RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-23-2232 12. ap

) § 15 lg 1 alusel kinni isiku, kes esitas võltsitud Prantsusmaa isikutunnistuse ja kes tuvastati hiljem tema enda ütluste alusel kui Senegali Vabariigi kodanik X. Kinnipidamise protokolli järgi oli eesmärk välja selgitada isiku viibimisalus. Isik selgitas, et saabus Schengeni alale Valgevenest, kust liikus Läti kaudu Eestisse, et lennata läbi Helsingi edasi Prantsusmaale. PPA koostas ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalase isikuandmete ankeedi.

1. Samal päeval,
2. oktoobril 2023 kell 15.30-17.21 küsitles PPA puudutatud isikut välismaalaste seaduse (VMS) § 293 lg 2 alusel, s.o välismaalase Eestis viibimise seadusliku alusega seotud asjaolude kontrollimiseks. Protokolli järgi lõppes küsitlus PPA selgitustega isikule, et kuna ta viibib Eestis teadlikult õigusliku aluseta ega ole usaldusväärne (sh esineb põgenemisoht), on PPA kohustatud koostama isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja kohaldama tema suhtes viieaastast sissesõidukeeldu kogu Schengeni viisaruumi alale. Ühtlasi palus PPA esitada selle kohta oma vastuväited. Protokoll lõppeb isiku käsikirjalise avaldusega, milles viimane esitas taotluse anda talle rahvusvaheline kaitse. Seejärel peeti isik kell 17.21 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1-4 alusel kinni. 3-23-2232
3. PPA esitas
4. oktoobril 2023 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 2 alusel. Isiku kinnipidamine on kooskõlas VRKS § 361 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega, tema suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1-5 sätestatud kinnipidamise alused ja põgenemisoht

§ 68p-de 2, 3 ja 6 mõttes.

1. Tallinna Halduskohus rahuldas
2. oktoobri
3. a määrusega PPA taotluse selles viidatud õiguslikel alustel ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
4. detsembrini
6. PPA esitas
7. novembril 2023 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS 362 lg 5 alusel. Isiku kinnipidamine on kooskõlas VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõtetega ja tema suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. PPA selgitas, et isiku jätkuv kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on oluline, et välja selgitada isikuga seotud asjaolud (mh täiendava intervjuu tegemine lisaks
8. novembril 2023 toimunud intervjuule) ning vajadus saada rahvusvahelist kaitset (VRKS § 361 lg 2 p 4). Isiku puhul esineb põgenemisoht

§ 68p-de 2 ja 6 mõttes.

Asjaolust, et isikul oli edasine reisiteekond planeeritud, saab järeldada, et tema tegelikuks sooviks ei olnud taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Põgenemisohtu suurendab see, et isikut on tema taotluse tõenäolisest rahuldamata jätmisest teavitatud. Isiku saabumisest Schengeni alale teadlikult ebaseaduslikult saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik oli enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist kinnipeetud Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames ja VRKS § 361 lg 2 p 5 on kohaldatav. Isiku suhtes pole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid.

1. Tallinna Halduskohus rahuldas
2. detsembri
3. a määrusega PPA taotluse selles viidatud õiguslikel alustel ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
4. aprillini
5. Halduskohtu hinnangul tingib vajadus teha rahvusvahelise kaitse menetluse raames lisatoiminguid tarviduse isiku kinnipidamist jätkata. Isikust lähtuvat põgenemisohtu ei ole võimalik välistada. Puudutatud isiku käitumine ja ütlused kogumis viitavad sellele, et vabaduses viibides võib ta Eestist lahkuda. Puudutatud isik peeti kinni Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames. Asjaoludest tulenevalt on alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks.
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis
7. jaanuari
8. a määrusega isiku määruskaebuse halduskohtu
9. detsembri
10. a määruse peale rahuldamata, kuid muutis halduskohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohtu seisukohad olid järgmised. 7.
11. Määruskaebuse esitajat ei peeta kinni karistusena ühegi süüteo eest, vaid kinnipidamise aluseks on olnud vältimatu vajadus tagada rahvusvahelise kaitse menetluse toimumine (sh tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine). Isiku kinnipidamiseks esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus. Isiku rahvusvahelise kaitse vajadus on ebaselge ja seda on vaja rohkem uurida. Puudub alus järeldada, et PPA on vajalike menetlustoimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. 7.
12. Puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht

§ 68

p 6 järgi, sest isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kinnipidamiskeskusest vabastamise korral on tõenäoline, et isik jätkaks oma teekonda Prantsusmaale ega oleks PPA-le kättesaadav. Eesti oli puudutatud isiku jaoks transiitriigiks, kuhu ta sattus üksnes vahendajate tegevuse tõttu. Puudutatud isiku põgenemise ohtu ei saa aga tuvastada

§ 68

p 2 alusel, kuna võltsitud dokumendi esitamine, kinnitamaks Eestis viibimiseks seadusliku aluse olemasolu (VMS § 43 lg 1 p 5, Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 7 lg 1), ei ole samastatav viibimisaluse taotlemisega

§ 68p 2 mõttes. 2

§ 15

lg 1 alusel n-ö ettevalmistava menetluse tarbeks, mille tulemusena peaks mh selguma, kas esineb vajadus algatada välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetlus, ei saa käsitada välismaalase kinnipidamisena Eestist lahkuma kohustamise menetluses VRKS § 361 lg 2 p 5 tähenduses. Säte ei eelda, et isikule oleks tingimata juba tehtud lahkumisettekirjutus, sest

§ 23

lg 1 annab aluse isikut kinni pidada ka välismaalase Eestist lahkuma kohustamise (st lahkumisettekirjutuse koostamise) menetluse tulemuslikkuse tagamiseks. Ainuüksi isiku andmete Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogusse kandmisest või ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalase isikuandmete ankeedi täitmisest ei saa aga teha järeldust, et sellega on ühtlasi tuvastatud vajadus pidada

§ 15

lg 1 alusel kinni peetud isikut edaspidi kinni

§ 23lg 1 alusel Eestist lahkuma kohustamise menetluses.

Lahkumiskohustuse kindlakstegemise menetlus ei ole samastatav menetlusega lahkumiskohustuse täitmiseks. PPA

1. oktoobri 2023 küsitluse eesmärk oli välja selgitada isiku Eestis viibimise seaduslik alus. Küsitluse lõpus selgitati isikule, et antud vastuste põhjal viibib ta Eestis ja Schengeni viisaruumis ebaseaduslikult ning PPA peab seetõttu koostama tema suhtes lahkumisettekirjutuse, et kohustada teda Eestist ja Schengeni liikmesriikidest lahkuma koos sissesõidukeelu kohaldamisega. Olukorras, kus isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse sama menetlustoimingu käigus, oleks meelevaldne järeldada, et teda oli vahepeal jõutud juba kinni pidada Eestist lahkuma kohustamise menetluses. Protokollist nähtuvalt ei tuginetud küsitluse lõpus vormistatud VRKS alusel kinnipidamisel VRKS § 361 lg 2 p-le
2. 7.
3. Puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. Kuigi isiku kinnipidamine kokku ligi kuueks kuuks piirab oluliselt tema põhiõigusi, ei ületa see PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks VRKS § 181 lg-s 1 ettenähtud kuuekuulist tähtaega. Kinnipidamine pole vastuolus ka isiku turvalisuse või tervise kaitse kaalutlustega. Siiski tuleb silmas pidada, et isiku pikaajaline kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel ei ole lubatav ning kui pärast tähtsust omavate asjaolude selginemist ei esine teisi kinnipidamise aluseid, tuleb puudutatud isik viivitamata vabastada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Puudutatud isik palub
5. jaanuari
6. a määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtu määrus tühistada ning PPA taotlus rahuldamata jätta. Isiku eesmärgiks ei ole tingimata jõuda Prantsusmaale, vaid leida koht, kus viibida seaduslikult, töötada ning vabaneda tekkinud võlgadest. Põgenemisohtu ei esine. Isikule pole antud võimalust end kohtumenetluses kaitsta.
7. PPA palub vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata. PPA seisukohad on järgmised. 9.1.

§ 68

p 2 on kohaldatav ka juhul, kui välismaalasel oli seadusest tulenev kohustus omada viibimisalust riiki sisenemiseks ja siin viibimiseks, kuid viibimisaluse taotlemise vältimiseks esitas ta valeandmeid või võltsitud dokumendi. 9.

1. Olukorras, kus on ilmselge, et välismaalasel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks, ei ole vaja eristada välismaalase ja tema staatuse tuvastamise etappi ning pärast viibimise ebaseaduslikkuse tuvastamist lahkumisettekirjutuse tegemise etappi. Kahte etappi on vaja eristada olukordades, kus isiku väiteid viibimisaluse olemasolu kohta on vaja kontrollida, kuid juhtumi asjaolud on kogumis sellised, et välismaalase suhtes esineb ka põgenemisoht. 9.
2. PPA peab isikud kinni

§ 15

alusel, hinnates üksikjuhtumi asjaolusid kogumis ning koosmõjus põgenemisohuga (

§ 68

) või kui isikul puuduvad reisidokumendid või ta ei tee juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks koostööd. Seega

§ 15

alusel kinnipidamisel on täidetud eeldus, et välismaalane võib põgeneda ja ta ei teeks PPA-ga koostööd lahkumiskohustuse menetluses või lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks. 9.4. Praegusel juhul esines nii

§ 68p-s 3 kui ka p-s 6 nimetatud põgenemisohule viitav alus.

9.5. VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel isiku kinnipidamine on võimalik, kui ta on varem kinni peetud

§ 15alusel. 3

§ 23ei võimalda isikut kinni pidada 48 tunniks.

Kuni halduskohtu määruseni peetakse välismaalane kinni

§ 15lg 1 alusel.

1. Riigikohtu kaasatud Siseministeerium esitas järgmised seisukohad. 10.
2. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu
3. detsembri
4. a direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel võeti üle Eesti õigusesse, siis leiti, et üheks põgenemisohu kriteeriumiks peab olema asjaolu, et välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (VMS § 48 lg 1 p 3, § 70 p 3, § 108 lg 1 p 9, § 124 lg 2 p 1, § 237 lg 1 p 2).

§ 68p-s 2 nimetatud põgenemisohu alus on seotud kõigi nende taotluste menetlustega.

Kui isik on valeandmeid esitanud riikliku järelevalve menetluses, ei ole säte kohaldatav. 10.2. Eristada tuleb isiku ja tema staatuse (s.o viibimise ebaseaduslikkus) tuvastamise etappi ning pärast viibimise ebaseaduslikkuse tuvastamist lahkumisettekirjutuse tegemise etappi. Direktiivi 2008/115/EÜ alusel välismaalase kinnipidamine eeldab, et direktiivi art 15 lg-s 1 sätestatud asjaolud on enne kindlaks tehtud. Kui välismaalase viibimise ebaseaduslikkust pole varem tuvastatud, võib juhtuda, et Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumitelt saadetakse välja isik, kellel on õigus siin viibida. Välismaalase staatuse tuvastamine on oluline ka seetõttu, et sellest sõltub, millise seaduse alusel ja millistel tingimustel (vt direktiivi art 16) võib isikut edasi kinni pidada. 10.3.

§-s 68 nimetatud välismaalase põgenemise oht ei ole aluseks

§ 15alusel välismaalase kinnipidamiseks.

Samas tuleb

§ 15

alusel kinni peetud välismaalase puhul välja selgitada, kas esineb põgenemisohule viitavaid asjaolusid. 10.4. Praegusel juhul esines nii

§ 68p-s 3 kui ka p-s 6 nimetatud põgenemisohule viitav alus.

10.5. VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel isiku kinnipidamine ei ole võimalik, kui isik on enne kinni peetud

§ 15

alusel, sest välismaalast ei peeta kinni direktiivi 2008/115/EÜ alusel.

§ 15

järgi kinnipidamise puhul alles hinnatakse asjaolusid, mis võivad olla vajalikud välismaalase kinnipidamiseks

§ 23lg 1 alusel.

10.6. Kui esineb kahtlus, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, tuleb riikliku järelevalve menetluses teha esmased menetlustoimingud, et selgitada välja ja kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning teha kindlaks asjaolud, mis põhjendavad

§ 23lg-s 1 sätestatud alusel kinnipidamist.

Välismaalase võib esmaste menetlustoimingute tegemiseks kinni pidada

§ 15

lg 1 alusel ning see on kinnipidamise aluseks kuni halduskohtu määruse tegemiseni. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata. Muuta tuleb ringkonnakohtu määruse põhjendusi, mis puudutavad VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kinnipidamist, asendades need käesoleva määruse põhjendustega. I
2. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et puudutatud isiku kinnipidamine oli lubatav VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel koostoimes põgenemisohtu defineeriva

§ 68

p-ga 6 („välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile [---] teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita“). Puudub vajadus korrata ringkonnakohtu põhjendusi (HKMS § 231 lg 6). 4

§ 68p 2 alusel.

Viidatud säte eeldab, et „välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse [---] taotlemisel“. Vabaduspõhiõiguse piiramise aluseks olevaid isiku kinnipidamist puudutavaid norme ei tohi tõlgendada laiendavalt. Säte eeldab, et tegu oleks valeandmete või võltsitud dokumendi esitamisega olukorras, kus isik taotleb seaduslikku viibimisalust Eestis. Kui isik esitab valeandmeid või võltsitud dokumendi selleks, et tõendada enda Eestis viibimise seadusliku aluse olemasolu, ei ole

§ 68p 2 kohaldamise eeldused täidetud.

II

1. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et VRKS § 361 lg 2 p 5 praegusel juhul ei kohaldu, sest puudutatud isikut ei peetud kinni Eestist lahkuma kohustamise menetluses.
2. VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
3. VRKS § 361 lg 2 p 5 võtab üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu
4. juuni
5. a direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded, art 8 lg 3 p d. Selle sätte järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist. Arvestades ka direktiivi inglis-, saksa- ja prantsuskeelseid versioone, nähtub sellest sättest, et rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise üheks tingimuseks on tema varasem kinnipidamine menetluses, mida viidi läbi isiku tagasi- või väljasaatmiseks vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ.
6. Eelnevast ei saa järeldada, et mistahes kinnipidamine kuni 48 tunniks, mis on toimunud

§ 15

lg 1 alusel selleks, et kontrollida välismaalase Eestis viibimise või siia saabumise asjaolusid või et selgitada välja edasise kinnipidamise vajalikkus

§ 23lg 1 alusel, on toimunud väljaspool lahkumiskohustuse menetlust.

Määrav pole kinnipidamise algne ajend, vaid selle seos lahkumiskohustuse menetlusega.

1. On küll tõsi, et Euroopa Kohus on eristanud ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kinnipidamisel kaht menetlusstaadiumi: riigis seaduslikult viibimise aluse kindlakstegemine ja tagasisaatmisotsuse vastuvõtmine. Kohus selgitas, et liikmesriigis ebaseaduslikus viibimises kahtlustatavate kolmanda riigi kodanike esialgse kinnipidamise tingimusi reguleerib jätkuvalt riigisisene õigus. (Vt Euroopa Kohtu otsus C-329/11, Achughbabian, p-d 29 ja 30.)
2. Siit järeldub, et riigis ebaseadusliku viibimise kahtluse kontrollimise staadiumis ei piira välismaalaste kinnipidamist direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud alused, vaid liikmesriigid võivad need alused ise ette näha. See aga ei tähenda, et

§ 15

lg-s 1 sätestatud kinnipidamine ei või alata või jätkuda välismaalase tagasisaatmise ettevalmistamiseks direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud korra kohaselt. 20. Ekslik on ka Siseministeeriumi seisukoht, et

§ 68

ei kohaldu, kui isik peetakse kinni

§ 15

lg 1 alusel.

§ 68esimese lause kohaselt hinnatakse välismaalase kinnipidamisel 5

§ 68

ega § 15 lg 1 sõnastusest ei nähtu, et mõnel kinnipidamise erijuhul ei peaks põgenemisohtu hindama või et seda võiks käsitleda laiemalt, kui on sätestatud

§ 68teises lauses.

Isiku pakku mineku tõenäosusele tuleb selles menetlusstaadiumis anda hinnang vähemalt esialgselgi kujul – olemasolevate ja võimalusel kiiresti kontrollitavate andmete põhjal. Põgenemisohu tuvastamise vajalikkusest

§ 15alusel kinnipidamisel lähtub enda sõnul ka PPA oma praktikas (vt eespool p 9.3).

Samuti on kolleegium korduvalt selgitanud, et põgenemisohu jäik sidumine

§‑s 68 nimetatud asjaoludega ei ole siiski proportsionaalne ning põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ja hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (RKHKm 31.05.2017, 3-3-1-93-16, p 13).

1. Riigis viibimise aluse kontrollimine ja lahkumisettekirjutuse tegemine (tagasisaatmise otsustamine) ei pea toimuma rangelt ja formaalselt eristatavates haldusmenetlustes. Tegemist võib olla sama menetluse erinevate staadiumidega, millest esimene võib üle kasvada teiseks.
2. Direktiiv 2008/115/EÜ ei sätesta täpset hetke, millal algab tagasisaatmisotsuse vastuvõtmine. Euroopa Kohtu seisukohtadest võib järeldada, et see staadium algab, kui pädev asutus on enda hinnangul tuvastanud isiku ebaseadusliku riigis viibimise (Euroopa Kohtu otsus C-329/11, Achughbabian, p 31). Alates sellest hetkest on ka oluline, et isiku kinnipidamine vastaks rangelt direktiivi 2008/115/EÜ art-le 15 (vt pikemalt nt RKHKm 30.03.2021, 3-20-2004/28, p 27). Muuhulgas on üheks aluseks kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes kohaldatakse tagasisaatmismenetlust tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks, põgenemise oht (art 15 lg 1 p a).
3. Halduskohtule esitatud taotluse kohaselt pidas PPA puudutatud isiku kinni
4. oktoobril 2023 kell 10.
5. Samal päeval kell 15.30-17.21 korraldas PPA puudutatud isiku küsitluse, millest nähtub, et PPA oli tuvastanud isiku ebaseadusliku viibimise Eestis ning asus teda ära kuulama lahkumisettekirjutuse tegemiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks. Selle käigus esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. (Vt eespool p-d 1 ja 2.) Olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse pärast hetke, mil kahtlus tema ebaseaduslikust viibimisest leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 ja direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-s d kirjeldatud olukorraga. See kehtib sõltumata asjaolust, kas isiku kinnipidamine jõutakse enne taotluse esitamist mingil moel ümber vormistada. Tagasisaatmise nurjamise eesmärgile võib mh viidata see, et isikul oli enne kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset. (allkirjastatud digitaalselt) 6