← Eesti

2-21-19465/40

Obsah (10)§ 436§ 438§ 232§ 162§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 18. september 2023, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hi

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

  1. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel sõlmiti töövõtuleping, küll aga on vaidlus küsimuses, kas see oli suuline ja tugines vaid 12.09.2019 hinnapakkumises märgitule (kostja seisukoht) või see oli sõlmitud kirjalikult lepinguga nr 190913 (hageja seisukoht). Selle küsimuse lahendamine on oluline lepingutingimuste seisukohast. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seadus ei näe töövõtulepingule ette kohustuslikku vormi, seega võib see olla sõlmitud ka suulisel. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul aga leidnud tõendamist, et pooled sõlmisid kirjaliku lepingu (nr 190913, originaal inglisekeelne), eelnevalt selleks läbirääkimisi pidades. Kohus järeldus põhineb järgneval: 5.
  2. Hagejat on lepingut puudutavas suhtluses enamasti esindanud A K, kostjat A B, kõnealused isikud on märgitud ka lepingu sõlmijatena. Kostja esindaja on vastavalt hageja 21.09.2022 esitatud menetlusdokumendi lisaks olevale e-kirjale saatnud 18.09.2019 (hageja väidab ekslikult 13.09.2019) kell 10:34 aadressilt xxx hageja esindajale (e-post: xxx) e-kirja, mille lisaks on fail nimega scan.pdf. Nimetatud failis on skaneering A. Bi poolt omakäeliselt allkirjastatud (allkirjad nii lepingu lõpus kui igal neljast leheküljest) inglisekeelsest lepingust nr 190913 ning sama isiku poolt allkirjastatud hinnapakkumine nr 1909644 kuupäevaga 12.09.
  3. E-kirjas on ära toodud poolte suhtlus 13.09.2019 ehk 5 päeva enne A. Bi poolt skaneeringute saatmist, mille järgi on A. B palunud kell 15.43 saadetus palunud teha muudatused lepingus/hinnapakkumises seoses ettevõtte nimega ja maksetingimustega ning A. Ki vastus kell 15.58, et muudatused on tehtud (tõlge dtl 171). Kohus ei leia erinevusi A. Bi allkirjastatud hinnapakkumise ja lepingu maksetingimustes või ebatäpsusi poolte nimedes, mistõttu saab asuda seisukohale, et parandused hageja poolt ajavahemikus 13.09.2019 kell 6

(11)Tsiviilasi nr 2-21-19465 15.43 – 15.58 ka tehti. Seetõttu ei ole asjakohased ka kostja väited, nagu oleks lepingut hiljem (pärast 18.09.2019 e-kirja) muudetud. 5.
  1. TsÜS § 78 lg 3 sätestab, et kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Sellest lähtuvalt ei oma kohtu arvates tähtsust, et hageja on omalt poolt lepingu allkirjastanud hiljem teadmata ajal (skaneeritud versioon mõlema poole allkirjadega nii lepingul kui hinnapakkumisel esitatud 19.06.2023, dtl 193-197). Lepingu p 12.
  2. kohaselt jõustub leping küll pärast mõlema poole allkirjastamist, ent 5.
  3. kirjalikust lepingust lähtub ka poolte käitumine vahetult pärast lepingu allkirjastamist kostja poolt. Samal päeval ehk 18.09.2019 koostas hageja ettemaksuarve nr 15123 (dtl 202) ning kostja tasus selle järgmisel päeval (dtl 11). Ettemaksuarvel on viide lepingu numbrile, mitte hinnapakkumisele. Arve selline tasumine on käsitletav VÕS § 20 lg 1 kohase nõustumusega lepingu sõlmimiseks.
  4. Lepingu sisu ja täitmine. Lepingu nr 190913 p 1 kohaselt Müüja toodab ja ostja ostab hinnapakkumuse nr 1909644 alusel plasti survevaluvormi, edaspidi tooted, mis on toodetud vastavalt ostja spetsifikatsioonile ja osade joonistele (Lisa nr 1), mis moodustavad lepingu lahutamatu osa. Lepingu p 2.
  5. sätestab, et Lepingu kogusumma on 30 000 eurot, mis hõlmab toimimiskatse, pakendi ja tehnilise dokumentatsiooni maksumust. Lepingujärgsed hinnad peaksid olema fikseeritud ja ei muutu lepingu kehtivusaja vältel. Edasi on oluline lepingu p 3.2., mille kohaselt Ostja tasub toodete eest, tehes müüja kontole rahaülekande vastavalt järgmistele põhimõtetele: a. 50% tasutakse ettemaksena; b. 50% tasutakse pärast vormi ja osade vastu võtmist, kuid enne tarnimist. Lepingu p 5 (Toimimiskatse) kõlab: 5.1.Kõikide survevaluvormide toimimiskatse tehakse müüja hoonetes. Käikulaskmise juures võib viibida ostja esindaja. 5.2.Ostja kinnitab näidiste kvaliteeti, allkirjastades enne toodete tarnimist üleandmisevastuvõtmise akti. Märkuste korral teeb müüja kokkulepitud ajavahemiku vältel vajalikud parandused. Lepingu lisaks nr 1 tuleb kohtu hinnangul lugeda kostja poolt 05.08.2019 hagejale edastatud e-kirja ja selle lisasid (tegemist on OÜ-lt xxx saaduga), sest need on saadetud enne lepingu sõlmimist ja hinnapakkumise tegemist ning vastavad kirjelduselt just ostja spetsifikatsiooni ja osade jooniste mõistele tegemaks survevaluvormi. Arusaamatu on kostja positsioon nimetatu osas, kuivõrd vaidlust ei saa olla selles, et tegemist ei ole hageja koostatud dokumentatsiooniga ning see on edastatud enne lepingu sõlmimist. Hageja ei ole väitnud, et tegemist on toote projektdokumentatsiooniga hinnapakkumise mõistes või vormide joonistega lepingu p 7.
  6. mõttes. 6.
  7. Lepingu täitmise käigus on hageja 18.12.2019 e-kirjas (tõlge dtl 17) kinnitanud, et vormid (ehk näidised lepingu p 5.
  8. mõttes) on testitud ja valmis ning nende osas on veel vaja kostjaga asju arutada. Kostja on samal päeval vastanud, et näidised võetakse kostja poolt vastu, misjärel aga mingit tagasisidet kuni järgmise aasta märtsini kostja poolt ei ole. Hageja 7
(11)Tsiviilasi nr 2-21-19465 on 16.03.2020 e-kirjas (tõlge dtl 16) uuesti kinnitanud valmidust vormide üleandmiseks ja tunneb muret, et näidiste osas ei ole kostja midagi avaldanud. 18.03.2020 on kostja soovinud hageja kohaletulekut testide tegemiseks ja vastuvõtmise vormistamiseks, kuid hageja hilisemale nõusolekule ja järelepärimistele (19.03.2020, 15.04.2020 ja 19.05.2020 kirjad, tõlked dtl 15) kostja enam ei vasta, v.a 15.04.2020 saadetud vabandav kiri pakkumisega tulla toodet vaatama ja arutama. 6.
  1. Erinevalt kostja väidetud korduvatest nõudmistest hagejalt (mh koordinaatmõõtemasinaga tehtud mõõtearuande esitamiseks) ei nähtu esitatud ekirjavahetusest midagi sarnast. Kostja 19.06.2020 e-kirjas (dtl 19) on märgitud vastuseks hageja nõudele arve nr 14582 (ehk teine osa lepingujärgsest maksest) järgmist: Antud arve kindlasti maksame ära, aga pärast pressvormide vastu võtmist. Kuna antud arve me ei ole deklaratsioonile esitatud, siis on vaja teha kreeditarve ja esitada siis, kui kõik on valmis. See on sisuliselt ainus vastuväide, mida kostja omavahelises kirjavahetuses esitab ja selles ei ole ühtki kostja poolt käesolevas menetluses esitatud asjaolu, nagu oleks korduvalt nõutud hagejalt projektdokumentatsiooni, jooniseid või mõõtearuannet. Pressvormide näidised on otsuse eelmises punktis tuvastatuna kostjani jõudnud juba detsembris 2019, samas ei ole kostja aga vormistanud lepingu p 5.
  2. kohast üleandmise-vastuvõtmise akti ega esitanud pretensioone näidiste osas. Kõnealuses aktis saanuks kostja teha lepingu kohaselt märkusi, ja nende põhjal pidanuks hageja vajalikud parandused tegema, paraku ei ole kostja soostunud ei kohtuma ega akti allkirjastama. Kohus viitab siinkohal VÕS § 644 lõikele 2, mille kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Selliseks teavituseks kostja äsjamärgitud kirja kindlasti lugeda ei saa. Oluline on siinkohal lisada, et lepingust (p 7.2.) tuleneb hagejale kohustus üksnes üle anda järgmine ingliskeelne tehniline dokumentatsioon: • vormide joonised ja üldkoost ja • vormide kasutus- ja hooldusjuhised. Ka lepingu p 2.
  3. kinnitab, et lepingujärgse hinna sisse kuulub toimimiskatse, pakend ja tehniline dokumentatsioon. Viimased kaks on aga üleantavad juba toote tarnefaasis (p 7.
  4. paikneb lepingus p 7 all „Tarnest teavitamine ja veodokumendid“). Seega pidanuks kvaliteedi/sobivusküsimused olema lahendatud juba läbi märkuste üleandmise-vastuvõtmise aktil, pealegi on lepingu p 8 all hageja andnud garantii ja kinnituse nii defektse osa väljavahetamiseks kui tehnilistele tingimustele/joonistele vastavuse osas. 2021.aastal tehtud muudatused tootel olid tingitud kostja enda soovist alkomeetri korpuse osas muudatusi teha ning selle eest tasus ta eraldi 1380 EUR (arve ja makse dtl 135-136 ja tõlge e-kirjast dtl 145-146). Nimetatud tegevus ei ole seotud toote puudustega, mis mingilgi viisil seostuks hagejaga. Hageja viitab ka nimetatud arve esitamisel 31.05.2021 e-kirjas, et kogu protsess on veninud juba alates 2019.aastast. Eelneva põhjal nõustub kohus hagejaga, et kostja oli sisuliselt alates näidiste üleandmisest ja kindlasti juba vähemalt märtsis 2020 vastuvõtuviivituses VÕS § 110 lg 2 p 2 mõttes – ta ei esitanud pretensioone näidiste osas, ei allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti, ei ilmunud kohtumistele. Hageja oli teinud endast sõltuva, et lepingu lõpliku täitmisega edasi minna ning esitas seetõttu kohtu hinnangul õigustatult 15.04.2020 arve lepingu teise osamakse tasumiseks (mida ei saanuks enne üleandmise vormistamist lepingu p 3.
  5. b) järgi teha), andes selleks ka kuuajalise tähtaja. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks 8
(11)Tsiviilasi nr 2-21-19465 töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Antud juhul on kostja kui tellija alusetult keeldunud pressvormide aktsepteerimisest ehk eeltoodud sätte mõistes vastu võtmast. 7. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Vastuhagi aluseks oleval ülesütlemisavaldusel puudub sisu, sest eelpool tuvastatuna oli töövõtja/hageja selleks ajaks oma lepingulised kohustused täitnud (valmistanud kokkulepitud eseme, mida tellija keeldus vastu võtmast) ja seega ei saa kostja ka nõuda tasutud ettemaksu tagastamist. Tellija poolt töövõtulepingu ülesütlemisel on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu (VÕS § 655 lg 1 teine lause). Hageja viivisenõue on arvutatud seaduse (VÕS § 113 lg 1) alusel ning õiguspäraselt, kuivõrd VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. 8.

§ 162

lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamise (ja vastuhagi rahuldamata jätmise) korral jätta kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (

) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 32-1-65-13 p 14). Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 8.1.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. 8.2. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 234-235) kohaselt on menetluskulud kokku 3501.66 eurot, millest 2601.66 eurot moodustab õigusabi kulu (18 tundi 35 minutit tunnihinnaga 140 EUR, detailne nimekiri toodud) ning 900 eurot tasutud riigilõiv. Hageja küll märgib, et õigusabikuludele lisandub käibemaks, kuid lõppsummana seda ei esita ning kuivõrd puudub ka

§ 174

lg 10 kohane kinnitus, ei arvesta ega lisa kohus hageja nendele kuludele käibemaksu (selles osas ei käsitle kohus ka kostja vastuväiteid). 8.

  1. Kostja esitas vastuväiteid (dtl 248-251) hageja menetluskulude nimekirjale ning leiab, et 8.3.
  2. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et 1 (ühe) lehekülje menetlusdokumendi koostamisele kulub professionaalsete õigusteadmistega isikul ca 40 minutit, sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsile, tutvumisele, õigusliku hinnangu andmisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. 9

(11)Tsiviilasi nr 2-21-19465 8.3.
  1. Hagejal on kulunud aega hagiavalduse koostamisele ning algdokumentatsiooniga tutvumisele ajaperioodil 11.11.2021-08.12.2021 kokku 7 tundi (ehk 420 minutit), s.o summas 980,00 eurot. Hageja hagiavalduses on sisulist teksti kokku 5 lehekülge, mistõttu leiab kostja, et hageja kulud tuleb vähendada vähemalt 140 minutit, s.o 2 tundi ja 20 minutit. 8.3.
  2. Hageja on märkinud enda ajakuluks ajaperioodil 28.03.2022-31.03.2022 andmete kogumiseks, suhtluseks kliendiga, vastuse koostamine jne kokku 2 tundi ja 30 minutit. Võttes arvesse, et menetlusdokument, mille hageja maakohtule edastas on vaid 1 (üks) lehekülg pikk, siis palub kostja maakohtul hageja ajakulu vähendada vähemalt 90 minuti võrra ehk 1 tundi ja 30 minutit. 8.3.
  3. Hageja on märkinud enda ajakuluks ajaperioodil 03.05.2022-13.06.2022 kokku 2 tundi ja 25 minutit. Nimetatud ajaperioodil on hageja esitanud maakohtule vaid ühe vastuse, millised kohtuistungi ajad on temale sobivad. Eeltoodust tulenevalt palub kostja maakohtul vähendada hageja ajakulu vähemalt 1,5 tundi ehk 90 minutit. 8.3.
  4. Hageja on märkinud enda ajakuluks ajaperioodil 13.09.2022 avalduse koostamisele 1 tunni. Nimetatud menetlusdokumendis on sisulist teksti 2 rida, mistõttu palub kostja maakohtul hageja ajakulu vähendada vähemalt 45 minutit. 8.3.
  5. Hageja on märkinud enda ajakuluks 19.06.2023 avalduse koostamisele 3 tundi. Võttes arvesse, et hageja esitatud avalduse pikkus on kokku 1 lehekülg ning dokumentidega tutvumine ei saanud kuluda hageja lepingulise esindajal rohkem kui 1 tund, siis on kostja seisukohal, et hageja ajakulu on ülepaisutatud, mistõttu palub kostja maakohtul vähendada hageja ajakulu vähemalt 1,5 tunni võrra, so 90 minutit. Kokkuvõtvalt palub kostja maakohtul vähendada hageja õigusabikulusid vähemalt 7 tundi ja 35 minuti võrra. 8.
  6. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. 8.4.
  7. Kohus ei jaga kostja arvamust ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamise aja osas (40 minutit, sh analüüs, tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine). Sellist väidetavat väljakujunenud seisukohta ei ole kohtule teada, pigem tuleb ikkagi konkreetsel juhul vaadata menetluse ja tehtud töö sisusse. 8.4.
  8. Hagi ettevalmistamisele, koostamisele, lisade selekteerimisele ja kliendiga suhtlusele on hageja väitel kulunud 7 tundi. Kohus nõustub kostjaga, et selline ajakulu on mõnevõrra liialdatud. Hagi asjaolude ehk sisuline osa on vaevalt lehekülje pikkune, selles sisalduvad ka viited lisadele. Enamiku hagiavaldusest moodustavad seaduse tsitaadid, menetlusosaliste andmed, lisade nimekiri ja taotlused ning kompromissettepanek. Arvestades lisade komplekteerimisvajadust ja asjaga kurssi viimise aega on kohtu hinnangul põhjendatud 5 tundi nimetatud tegevusteks. Seega vähendab kohus hageja ajakulu selles osas 2 tunni võrra. 8.4.
  9. Hageja 28.
  10. ja 31.03.2022 tegevuse ajakulu (koondina väljendub 31.03.2022 esitatud menetlusdokumendis ja lisades) on kohtu hinnangul mõistlik ega ole ülepaisutatud. Menetlusdokumendi sisu on küll 1 lehekülg, kuid sellel on 7 lk erineva spetsiifilise sisuga lisad, mille sisu on menetlusdokumendis kompaktselt avatud. Hageja on hankinud lisad, selgitanud välja selle tehnilise dokumentatsiooni sisu, milleks võis ajakulu olla 2 h 30 min. 8.4.
  11. 03.
  12. – 13.06.2022 on hageja esitanud kahel korral oma istungiaja eelistusi e-kirja teel, sisulisi menetlusdokumente aga mitte. Milles seisneb sel ajal tõendite kogumine ja analüüs, ei ole kohtule mõistetav, kusjuures asjaga on tegeletud kolmel erineval päeval kokku 2 tundi ja 25 minutit. Kohus nõustub kostjaga, et selle ajaperioodi osas tuleb vähendada hagejale osutatud õigusabi ajakulu 90 minuti võrra. 10
(11)Tsiviilasi nr 2-21-19465 8.4.
  1. Hageja poolt 13.09.2022 avalduse koostamisele (ühelauseline), lisade selekteerimisele ja edastamisele kulutatud 1 tund on kohtu hinnangul ülepaisutatud kulu. Maksimaalselt võis tõlgitud e-kirjavahetuse ja inglisekeelse lepingu esitamisele koos avalduse esitamisega kuluda 30 minutit. Seega vähendab kohus selles osas õigusabi osutamise ajakulu 30 minuti võrra. 8.4.
  2. 19.06.2023 avalduse koostamise ajakulu on hageja märgituna 3 tundi, mille osas kohus leiab, et see on mõnevõrra ülepaisutatud. Sisu koos viidetega lisadele (3 lisa) on 1 lk, mille koostamiseks/hankimiseks võis kuluda 2 tundi, seega vähendab kohus selles osas õigusabi osutamise ajakulu 1 tunni võrra. 8.
  3. Kokku vähendab kohus hageja õigusabi ajakulu seega 5 h 30 min võrra, pidades põhjendatuks seega hageja kulutusi õigusabile summas 1831.67 EUR (13 h 5 min). Kogu hageja vajalik ja põhjendatud menetluskulu on seega 1831.67 + 900 (riigilõiv, milleta hagi poleks menetletud) = 2731.67 EUR. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.