4-24-887 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2024, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-24-887 (230224002179) Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Heide Kohtuistungi se

§ 63

lg 1 alusel LS 227 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest 15 päeva pikkuse arestiga. Kohtuväline menetleja leidis, et aresti võib asendada üldkasuliku töö tegemise kohustusega. M Leon tunnistas enda süüd ning oli kohtuvälise menetleja karistusettepanekuga nõus. Lisas, et saab aru, et on valesti käitunud ning nüüd tuleb toimepandu kuidagi heastada. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas väärteoasjas heidetakse M Lile ette seda, et ta juhtis 13.02.2024 mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ning ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 14 km/h (tl 4). Kohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et antud juhul esinevad M Lile 13.02.2024 etteheidetava teo puhul kuriteotunnused

§ 4231

mõttes, mistõttu tuleb väärteomenetlus M Li suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel.

§ 4231

kohaselt on kuriteona karistatav mootorsõiduki (samuti maastikusõiduki või trammi) juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki (või trammi) juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 15.06.2021. a otsuses nr 1-20-3067/33

§-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisu osas esmalt selgitanud, et süstemaatilisus on eriline isikutunnus

§ 24

lg 1 tähenduses ning

§ 4231

kontekstis kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (p 9).

§-s 4231 nimetatud süstemaatilisuse jaatamiseks tuleb lisaks vähemalt kolmele juhtimisõiguseta juhtimisele tuvastada ka nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud sisulise süsteemi. Seejärel on Riigikohus otsuse p-s 11 märkinud, et

§-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Isikule süüksarvatava teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse tegude tehiolusid. Üks tunnus, mida süstemaatilisuse hindamisel tuleb arvestada, on üksiktegusid lahutav ajavahemik (p 12). Teine oluline kriteerium juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisuse hindamisel on varasemate ja/või isikule menetletavas asjas etteheidetavate rikkumiste arvukus (p 13). Täiendavalt selgitas kriminaalkolleegium otsuse p-s 14, et süstemaatilisuse tunnuseid ei ole võimalik ammendavalt loetleda. Iga asja lahendamisel tuleb kõnesolevat küsimust käsitledes lähtuda üksikjuhtumi asjaoludest, võttes arvesse kõiki aspekte, mis räägivad kas süstemaatilisuse poolt või siis selle vastu. Näiteks võib mõnel erandjuhul süstemaatilisuse vastu rääkida see, et toimepanija juhib sõidukit olukorras, mis piirneb hädaseisundi (

§ 29

) või kohustuste kollisiooniga (

§ 30), ent pole siiski piisav nende 2

§ 4231mõttes.

Seda esiteks põhjusel, et tal on kehtivad karistused mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta 19.03.2022 ja 12.08.2022 kuupäevadel. Praeguses väärteoasjas heidetakse talle ette mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta 13.02.

1. Seega süstemaatilisuseks minimaalselt vajalikud kolm tegu on olemas. Kuigi kaks nendest kolmest teost on toime pandud
2. aastal, ei ole Riigikohtu eelviidatud lahendit silmas pidades ajaline faktor peamine ega ainus kriteerium hindamaks tegude omavahelist seost. Seda eriti olukorras, kus M Lil pole kunagi juhtimisõigust olnudki (tl 13, 16). Sealjuures andis M L kohtus ütlusi, et tal jäi autokool lõpetamata kuna ta ei olnud vaimse tervise tõttu võimeline osalema kohustuslikul esmaabikoolitusel. Kuid juhtimisõiguse puudumisest hoolimata on M L liikluses mootorsõiduki juhtimiselt tabatud tegelikkuses vähemalt 3 korral – 19.03.2022, 12.08.2022 ja 13.02.2024 – ja seda 1 aasta 11 kuu jooksul. Kohtuistungil selgitas M L, et antud väärteoasja esemeks oleva teo 13.02.2024 pani ta toime, sest mõlemad paarimehed olid välismaal ning tal oli vajalik tööülesannete tõttu sõita ehitusobjektile. 19.03.2022 ja 12.08.2022 juhtis mootorsõidukit, sest ühel korral soovis minna kilomeetri kaugusel elava isa tervist kontrollima ning teisel korral oli vajalik sõidukit juhtida seoses tööülesannetega ühel ehitusobjektil. Sealjuures möönis M L, et kuna isa elab nii lähedal, siis oleks võinud kasutada ka nt jalgratast. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud põhjendustest, et M L lihtsalt harjumuspäraselt ning enda mugavusest kantuna kasutabki mootorsõidukit selliselt nagu tal oleks juhtimisõigus, hõlbustades selliselt enda igapäevatoiminguid. Kohtul pole põhjust arvata, et varasemate rikkumiste puhul esineks mõni selline sõiduki juhtimist õigustav põhjus, mida võiks pidada olukorraks, mis piirneb hädaseisundi (

§ 29

) või kohustuste kollisiooniga (

§ 30), ent poleks siiski piisav nende sätete kohaldamiseks. Ühtlasi tuleb arvestada, et Kr

MS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore-põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Seega kokkuvõtlikult märgib kohus, et M Lil pole kunagi juhtimisõigust olnudki, kuid sellest hoolimata on teda 1 aasta 11 kuu pikkuse perioodi jooksul korduvalt tabatud mootorsõiduki juhtimiselt. Kuivõrd pole põhjust eeldada, tal on mootorsõiduki juhtimiseks neil kordadel olnud õigustav põhjus, siis nimetatud asjaolusid kogumis arvestades nähtubki antud juhul üksikjuhtumite vaheline sisuline süsteem, mis võib täita

§-s 4231 kirjeldatud kuriteokoosseisu. Seetõttu tuleb väärteomenetlus käesoleval juhul VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel M Li suhtes teos kuriteotunnuste ilmnemise tõttu lõpetada ning edasiselt tuleb toimetada kriminaalmenetlust uurimaks, kas M L on toime pannud

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3