitada hiljemalt 18.04.
  3. Võlgnik täitis vormid ja lisas failid, mis selgitavad finantsaruannet ja saatis need aadressil XXX@kohus.ee 04.04.
  4. Võib-olla juhtus failide üleslaadimisel tehniline viga.
  5. Võlgnikul kogunes tarbijavõlg, sest ei jätkunud raha elamiseks. Võlgnik üüris emaga korterit, 2016 hakkas elama Yga, kes andis võlgnikule ja tema emale peavarju. Yl olid panga ees oma rahalised kohustused ja ta maksis need kinni. Võlgnik vajas 13 hamba ravi ja proteesimist, millele kulus üle 4500 euro. Kiirlaenu teenustest võeti kõrge intressiga laen, mis tuleb tagasi maksta 9 aasta jooksul alates 500 eurost, kattes algul vaid intressid ja siis võla. Y haigestus raskelt ning võlgniku ema kukkus ja murdis puusaluu ning võlgnikul tuli nende eest hoolt kanda. Peale ema surma 15.03.2017 oli võlgnikul suur depressioon ja ta ei saanud tööd teha. Alles
  6. aastal hakkas pidevalt töötama. Võlgnik elab koos abikaasaga korteris, mis kuulub ametlikult tema tütrele, kes viskas võlgniku oma korterist tänavale, nii et Y ja võlgnik sõlmisid
  7. aasta oktoobris abielu.
  8. Alates
  9. aastast on võlgnik iga kuu pea kogu töötasu Yle üle kandnud, mis on näha aruannetes kohtule. Ta maksis laenud ära, maksis eluaseme, toidu ja kõige eest. Kogu tema väike pension ja võlgniku palk lähevad võlgade katteks ja elamiseks. Mis puudutab võlgniku pensionisääste, siis need kulutas võlgnik tervisele. Väikesed tarbimislaenud on kasvanud väljapressimislaenudeks, mida lihtsalt ei suuda tagasi maksta. Aastas teenib võlgnik umbes 10 500 kuni 11 000 eurot, haigestub 2-3 korda. Võlgnik ei saa maksta Collectioniga juba sõlmitud lepinguid ning kõrgeid intresse. Võlgnikul on leping Inkassoga kolmeks aastaks, mille kohaselt tuleb tasuda üle 3000 euro. Võlgnik on koos abikaasaga maksnud laenu alates
  10. aastast ja siiani 800-950 eurot kuus. Kogu teenitud raha on kadunud. Võlgnik on oktoobris 2022 kokku leppinud võlgade tasumise graafiku Julianus Inkassoga. Menetlusosaliste seisukohad
  11. Võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Võlgnik on tahtlikult rikkunud

§ 172ja 173 kohustusi ega ole 5 aasta jooksul võlgnevust tasunud.

  1. Võlausaldaja Auvõlg OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata, kuna võlgnik ei ole 6aastase perioodi jooksul midagi tasunud, olgugi, et tal oli sissetulekuid, millest makseid teha. Aruandekohustuse hilinenud täitmine ei muuda olematuks võlgniku kohustust teha võlausaldajatele kord aastas väljamakseid.
  2. Võlausaldaja AB Kreditex AS jäi oma seisukoha juurde ja soovib võlgniku poolt täitmata nõude tasumist. 4 2-16-9928
  3. Võlausaldaja Credit.ee OÜ nõustus maakohtu määruse põhjendustega, kuid jättis kaebuse vastuvõetavuse üle otsustamise kohtule.
  4. Võlausaldaja Julianus Õigusbüroo OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Kõik väited on paljasõnalised. Võlgnik on saanud II samba tagastuse 5000 euro ulatuses. Hambaraviteenust on konto väljavõtte kohaselt osutatud ca 1000 euro eest, mis võib olla vältimatult vajalik, kuid ülejäänud summa kulutamine ei ole põhjendatud. Võlgnik on mh käinud Luxmedicus kliinikus, mis on ilukliinik. Sissetulekuks on võlgnik märkinud 887 eurot, kuid konto väljavõttelt nähtuvad teised summad.
  5. Võlausaldaja Placet Group OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik ei ole kogu menetluse jooksul ühtegi makset teostanud. Ebaselge on, miks on võlgnik kandnud raha teise isiku kontole, et tasuda teise isiku võlgnevusi. Selline käitumine ei ole heauskne. Võlgnik on oma kohustusi tahtlikult rikkunud.
  6. Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet jättis kaebuse kohtu otsustada. Menetluse edasine käik
  7. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluse lõpetamise põhjuseks oli ka asjaolu, et võlgnik polnud teinud võlausaldajatele ühtegi makset võlgade tasumiseks, kuigi võimalused selleks olid selgesti olemas. Ainuüksi viimase aruande põhjal saab selle kohta tuua järgmised näited:

(1)võlgnik on teinud kulutusi loteriidele (maksed AS-le Eesti Loto, II köide lk 191, dtl 607). On ilmne, et tegemist pole põhjendatud kuluga ehk võlgnik on raisanud oma vara;
(2)võlgnik on tasunud võlgnevusi Julianus Inkassole (II köide lk 192, 202, dtl 609 ja 629). Võlad selle isiku ees on tekkinud pärast pankrotimenetluse lõpetamist;
(3)võlgnik on tasunud võlgnevusi KEle (II köide lk 192 pöördel, dtl 610). Võlad selle isiku ees on tekkinud pärast pankrotimenetluse lõpetamist;
(4)võlgnik on teinud makseid kogusummas 9570 eurot VMle (II köide lk 199-200, dtl 624). Kohtule pole esitatud põhjendusi selle kohta, et tegemist on põhjendatud kuluga ehk võlgnik on raisanud oma vara. Esitatud pangakonto väljavõttest nähtub veel palju muid kulutusi, mis ilmselt on käsitletavad raiskamisena ja mille arvel võlgnik oleks õiguspäraselt käitudes tasuda oma võlgnevusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. TsMS § 667, § 659, § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määruse resolutsiooni täiendada, määrates menetluskulud võlgniku kanda. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse kõigi põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu asjas kohalduvale õigusele. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni 30.06.
  3. Kuna avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest 5 2-16-9928 vabastamise menetluse algatamiseks on esitatud 28.06.2016 (I kd, tlk 1), tuleb praeguses asjas kohaldada kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseadust (

).

  1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus on tema kohustustest vabastamise menetluse lõpetanud ennatlikult.
  2. Nagu maakohus vaidlustatud määruses õigesti märkis, võib kohus

§ 175

lg 5 kohaselt omal algatusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui ilmneb

§ 175

lg-tes 2 või 4 nimetatud alus.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 28. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik eelnimetatud tingimused, st võlgnik on

§ 173

lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta; võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve (vt nt RKTKm, 02.11.2016, 32-1-31-16, p 14).

  1. Praegusel juhul lõpetas maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse põhjusel, et võlgnik rikkus nii seaduses sätestatud aruande kui ka võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustusi. Ringkonnakohtul ei ole selles osas maakohtu lõppjäreldustest teistsugusele seisukohale asuda võimalik.
  2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pikendas maakohus võlgniku kohustusest vabastamise menetlust 23.05.2022 määrusega kuni 18.04.2024 (II kd, tlk 128). Sellele eelnes 16.05.2022 võlgniku ärakuulamine ja temalt vande võtmine. Vande kohaselt kohustus võlgnik andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest ning kohus hoiatas, et kui võlgnik kohtu määratud teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamast (II kd, tlk 127).
  3. Maakohus edastas 31.03.2023 võlgnikule meeldetuletuse aruande esitamise tähtaja saabumisest. Kohtu kaaskirja kohaselt oli aruande esitamise tähtaeg 18.04.2023 ning kirjale lisatud võlgniku aruande vorm tuli saata kohtu üldmeilile hmktallinn.menetlus@kohus.ee (II kd, tlk 149). Kohtute infosüsteemi andmetel toimetati kiri võlgnikule kätte 06.04.
  4. Kuna kirja kätte toimetamise üle asjas vaidlus puudub, tuli võlgnikul nõutud aruanne igal juhul kohtu määratud tähtajaks esitada. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlgnik aruande kohtule õigeaegselt esitanud oleks. Toodust johtuvalt tuvastas maakohus õigesti, et võlgnik on

§ 173lg-s 2 sätestatud aruandekohustust rikkunud.

Eelnevat ringkonnakohtu seisukohta ei väära ka võlgniku poolt määruskaebemenetluses esitatud meilikonto väljatrükk, kuna see ei tõenda, et nõutud aruanne kohtule saadetud (II kd, tlk 204). 32. Samuti ei ole kohustuse rikkumine vabandatav, kuna väide, et võib-olla juhtus failide üleslaadimisel tehniline viga, ei põhista VÕS § 103 lg-s 2 sätestatud rikkumist vabandava vääramatu jõu esinemist. Praegusel juhul sai võlgnik aruandekohustuse täitmisega seotud asjaolusid ise mõjutada, veendudes kohtule vastuse koostamisel nii selles, et aruanne on korrektselt täidetud, allkirjastatud ja lisadega varustatud, kui ka selles, et selle lisana nimetatud failid on üles laetud, aruanne õigele kohtu e-posti aadressile saadetud ning kirja 6 2-16-9928 kohaletoimetamise teade e-posti teenuse pakkujalt ka saadud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik oma aruandluskohustusega varasemalt, so enne kohustustest vabastamise menetluse pikendamist, ka toime tulnud. Kuna VÕS § 103 lg-s 1 kehtib eeldus, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, mida võlgnik ei ole ümber lükanud ning praegusel juhul sai kohtule vastamine olla üksnes võlgniku enda tahtel põhinev tegevus, järeldas maakohus õigesti ka seda, et

§ 173lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumine oli tahtlik.

33. Teabe andmise kohustuse rikkumist on kohtupraktikas peetud võlausaldajate huve kahjustavaks juhul, kui võlausaldajatele jäeti välja maksmata raha, mida nad olid

§ 172lg-st 2 tulenevalt õigustatud saama (vt RKTKm, 02.11.2016, 3-2-1-31-16,p 17).

Praegusel juhul on ka see eeldus ringkonnakohtu hinnangul täidetud.

  1. Nagu maakohus õigesti märkis, oli võlgnik, olles ise enda usaldusisik, teadlik kohustusest kord aastas teha võlausaldajatele väljamakseid. Usaldusisiku kohustuste olemust selgitas maakohus võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse algatamise 18.04.2017 määruses (II kd, tlk 187 pöördel). Lisaks tuletas maakohus võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele võlgnikule meelde nii 27.04.2018, 19.06.2019, 24.04.2020 kui ka 30.04.2021 aruandlusnõuetes (I kd, tlk 197, II kd tlk 1, 19, 28). Neid kohustusi selgitas maakohus võlgnikule täiendavalt ka 23.05.2022 kohustustest vabastamise menetluse pikendamise määruses, tuues selgelt esile, kui suure osa võlgniku töö- või teenistussuhtest saadud tulust võib võlgnik endale jätta (25%) ning et ülejäänust tuleb üks kord aastas tasuda väljamakseid võlausaldajatele vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele (II kd, tlk 129 pöördel).
  2. Määruskaebusega esitatud võlgniku aruandest, perioodi 19.04.2022-01.04.2023 kohta, nähtuvalt on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 600 euro ulatuses (II kd, tlk 202). Aruandes on väljamakse saanud võlausaldajana märgitud Julianus Inkasso OÜ ning sellele on lisatud maksegraafik, mille kohaselt tuleb võlgnikul tasuda 3926,30 eurot iga kuiste osamaksetena summas 100 eurot alates 12.10.2022-12.01.2026 (II kd, tlk 206). Maakohtu 10.01.2017 määrusest, millega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepanek, Julianus Inkasso OÜ-d võlausaldajana ei nähtu (I kd, tlk 164) ning muudest tsiviilasja materjalidest asjaolu, et Julianus Inkasso OÜ oleks mõne võlgniku võlausaldaja õigusjärglane, tuvastada võimalik ei ole. Võlausaldajaks olev Aktiva Finants Group OÜ (varasem OÜ Aktiva Finants), kelle volitatud esindajaks on Julianus Inkasso OÜ, on 17.05.2023 maakohtule teada andnud, et võlgnik ei ole 4042,70 eurosest võlgnevusest midagi tasunud (II kd, tlk 183). Seega ei saa eelnimetatud 600 euro suurused maksed olla

§ 172lg-s nimetatud väljamakseteks võlausaldajatele.

36. Aruandest nähtuvalt on võlgniku töötasuks 887 eurot (II kd, tlk 201). Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt on palga- ja puhkusemaksed ning haigushüvitised võlgniku tööandjalt SOL Baltics OÜ-lt (II kd, tk 190) võlgnikule perioodil 18.04.2022-27.01.2023 olnud järgnevad: 932,90 eurot, 957,19 eurot, 932,90 eurot, 311,18 eurot, 1144,26 eurot, 85,46 eurot, 560,59 eurot, 448,71 eurot, 1229,83 eurot, 711,56 eurot, 1104,32 eurot, 1054,97 eurot, 1064,25 eurot, 29,81 eurot ja 87,12 eurot (II kd, tlk 199). 37.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töösuhtest saadav tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule, millest usaldusisik peab

§ 173

lg 4 kohaselt võlgnikule üle andma 25 protsenti ning

§ 173

lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastava osa nädala või päeva sissetulekut. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 § 1 kohaselt on alates 7 2-16-9928 01.01.2022 kuutasu alammäär täistööaja korral 654 eurot. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 124 § 1 kohaselt on kuutasu alammäär täistööaja korral 725 eurot. 38. Tsiviilasja materjalidest, sh kohustustest vabastamise menetluse pikendamise määrusest ei nähtu, et kohus oleks määranud võlgnikule üle antavast 25 protsendist

§ 173lg 4 alusel erineva määra.

Võttes arvesse eeltoodut oli võlgnikul iseenda usaldusisikuna igal juhul kohustus teha võlausaldajatele väljamakseid nii 2022 kui ka 2023 aastal. Kuivõrd võlgnik seda kohustust täitnud ei ole, järeldas maakohus õigesti, et võlgnik on rikkunud ka võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka selle kohustuse rikkumine ühelgi määruskaebuses esile toodud põhjusel vabandatav. Rõhutamist väärib, et kohustustest vabastamise menetluse pikendamist soovis tsiviilasja materjalidest nähtuvalt 16.05.2022 ärakuulamisel võlgnik ise (II kd, tlk 126 pöördel). Määruskaebusest nähtuvalt on võlgnik toonud võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmise põhjendamiseks esile sarnased väited nagu maakohtus toimunud ärakuulamisel. Täiendavalt on sellele lisandunud selgitus, et kogu võlgniku palk ja abikaasa pension lähevad võlgade katteks ning viited kellelgi Collectionile ja eelmainitud Julianus Inkasso OÜ-le, kes kumbki ei ole aga võlgniku võlausaldajateks. Seega järeldub võlgniku enda selgitusi arvestades, et ta on teadlikult eelistanud tasuda pankrotimenetluse väliste võlausaldajate nõudeid olukorras, kus võlgnikul endal oli usaldusisikuks olles pankrotiseadusest tulenev kohustus teha kord aastas väljamakseid oma võlausaldajatele vastavalt jaotusettepanekus märgitud jaotisele. Kuivõrd ka selline tegevus, so raha ülekanded, saab olla üksnes võlgniku enda tahtlusel põhinev, järeldas maakohus õigesti ka seda, et võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustuse rikkumine on olnud tahtlik.
  2. Nagu ringkonnakohus eespool viitas, on kohtupraktikas peetud võlausaldajate huve kahjustavaks seda, kui võlausaldajatele jäeti välja maksmata raha, mida nad olid

§ 172lg-st 2 tulenevalt õigustatud saama (vt RKTKm, 02.11.2016, 3-2-1-31-16,p 17).

Toodust tulenevalt on maakohus õigesti lõpetanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ning keeldunud tema vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, vabastades ta ühtlasi usaldusisiku kohustustest, kuna kõik eeldused selleks on täidetud.

  1. Ringkonnakohus täiendab TsMS § 173 lg 1 alusel maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega jätta menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetas ning tema kohustustest vabastamisest keeldus, jäävad menetluskulud maakohtu menetluses võlgniku kanda. Taotluste lahendamine
  2. Nordiska Financial Partner Norway AS Eesti filiaal on ringkonnakohtule esitanud 20.12.2023 taotluse menetlusosalise asendamiseks välismaa äriühinguga. Ringkonnakohus jätab selle taotluse rahuldamata, arvestades, et taotlusest ega ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et välismaa äriühing Nordiska Financial Partner Norway AS (Norra registrikood 990892040) oleks võlgniku võlausaldajaks, sh eri – või üldõigusjärgluse korras. 8 2-16-9928 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kuivõrd maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
  4. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt

§ 175lg-st 6 ja Ts

MS § 178 lg-st

  1. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtukoosseisu liiget Ulvi Loonurme kohtunik Mati Maksing. tööjaotusplaanile asendas (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.