Obsah (6)

§ 104§ 121§ 39§ 67§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-313 Määruse kuupäev 15. märts 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla kohustamiseks määrata ravim RESOLUTSIOON 1.

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja Tartu Vanglale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas
2. jaanuaril 2024 Tartu Ringkonnakohtule kaebuse. Tartu Ringkonnakohus edastas kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebuse kohaselt ei ole Tartu Vangla väljastanud Xile ravimeid, mida ta oli tarvitanud enne vangistust ning vangistuse ajal Viru Vanglas. Ta on pöördunud vangla meditsiiniosakonna ja Terviseameti poole, kuid keegi ei aita teda ning tal on tekkinud ravimite mittesaamise tõttu terviseprobleemid.
3. Tartu Halduskohus tegi
4. veebruaril 2024 Tartu Vanglale kohtunõude, paludes vanglal selgitada, kas X on pöördunud vangla poole kaebusega seotud asjaoludel, kas talle on ette nähtud raviskeem ning kas seda järgitakse.
5. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja esitas
6. veebruaril 2024 vastuse kohtunõudele. Vastuses on märgitud järgmist. X viibib Tartu Vanglas alates
7. novembrist
8. Tartu Vanglas kandis ta varem karistust
9. detsembrist 2020 kuni
10. veebruarini
11. Kirjalike avaldustega seoses Xile määratud 3-24-313 ravimitega on meditsiiniosakonna poole pöördunud Xi ema, kellele on vangla vastanud. X ei ole oma ravi osas meditsiiniosakonnale kirjalikke avaldusi esitanud. X sai Viru Vanglas kasvavas annuses metüülfenidaati kuni 40 mg 2 korda päevas, lisaks pikaajaliselt diasepaami 10 mg x 1 ja tsopiklooni 7,5 mg x 1 õhtul. Kasvavas annuses ravimite tarvitamine on üks sõltuvuse kujunemise tunnustest. Tartu Vangla psühhiaater asendas
12. detsembril 2023 metüülfenidaadi nortriptüliiniga (25 mg x 2 HL), lõpetas tsopiklooni määramise ja vähendas diasepaami annust 7,5 mg-ni.
13. detsembril 2023 suurendas Tartu Vangla psühhiaater nortriptüliini annust 50 mg x 2 H, L ja vähendas diasepaami annust (5 mg x 1 Õ).
14. detsembril 2023 lisati raviskeemi päevase unisuse tõttu flupentiksooli 1 mg x 1 H. Tartu Vangla psühhiaater ei ole pidanud eelnevat ravi (s.o rahusti, uinuti ja erguti pikaajalist kooskasutamist) sõltuvuse kujunemise ohu tõttu õigustatuks.
15. a detsembrist kuni
16. a veebruarini, mil X viibis Tartu Vanglas, tuli ta metüülfenidaadita toime. Xil ei ole praegu tema toimetulekut takistavaid ATH sümptoome: ta osaleb majandustöödel ning
17. jaanuaril 2024 kirjutas ta avalduse kööki tööle saamiseks. Määratud raviskeemiga on haiguse sümptomid kupeeritud, isik viibib psühhiaatri ambulatoorsel jälgimisel ning vajaduse tekkimisel (s.o sümptomaatika muutudes) on võimalik raviskeemi jooksvalt muuta.
18. Kohus jättis
19. veebruari
20. a määrusega Xi kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 7 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebajal tuli täpsustada kaebuse nõuet, ehk siis selgitada, kas kaebuses on esitatud kohustamiskaebus või soovib kaebaja esitada Tartu Vangla vastu muu nõude. Lisaks tuli kaebajal selgitada, milliseid ravimeid ja millistes kogustes peaks Tartu Vangla meditsiiniosakond talle määrama või millised ravimid tuleks jätta määramata ning kas, millal ja millises vormis on ta sama probleemiga seoses Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole pöördunud. Samuti selgitas kohus, et kohustamiskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 20 eurot riigilõivuseaduse § 60 lg 1 järgi või taotleda menetlusabi, kui rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks puuduvad.
21. X esitas
22. märtsil 2024 kohtule avalduse, milles selgitas, millist ravimit ta vajab. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 104

lg 2 teise lause kohaselt riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 7. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4, § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. veebruari
2. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Muu hulgas tuli kaebajal tasuda riigilõiv summas 20 eurot või esitada riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kaebaja kohtu
3. veebruari
4. a määruse kätte
5. veebruaril
6. Seega tuli kaebajal kaebuses esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt
7. märtsil 2024 (

§ 67lg 4).

Praeguse seisuga ei ole riigilõiv summas 20 eurot 2 3-24-313 Rahandusministeeriumi arvelduskontole laekunud ning kaebaja ei ole kohut teavitanud kaebuselt riigilõivu tasumisest. Samuti ei ole kaebaja esitanud kohtule taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. 8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3