← Eesti

1-24-1954/4

Obsah (4)§ 120§ 137§ 1573§ 280

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-1954 Kohtukoosseis Markus Kärner Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 1. märt

) § 120 lg 1, § 137 lg 1, § 1573 lg 1, § 280 lg 1 ja muude asjassepuutuvate süüteokoosseisude tunnustel.

  1. Kuriteokaebuse kohaselt tegi 2023 septembris Y X kinnistul nendevahelise suulise kokkuleppe alusel tasuta raietöid. Selle käigus tekkisid Yl X suhtes romantilised tunded.
  2. septembril 2023 võttis Y elukaaslane C Xga varjatud numbril ühendust, soovides teada Y ja X suhtlemise asjaolusid. C ja X suhtlus jätkus sõnumite teel.
  3. septembril 2023 soovis C tulla X koju Y poolt sinna jäetud tööriistadele järgi. X kokkupuudet ei soovinud. Seejärel pöördus C etteheidetega X naabrite poole. X palus Yl kutsuda C korrale ja ahistav tegevus lõpetada. Tööriistade üleandmise korraldas X naabri vahendusel.
  4. oktoobril 2023 hakkasid C ja naabri Instagrami profiili jälgima kahtlustäratavad jälgijad, kes võisid olla C loodud.
  5. oktoobril 2023 märkas X, et C jälgib teda Linkedin kontol. Seejärel seadistas X oma sotsiaalmeediakontod privaatseks. 9., 10., 14.,
  6. oktoobril ja
  7. novembril sai X telefonikõnesid varjatud numbrilt.
  8. oktoobril 2023 teatas piirkonnapolitseinik, et X tütre abivajaduse kohta on
  9. oktoobril 2023 tehtud Lasteabi telefonile anonüümne kõne. Politsei kontrollis asjaolusid ega tuvastanud lapse abivajadust.
  10. novembril 2023 esitas C äriühingu Q OÜ nimel Xle arve nr 2023/0042, kuigi nende vahel puuduvad lepingulised suhted. Anonüümse kõne tõttu kutsuti X ka
  11. novembril 2023 lastekaitsetöötajate juurde intervjuule. Ametnikud tuvastasid, et anonüümse teavitaja esitatu oli alusetu. Samal päeval 1-24-1954 avaldati Xle anonüümse teate sisu, mille kohaselt pidi X olema lapse juuresolekul tihti joobes.
  12. novembril 2023 teatas X Cle, et ta ei tunnista eelnimetatud arvet.
  13. novembril 2023 helistas C X esindajale, öeldes X kohta halvustavaid väljendeid kasutades, et teeb viimase „maatasa.“ Seejärel esitas C vabandava e-kirja, millest selgus, et ta on käinud X kohta registrites andmeid jälgimas. Riigiportaalist andmete kontrollimisel selgus, et C on X kohta teinud alates novembrist 2023 kokku 17 päringut. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis
  14. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis
  15. veebruari 2024 teatisega kriminaalmenetluse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1, s.o aluse puudumise tõttu, alustamata.
  16. Teates leiti, et ähvardamisena

§ 120

tähenduses ei ole võetav nn praalivas kõnepruugis öeldu, mida üldarusaadavalt ei öelda tegeliku ähvardamise eesmärgil. Ähvardus peab olema konkretiseeritud ja reaalne (RKKK 1-19-1849, p 24). C väljaütlemine ei tekita tavaarusaama kohaselt keskmises inimeses tõsiseltvõetavat kartust tervisekahjustuse saabumise ees. Ta ei öelnud seda otseselt kannatanule ja telefonivestluse järgselt edastas C e-kirja, milles vabandas. Seega ei ole viiteid konkretiseeritud ega reaalsele ähvardusele. 5.

§ 137

lg 1 näeb ette vastutuse eraviisilise jälitustegevuse eest, kui see tegevus on piisavalt ulatuslik ja süsteemne ehk võrreldav professionaalse jälitustööga (RKKK 3-1-193-15, p-d 90 ja 97). C on X kinnisvara andmete kohta teinud 17 päringut. Kinnistusraamat on avalik. Päringute tegemine ei ole keelatud. Pelgalt päringute tegemine ei täida eraviisilise jälitustegevuse koosseisu. On põhjust arvata, päringute eesmärk oli saada teada, kas korter on müüdud. Nii on päringud seotud C ja X vahelise eraõigusliku vaidlusega. 6. Ahistav jälitamine

§ 1573

lg 1 kohaselt eeldab ahistamise püsivust, mis väljendub ahistava teo sagedases korduvuses, harvemate ahistamisjuhtumite äärmuslikkuses ja intensiivsuses. Tartu Ringkonnakohus on lahendis 1-19-4802 selgitanud, et kõnealuse kuriteokoosseisu puhul ei saa rääkida eraellu sekkumisest juhul, kui toimepanijal oli teise inimese mõjutamiseks mingi muu põhjus, kui viimase isikust lähtuv. Arutataval juhul toimus suhtlus osaliselt raietööde teostamisega seoses, sh tööriistade tagastamise ja kinnisvara müügi teemal raietööde arve tasumiseks.

  1. ja
  2. septembril 2024 suhtlesid C ja X nii seoses isikliku konflikti kui tööriistade üleandmisega seoses.
  3. novembril 2023 esitas C arve Y teostatud raietööde eest.
  4. novembril 2023 suhtles C X esindajaga seoses eraõigusliku vaidlusega. Isiku eraellu sekkumine peab olema äärmiselt intensiivne. Linkedin’i konto jälgimine
  5. oktoobril 2023 ei olnud intensiivne sekkumine. Xl on võimalik jälgimist mitte lubada. Kuriteoteate lisade kohaselt on X
  6. septembrist 2023 kuni
  7. oktoobrini 2023 võtnud ühendust Yga, paludes Cl temaga mitte suhelda. Sõnumitele ei ole kordagi vastatud. Avaldusest ei nähtu, et C oleks loonud Xga kontakti. Pole võimalik tõsikindlalt väita, et C jälgis X Instagrami profiili, helistas korduvalt varjatud numbritelt ja esitas Lasteabi telefonile anonüümse teate. Iinimestevahelises suhtlemises tuleb taluda ka niisugust käitumist, mis ei ole meeldiv. Ahistava jälitamisena ei ole käsitletav igasugune häirimine, vaid see tegevus peab olema oluliselt häiriv. See peab olema sellisena tajutav ka objektiivsele kõrvalseisjale. Arutataval juhul seda väita ei saa. 7.

§ 280

lg 1 osas saab võtta vastutusele haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest. Puuduvad andmed, mille alusel tõsikindlalt väita, et anonüümse teate Lasteabi telefonile tegi C. Asjaolu, et Xle teadaolevalt võib C kutsealaselt omada seost lasteasutustega, ei ole piisav kinnitamaks, et C esitas anonüümse teate. 2

(9)1-24-1954
  1. Kannatanu X lepinguline esindaja vandeadvokaat Henrik kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris. Kirsimäe vaidlustas Riigiprokuratuuri määrus
  2. Riigiprokuratuur jättis
  3. jaanuari 2024 määrusega kannatanu lepinguse esindaja kaebuse rahuldamata.
  4. Määruses leiti, et kriminaalmenetluse teatises esitatud põhjendustega tuleb nõustuda. Kaebaja on oletanud, et C on pannud toime kuritegusid. KrMS §-s 6 sätestatud in dubio pro duriore põhimõtte vastu ei ole eksitud. Kuriteoteatest ei nähtu kuriteokahtlusele viitavaid asjaolusid. Teoreetilise kuriteokahtluse korral tuleb kriminaalmenetluse alustamist vältida (RKKKo 3-1-1-60-10).
  5. Väljendit „maatasa tegema“ ei saa selle abstraktsuse tõttu käsitleda vägivallaga ähvardamisena. Lisaks ei saa kohtupraktika kohaselt ähvardusest rääkida juhul, kui teatakse vägivalla kasutamisest nn kõrvalisele isikule, keda see vahetult ei puuduta. Ähvardamisest saab rääkida juhul, kui kolmas isik nt ähvardaja palvel või käsul selle ähvarduse tegelikule adressaadile ka edasi ütleb (RKKKm 1-19-9448). Kuriteoteatest ei nähtu, et C palus või käskis seda esindajal Xle edasi öelda.
  6. Kinnistusraamatu andmete vaatamine ei võimaldanud tuvastada Cl kannatanu asukohta. Kannatanu elukoht oli Cle nii või teisiti teada nagu nähtub mootorsae üleandmise vaidlusest.

§ 137

eeldab konkreetse jälitustoimingu tuvastamist, misjärel tuleb ära näidata, mis õigusnormi alusel on see tegevus ebaseaduslik.

§ 137

mõttes ei ole karistatav mitte teist isikut puudutavate andmete omamine ja talletamine, vaid nende andmete saamine ebaseaduslikus korras jälitustoimingute tegemisega. Seejuures peab jälitustegevus olema teostatud andmete kogumise eesmärgil. 13.

§ 1573kuriteo tunnuseid ei esine samuti.

Mitmed C poolt kontakti otsimised Xga olid asjakohased, sest puudutasid kannatanu kinnistul asuvate tööriistade üleandmist (

  1. ja
  2. septembri 2023 vestlused). Lisaks püüdis C Xlt teada saada Y käitumise mitmeid aspekte, mis olid talle arusaamatud. Midagi eriskummalist ei ole teise isiku Linkedini konto vaatamises, kui kontoomanik on seda võimaldanud. Lisaks ei nähtu kuriteoteatest ja lisamaterjalist tõsikindlalt, et C jälgis X Instagrami profiili, on tundmatute vastamata telefonikõnede ja anonüümse kõne taga. Ajavahemikul
  3. septembrist kuni
  4. oktoobrini 2023 otsis hoopis kannatanu Cga Y vahendusel kontakti. C tegevus võis mõningaselt olla kannatanu jaoks ebameeldiv, ent selle eesmärk ja tagajärg ei ületanud kuriteokoosseisu realiseerimiseks vajalikku olulise häirituse kriteeriumit. 14.

§ 280

lg 1 osas juhtis määruse koostanud abiprokurör tähelepanu, et tegemist ei ole kuriteo-, vaid väärteokoosseisuga. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele

  2. aprillil 2024 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus X lepingulise esindaja vandeadvokaat Henrik Kirsimäe kaebus Riigiprokuratuuri
  3. märtsi 2024 määrusele. Selles taotleb kaebaja määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetluse alustamiseks.
  4. Kaebuses leitakse, et prokuratuur ei arvestanud kuriteoteates esitatud sündmusi kogumis ega arvestanud nende konteksti. Kuriteoteatest nähtuvad asjaolud võimaldavad järeldada 3

(9)1-24-1954 kannatanu vastast motiivi sekkuda kannatanu ja tema alaealise lapse eraellu ning see on võtnud vaimse ahistamise mõõdu. Kaebaja palub ringkonnakohtul kontrollida veelkord kõigi kuriteokoosseisude tunnuste võimalikku esinemist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lasteabi numbrile kaebuse esitamisele ja kannatanu eraellu sekkumisele. Prokuratuur keskendus vääralt sellele, et võimaliku toimepanija osas puuduvad tõendid. Kuriteokaebuse lisast 12 nähtub, et anonüümne isik esitas objektiivse põhjuseta 9. oktoobril 2023 teate lapse abivajaduse kohta. Selliselt ahistati kannatanut ja sekkuti tema eraellu pahatahtlikul ning last traumeerival viisil. Isiku suhtes, kes on vanemlikke õigusi, pererahu, eraelu kahjustanud sellisel viisil, väärib vastutusele võtmist süüteomenetluses. Lastekaitseseaduse § 27 lg 5 kohaselt avalikustatakse abivajavast lapsest teatanud isik vaid süüteomenetluses. Kannatanu kohta esitatud väiteid kontrolliti kahes erimenetluses ja need ei pidanud paika. Eelkirjeldatud tegevus rikub ka lapse õigusi. KrMS § 193 kohustab menetluse alustamist. Prokuratuur on tõlgendanud kriminaalmenetluse alustamise kohustust õiguse või kaalutlusotsustusena. See käsitlus on ekslik. Prokuratuur rikkus uurimisprintsiipi ega täitnud süüdistusfunktsiooni. Uurimisprintsiip tähendab, et menetleja uurib tehiolusid, menetlusosaliste taotlused ja selgitused ei ole talle siduvad. Menetleja peab ammendama kõik menetlusosalist õigustavad või süüstavad tõendamisvõimalused. Prokuratuur leidis, et kriminaalmenetlust on võimalik alustada vaid juhul, kui saab kindlaks teha karistusseadustikus karistatava teo tunnused. Kriminaalmenetluse alustamise aluse pakub viide süüteokoosseisu tunnuste ilmnemisele. Vastupidine käsitlus on vastuolus legaliteedipõhimõttega. Prokuratuur ega uurimisasutus ei saa teha erandeid KrMS §-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse alustamise kohustuslikkuse põhimõttest. Prokuratuuri käsitlus on otsitud ega õigusta kriminaalmenetluse alustamata jätmist. KrMS § 194 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Kuriteole viitava teabe saamisel ja KrMS §-s 199 sätestatud asjaolude puudumisel tuleb prokuratuuril kriminaalmenetlust alustada. Kuriteoteates ei ole kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid sedastatud. Prokuratuur pole neid konkreetselt nimetanud. Prokuratuur tugines legaliteedipõhimõtte reservatsioonile, mis annab menetlejale õiguse jätta kriminaalmenetlus kriminaalmenetlust välistavate asjaolude ilmnemisel alustamata. Prokuratuur leidis, et puudub kriminaalmenetluse alus ehk kuriteo tunnused. Kaebaja sellega ei nõustu. Kuriteoteate ja sellele lisatud tõendite alusel esineb põhjendatud kuriteokahtlus. Puudub alus kahelda kannatanu väidetes. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustus on õiguslikult ja sisuliselt põhistamata. Prokuratuuril tuli lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest (viited RKKKo 3-1-1-129-13, 3-1-1-130-13), tõlgendades iga kahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Erandiks on vaid olukord, kus kuriteokahtlus puudub üldse või on üksnes teoreetiline (RKKKo 3-1-1-60-10, p 9). 4
(9)1-24-1954 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus leiab, et ehkki Riigiprokuratuuri
  2. märtsi
  3. a määruse tühistamiseks ei ole alust, pole

§ 1573

lg 1 (ahistav jälitamine) järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnuste puudumine sedavõrd ilmne nagu prokuratuur arvab. Samuti on prokuratuur asetanud kannatanu esindajale põhjendamatult kõrge tõendamiskoormuse. Samas on Riigiprokuratuuri määruse selgitused

§ 120

lg 1 (ähvardamine),

§ 137

lg 1 (eraviisiline jälitustegevus) ning

§ 280lg 1 (valeandmete esitamine) kohta õiged ning põhjendatud.

Selles osas ei pea ringkonnakohus vajalikuks Riigiprokuratuuri määruse põhjendusi korrata. 18. Kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludele kõige lähedasem kuriteokoosseis on kõnesoleval juhul

§ 1573lg 1.

Ühelegi teisele kuriteokoosseisule viitavaid tunnuseid ringkonnakohus ei tuvasta. 19. Ringkonnakohus peab esmalt hindama seda, kas juhul, kui kuriteokaebuses kirjeldatud faktid ja kahtlused (mh kahtlus, et lasteabitelefonile anonüümse ning alusetu vihje tegija oli C) osutuksid tõeks, vastaks toimepanija tegevus

§ 1573lg-s 1 sätestatud ahistava jälitamise kuriteokoosseisule.

Jaatava vastuse korral saab kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamisel arvestada ka seda, kas esitatud kahtlused on üksnes teoreetilised või kriminaalmenetluse alustamiseks piisavad, samuti tõendite kogumise väljavaateid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. septembri
  2. a otsus asjas 3-1-1-60-10, p 9 ja 11 ning
  3. mai
  4. a otsus asjas nr 4-21-3478, p 29).
  5. Nii kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates kui ka vaidlustatavas määruses leiti, et väited selle kohta, justkui võis C olla vastamata kõnede, sotsiaalmeedia kontode jälgimise ning lasteabitelefonile tehtud kõne taga, on tõendamata.
  6. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatest võib jääda mulje, justkui peaks kannatanu arvatava kuriteo kohta ammendavad tõendid esitama, nt Väide […] on paljasõnaline; „[…] ei ole kuriteoteate ja selle lisade alusel võimalik tõsikindlalt väita […] ja […] kuriteoteates ja selle lisades puuduvad andmed, mille alusel saab tõsikindlalt väita, et anonüümse teate esitaja on C, mistõttu ei saa tegevust Cle omistada.
  7. Riigiprokuratuuri määruses on selline arusaam alguses õigesti kummutatud: Iseenesest ei saa kuriteoteate esitajalt nõuda kõiki selliseid fakte, mis juba täielikult tõendaksid mingi kuriteokoosseisu tunnuste esinemist, küll aga peaks kuriteoteade sisaldama selliseid andmeid, mis võimaldavad seda lahendaval uurijal ja/või prokuröril piisava kuriteokahtluse tekkimist. Vaatamata sellele leitakse hiljem siiski: Samas ei nähtu kuriteoteatest ja lisamaterjalidest tõsikindlalt seda asjaolu, et C jälgis X Instagrami profiili, on mitmete tundmatult numbrilt tehtud ja kannatanu poolt vastamata jäetud kõnede taga ning tegi anonüümse kõne lasteabi telefonile.
  8. Ringkonnakohus kordab Riigikohtu poolt selgitatut, et kriminaalmenetluse alustamisel või alustamata jätmisel lähtuda esmajoones kuriteoteates kirjeldatud asjaoludest, eeldades üldjuhul nende õigsust. Selle kontrollimine, kas väidetava kuriteo kohta leidub ka tõendeid, on kriminaalmenetluse ülesanne. Kuigi menetlejal on õigus nõuda kuriteoteate esitajalt kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks täiendavaid andmeid (KrMS § 198 lg 11), ei tohi ta panna kuriteo tõendamise kohustust kuriteoteate esitajale. Iseäranis taunitav on see, kui menetleja nõuab kriminaalmenetluse alustamiseks kuriteoteate esitajalt sellist tõendusteavet, mis on kolmanda isiku valduses ja mida on tõenäoline saada vaid riiklikku 5

(9)1-24-1954 sunnivõimu kasutades. See ei välista võimalust võtta kriminaalmenetluse otsustamisel arvesse ka tõendite kogumise väljavaateid, kuid menetleja ei tohi kasutada viidet tõendusteabe puudulikkusele pelgalt ettekäändena legaliteedipõhimõtte järgimata jätmiseks (eespool viidatud otsus asjas nr 4-21-3478, p 28-29). 24. Jättes

§ 1573

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnuste hindamisel kõrvale kuriteokaebuse väited Instagrami profiili jälgimise, tundmatult numbrilt tehtud vastamata kõnede ja lasteabitelefonile anonüümse kõne tegemise kohta eiras prokuratuur eelmises punktis toodud põhimõtteid. Kuriteokaebust lahendades pidanuks esmalt hindama, kas seal esitatud väidete õigsust eeldades oleks alust arvata, et tegemist on kuriteoga. Alles seejärel saab anda hinnangu sellele, kui tõenäoliselt need väited tõele vastavad. See on iseäranis oluline seetõttu, et ahistava jälitamise korral on määrav just toimepanija üksikutele käitumisaktidele antav tervikhinnang. 25. Ringkonnakohus märgib etteruttavalt, et kuriteokaebuses tõstatatud kahtlus, et C võis olla vastamata kõnede, sotsiaalmeedia kontode jälgimise ning lasteabitelefonile tehtud kõne taga, ei ole kindlasti pelgalt teoreetiline. Lisaks on tegemist asjaoludega, mida kannatanu ei saaks ka põhimõtteliselt ise tõendada (vt eriti nt LasteKS § 27 lg 5). Arvestades kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolusid ning nende tõendamata väidete ajalist kokkulangemist teiste sündmustega, tuleb kaebaja kahtlusi pidada põhjendatuks. Esmalt tuleb aga hinnata, kas nende kahtluste kinnitamisel saaks järeldada, et toime võib olla pandud

§ 1573lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

26.

§ 1573

lg 1 (ahistav jälitamine) järgi on kuriteona karistatav teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine. Seda kuriteokoosseisu saab kohaldada üksnes siis, kui toimepanija tegu ei vasta

§ 137lg-s 1 sätestatud kuriteole (eraviisiline jälitustegevus).

  1. Ahistava jälitamise koosseisule ei vasta ühekordne tegu. Toimepanija tegevus (kontakti otsimine, jälgimine või muul viisil eraellu sekkumine) peab olema korduv või järjepidev, samuti peab see tegevus olema kannatanu tahte vastane. Koosseis näeb ette alternatiivselt kas eesmärgi või tagajärje. Esmalt tuleks hinnata, kas tagajärjeks oli kannatanu hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine ning kas see tagajärg on toimepanija teole põhjuslikult ja normatiivselt omistatav. Jaatava vastuse korral piisab subjektiivses koosseisus kaudsest tahtlusest kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. See tähendab, et piisab ka sellest, kui toimepanija pidas võimalikuks ja möönis, et tema tegevuse tagajärjeks on kannatanu hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine. Kui aga kirjeldatud tagajärge ei saabu, tuleb subjektiivses koosseisus hinnata seda, kas toimepanija seadis eespool kirjeldatud tagajärje enda eesmärgiks. Jaatava vastuse korral, ning kui toimepanija pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, on süüteokoosseis täidetud.
  2. Ringkonnakohus märgib, et

§ 1573

lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis kirjeldab mitut üsna väheselt määratletud koosseisutunnust, näiteks jälgimine, eraellu sekkumine, hirmutamine, alandamine ja oluliselt häirimine. Riigikohus seda koosseisu seni tõlgendanud ei ole. Tavapäraste tõlgendusviiside kõrval on võimalik argumente leida ka eelnõu seletuskirjast (Riigikogu XII koosseisu seaduseelnõu 385 SE seletuskiri esimese 6

(9)1-24-1954 lugemise juurde1, lk 10-13) ja kuriteokoosseisu eeskujuks olnud naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (nn Istanbuli konventsioon) artiklist 34 ning konventsiooni seletuskirjast.2 Seda kuriteokoosseisu on tõlgendatud ka karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (J. Tehver – J. Sootak, P. Pikamäe (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Tallinn: Juura 2021 (edaspidi

Komm), § 1573) ning õigusajakirjas Juridica (E. Sommer. Kuidas tõlgendada karistusseadustiku §-i

  1. – Juridica 8/2018, lk 537-541). Senises kohtupraktikas on kõnesolevat kuriteokoosseisu põhjalikumalt tõlgendatud Tartu Ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsuses asjas nr 119-4802 (eeskätt p-des 67-70 ja 103-114).
  4. Ringkonnakohus leiab, et kuna kõnesolev koosseis võib grammatilisel tõlgendamisel hõlmata äärmiselt erineva intensiivsusega tegusid (millest mõned võiksid suisa olla sotsiaalselt adekvaatsed), tuleb koosseisu tõlgendada kitsendavalt (vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsuse p 67). Kõikide koosseisutegude korral on nõutav, et tegemist oleks isiku eraellu sekkumisega. Sellest ei saa rääkida siis, kui kontakti otsimine ei seondu kannatanu isikuga, vaid näiteks äriliste suhetega (vt ka viidatud otsuse p 69). Niisamuti ei saa koosseisupäraseks pidada sellist kontakti pidamist või otsimist, mida tehakse vastuseks kannatanu soovile – viimase puhul ei saa rääkida tahtevastasusest. Kuivõrd koosseis eeldab korduvust või järjepidavust, ei saa liialt suurt tähtsust omistada üksnes ühele toimepanija teole.
  5. Kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolud ei anna põhjust arvata, et tegemist võinuks olla kas alandamise või hirmutamise tagajärje või eesmärgiga

§ 1573lg 1 mõttes.

Alandamise osas nõustub ringkonnakohus Tartu kolleegide seisukohaga, et seda mõistet ei saa võrdsustada laimamisega. Alandamisega on tegemist siis, kui isik taandatakse tema inimväärikust oluliselt vähendava solvangu või häbistamise objektiks (vt mitte küll täpselt samamoodi viidatud otsuse p 110). Ka hirmutamise osas soostub ringkonnakohus suuresti Tartu Ringkonnakohtuga. Siin all tuleb ennekõike silmas pidada mingit tulevikus saabuda võivat ning toimepanija tahtest sõltuvat sündmust, mis seondub eeskätt kannatanu füüsilise (ja varalise) turvalisusega (vt sarnaselt viidatud otsuse p 109). Seega jääb üle hinnata, kas tegemist võib olla kannatanu muul viisil oluliselt häirimisega. 31. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes on muul viisil olulise häirimist sisustatud kui ohvri eraelu puutumatuse rikkumist sellise intensiivsusega, millega kaasneb turvatunde märkimisväärne vähenemine või igapäevaelu toimetuste märkimisväärne raskendatus pikema perioodi vältel. Autori seisukoha järgi tuleb selle tuvastamisel lähtuda eelkõige objektiivse kõrvalseisja seisukohast (J. Tehver - Sootak/Pikamäe (koost).

Komm, § 1573 komm 6). Koosseisu eeskujuks olev Istanbuli konventsiooni artikkel 34 räägib samuti kannatanu turvalisuse ohustamisest. Turvatunde häiritust peetakse seetõttu oluliseks ka eespool viidatud Juridica artiklis (E. Sommer, lk 538-539). Objektiivse kõrvalseisja hinnangut on tähtsaks pidanud ka Tartu Ringkonnakohus, leides sealjuures, et sisuliselt tuleb hinnata, kas kannatanu pidi ebameeldivaid tegusid veel taluma või olid need sedavõrd intensiivsed, et ei ole enam karistusõiguslikult aktsepteeritavad ja väärivad kriminaalkaristust. Ehk siis tuleb küsida, kas kirjeldatud teod on lihtsalt mõneti ebatavalised või on tegemist tavapärasest väga tugevasti hälbiva selgelt erakorralise asjaolude Arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9a7291c-8c46-4ad8-a7404e1c55c83964/karistusseadustiku-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus 2 Arvutivõrgus: https://rm.coe.int/1680a48903 1 7

(9)1-24-1954 kompleksiga, mille puhul on kriminaalkaristus õigustatud (viidatud otsuse p-d 106-108 ja 113). 32. Ringkonnakohus arvestab olulise häirimise sisustamisel ka seda, et kõnesolev kuriteokoosseis paikneb

  1. ptk
  2. jaos (põhivabaduste rikkumised). Arvestades muuhulgas eespool toodud seisukohti, leiab ringkonnakohus, et olulise häirimise lävend on võrdlemisi kõrge. Siia alla ei kuulu toimepanija poolt kaasa toodud episoodilised ebamugavused või sekeldused. Olulise häirimise all tuleb eeskätt silmas pidada olukorda, kus kannatanu käitumine ning seeläbi ka tema põhivabaduste teostamine on pikema perioodi vältel tingitud toimepanija tegudest. Sel juhul ei saa kannatanu nautida temale põhiseadusega tagatud põhivabadusi (eeskätt õigust vabale eneseteostusele), vaid peab tegelema toimepanija poolt loodud ebamugavustega, neid kannatama või püüdma neid aktiivselt vältida. Nii on muuhulgas siis, kui kannatanu ei saa end toimepanija tõttu turvaliselt tunda ja peab seetõttu pidevalt oma õigushüvede kaitseks valvel olema. Hinnangu andmisel tuleb ennekõike lähtuda objektiivse kõrvalseisja vaatenurgast. See tähendab, et oluline häirimine ei saa tuleneda üksnes kannatanu isikulisest eripärast või madalamast talumislävendist, vaid peaks asjaolusid arvestades olema sellisena tajutav ka objektiivsele kõrvalseisjale.
  3. Eespool toodud põhimõtteid silmas pidades tuleb anda ka hinnang kuriteokaebuse väidetele. Kuigi kõnesoleva koosseisu puhul on määrav just üksiktegudele antav tervikhinnang, tuleb sellegipoolest vähemasti teatud ulatuses analüüsida ka tegusid eraldi. Näiteks ei saa tervikhinnangu andmisel võtta arvesse selliseid osategusid, mis ei ole kannatanu tahte vastased või on selgelt õigustatud (nt menetlusdokumendi edastamine poolelioleva kohtuvaidluse ajal vmt). Ringkonnakohtu arvates on kuriteokaebusele lisatud väljavõte kannatanu ja C suhtlusest (tõend 4.1 ja 4.2) vähemasti
  4. septembril üsna tavapärane sõnumivahetus, kus mõlemad pooled on võrdselt aktiivsed.
  5. septembril soovib C saele järgi tulla ning seepeale väljendab kannatanu küll seda, et ta ei soovi Cga suhelda, kuid sõnumivahetuse põhjal ei ole võimalik mõista, mis sellise reaktsiooni tingis, kuid kuriteokaebusest saab oletada, et see võis olla seotud vahepealsete telefonivestlustega (vt kuriteokaebuse p 1.6). C sõnumid näivad mõistlikud ning orienteeritud üksnes sae tagasisaamisele. Edasi heidetakse ette seda, et C esitas oma etteheiteid ka kannatanu naabrile, jälgis kannatanu LinkedIn profiili ja soovis teda Instagramis jälgida. Samuti on kannatanul põhjust arvata, et C tegi viiel kuupäeval varjatud numbrilt vastamata kõnesid, samuti vaatas kannatanu kinnistusraamatu andmeid ning esitas talle arboristi tehtud töö eest arve ning väljendas kannatanu advokaadile ebatsensuurset ähvardust (argikeeles, mitte

§ 120lg 1 mõttes) kannatanu maatasa teha.

Samas väljendab C kannatanu esindajale ka seda, et soovib üksnes arve tasumist ning ei taha kannatanuga suhelda (tõend 15). Need teod on osaliselt vaieldamatult häirivad ja kohatud (nt vastamata kõned, vulgaarne väljendusviis), samas võivad ka osaliselt olla põhjendatud (nt sae tagasi saamise soov) või vähemasti vaieldavad (arve esitamise õigus, eriti nt kui arborist esindas kõnesolevat juriidilist isikut vmt). Arvestades eespool toodud põhimõtteid ei ole nende tegude põhjal ringkonnakohtu arvates võimalik rääkida sellisest korduvast või järjepidevast tahtevastasest kontakti otsimisest, jälgimisest või eraellu sekkumisest, mille tagajärg või eesmärk oleks kannatanu alandamine, hirmutamine või muul viisil oluline häirimine. 34. Küll aga annab ringkonnakohus võrreldes prokuratuuriga oluliselt suurema kaalu kahtlusele, et C võis teha kannatanu kohta ebaõige anonüümse vihje lasteabitelefonile. Cga toimunud konflikti ajaperioodil, s.o 9. oktoobril 2023, tehti kannatanu suhtes anonüümne valekaebus, mis tõi kaasa asjaolude kontrollimise politsei poolt. Kuigi kuriteokaebusest nähtub, et kaebust kontrollinud politseiametnik veendus võrdlemisi kiiresti, et tegemist on 8

(9)1-24-1954 valekaebusega, häiris ainuüksi sellise kahtluse esitamine ja kontrollile allutamine kahtlemata kannatanu eraelu.
  1. Arvestades teiste kuriteokaebuses kirjeldatud tegude vähest intensiivust; valekaebuse kiiret lahendamist; politsei kirjalikku kinnitust, et kaebus on alusetu ja asjaolu, et see valekaebus lahendati diskreetselt (vähemasti ei ole ringkonnakohtul andmeid selle kohta, et valekaebus oleks politsei kaudu jõudnud laiema ringi inimesteni), on ringkonnakohus lõppastmes seisukohal, et praegusel hetkel ei ole põhjust kohustada prokuratuuri kriminaalmenetlust alustama. Kuigi kuriteokaebuses kirjeldatud teod on vähemasti osalt taunimisväärsed ning kahtlemata ka kannatanut häirinud, ei ole veel ületatud seda lävendit, mil kirjeldatud tegusid kogumis hinnates võiks rääkida sellisest korduvast või jätkuvast kannatanu eraellu sekkumisest, mille tagajärg või eesmärk oleks olnud kannatanu oluline häirimine nii, et kannatanu käitumine ning seeläbi ka tema põhivabaduste teostamine on pikema perioodi vältel tingitud toimepanija tegudest. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebuse KrMS § 208 lg 5 p 1 alusel rahuldamata.
  2. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et kuigi praegusel hetkel ei saa veel rääkida kuriteokoosseisule vastavast teost, tuleb silmas pidada, et

§ 1573lg 1 eeldab üksiktegudele tervikhinnangu andmist.

Seega võib senistele tegudele antud hinnang muutuda ka siis, kui toimepanija peaks oma häirivat tegevust jätkama. Nimelt, kuigi praegu ei ole veel põhjust rääkida kuriteokoosseisule vastavast teost, ei ole kuriteokaebuses kirjeldatud käitumine koosseisupärasest teost ka väga kaugel (arvestades eriti ette heidetud valekaebust lasteabitelefonile). Kui toimepanija on oma häirivat tegevust jätkanud, on kannatanul võimalik esitada uus kuriteokaebus, kus on tervikhinnangu andmiseks võimalik muuhulgas tugineda ka nendele tegudele, mida on käsiloleva süüdistuskohustusmenetluse käigus juba hinnatud. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine ei välista ka kannatanu õigust kasutada asjakohaseid eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.