← Eesti

1-24-1575/12

Obsah (6)§ 169§ 74§ 78§ 75§ 751§ 65

1-24-1575 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2024, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-1575 (kohtueelses menetluses 21267000500) Kohtu

169 järgi 1. Tunnistada ANDRES BRAUST (isikukood: 38609035218)

§ 169

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel mõista Andres Braustile liitkaristus, suurendades temale Viru Maakohtu 24.01.2019. a otsusega asjas nr 1-19-575 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta 10 (kümne) kuu pikkust vangistust, käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse, s.o 6 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust. 3.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud vangistus Andres Brausti suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohaldades tema suhtes tähtajaliselt elektroonilist valvet.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, s.t alates 25.03.2024. 1-24-1575 4. Võttes aluseks

§ 75

lg 1, on Andres Braust kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 9, § 74 lg 5 ja § 751 lg 3 alusel kohaldada Andres Brausti suhtes 4 (neli) kuud elektroonilist valvet.

§ 751

lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

  1. KrMS § 180 lg 3, § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel jätta riigi kanda ½ sundrahast teise astme kuriteo toimepanemise eest, s.t 615 eurot.
  2. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Andres Braustilt riigituludesse menetluskuludena välja: − määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku summas 409,92 eurot ning − sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest osaliselt, s.o summas 615 eurot, s.t kokku 1024,92 eurot.
  3. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Andres Braustil tasuda menetluskulud kokku summas 1024,92 eurot võrdsetes osades 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest iga kuu
  4. kuupäevaks, s.t tasudes igakuiselt 85,41 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile või kinnipidamisasutusse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätete (s.t kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete) või olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega 2

(4)1-24-1575 KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU Andres Brausti süüdistatakse selles, et temalt kui tütre M-L B (sünd. xxx) ja poja A B (sünd. xxx) vanemalt on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 26.07.
  1. a maksekäsu määruse 2XXX alusel laste kasuks välja mõistetud elatis igakuiselt alates 25.06.2019 kuni laste täisealiseks saamiseni 270 eurot lapse kohta, mis tuleb tasuda laste ema R L pangakontole nr EEXXX. M-L B saab täisealiseks XXX ja A B saab täisealiseks XXX. Täitemenetlus on tsiviilasja nr XXX alusel algatatud 09.01.
  2. Andres Braust on teostanud läbi oma abikaasa E B laste ema R L pangakontole nr EEXXX neli makset: − − − − 01.08.2020 summas 100 eurot selgitusega „Alimendiraha lastele“; 31.08.2020 summas 150 eurot selgitusega „Laste alimenti raha“; 10.11.2020 summas 100 eurot selgitusega „alimendid“; 18.03.2021 summas 40 eurot selgitusega „lastevood“. Lisaks on Andres Braust
  3. aasta sügisel sularahas elatist maksnud 100 eurot ning kohtutäitur Raigo Pärs on kandnud 30.03.2020 R L kontole 21,01 eurot selgitusega Andres Braust 158/2020/asi XXX. Pärast 18.03.2021 tehtud 40-eurost ülekannet pole Andres Braust elatist üldse maksnud. Seega ei ole Andres Braust alates tsiviilkohtu määruse tegemise ajast 26.07.2019 tasunud oma laste M-L B ja poja A B kasuks väljamõistetud elatist igakuiselt ega täies mahus. Andres Braust on töövõimeline, kuid ta on teadvalt ja süstemaatiliselt jätnud täitmata laste ülalpidamise kohustuse. Ka perioodidel, mil Andres Braust omas sissetulekut, ta ei täitnud elatise maksmise kohustust. Andres Braust ei ole teinud mõistlikke pingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita. Andres Braust pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat ning samuti ei ole Andres Braust võtnud ennast arvele Töötukassas (v.a perioodil 09.12.2019 kuni 12.06.2020). Seega pani Andres Braust oma tahtliku tegevusega toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise, hoidudes lapsevanemana teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo.

12.03.2024 sõlmisid abiprokurör Hanna Varik, süüdistatav Andres Braust ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa alljärgneva kokkuleppe. Karistus

§ 169

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus kahtlustatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65lg 2 ja § 74 lg 5 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 24.01.2019.

a otsusega nr 1-19-575 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust, ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta nimetatud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Andres Braust ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§ 75

lg 1 p 1–6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, sh allub

§ 75lg 2 p 9 kohaselt elektroonilisele valvele: 3

(4)1-24-1575 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 alusel määrata Andres Braustile lisakohustuseks alluda elektroonilisele valvele 4 (neljaks) kuuks.

§ 751

lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus ning tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese Puudub. Menetluskulud Kahtlustatavale Andres Braustile on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha suurus teise astme kuriteo toimepanemise eest on 1,5 kuupalga alamääras, s.o 1230 eurot. Sundrahast 615 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikuks ulatuses. Määratud kaitsja Toomas Laanemaa poolt kohtueelses menetluses Andres Braustile osutatud õigusabi on 409,92 eurot (300,12+109,80). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 1024,32 eurot hüvitamisele ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates kohustusega Andres Brausti poolt tasuda need võrdsetes osades 12 kuu jooksul igakuiselt, iga kuu 22. (kahekümneks teiseks) kuupäevaks. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Andres Braustile on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Kohtuistungil tõdes prokurör, et kokkuleppes on trükiviga menetluskulude kogusummas, õige oleks 1024,92 eurot. Ühtlasi selgitas kohus, et menetluskulude kogusumma (s.o 1024,94 euro) tasumisel 12 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osamaksetes tähendaks see igakuiselt 85,41 euro tasumist. Süüdistatavale oli menetluskulude tasumise kohustus arusaadav. Kersti Heide kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.