Obsah (9)

§ 396§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 4062§ 4034§ 4035

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-105125 Tsiviilasi OK Incu

§ 396

lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise 3 korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 2000 eurot, intressi 269,77 eurot, võla sissenõudmiskulud 45 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 297,21 eurot.
2. Hagiavaldusest nähtub, et xxx OÜ ja R R sõlmisid läbi xx platvormi 27.06.2022 krediidilepingu nr xxx (dtl 46-50), mille alusel maksti kostjale 27.06.2022 välja 2000 eurot krediiti (dtl 51). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning krediidi välja maksnud. Vastavalt krediidilepingu üldtingimuste punktile 2.2 oli kostjal kohustus hiljemalt lepingus kokkulepitud maksepäeval tasuda kogu krediidijääk, osa sellest või vähemalt arvel näidatud kohustuslik minimaalne osamakse. Minimaalne osamakse koosneb krediidi tagasimaksest (1/60 krediidijäägist) ja intressist, mida krediidiandja arvutab igakuiselt kasutusse võetud krediidisummalt (dtl 47). Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid vastavalt lepingule teinud. 10. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%.

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 49,94% aastas (dtl 8), mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

1. Krediidiandja ütles krediidilepingu nr xxx üles 25.10.2022 (dtl 55) ning 26.10.2022 teavitati kostjat nõude loovutamisest hagejale (dtl 56). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
3. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld.

§ 4034

lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034

lg 13).

§ 4035

lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. 4

1. Kohus selgitas 24.11.2023 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 76-77).
2. Hagiavaldusest, vastusest kohtunõudele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 3000 eurot, kohustused 350 eurot ja muud kulud 500 eurot (dtl 106). Maksevõime hindamisel lähtuti kontoväljavõttelt saadud sissetuleku andmetest. Accountscoringu analüüsi kohaselt oli pangakonto väljavõtte järgi kostja sissetulekuks 3710,64 eurot, kostja sisestatud laenutaotluse järgi minimaalsed kulud 500 eurot, pangakonto väljavõtte järgi finantskohustused 81 eurot, krediidiandja sise-eeskirja järgne piirmäär ühe ülalpeetava kohta 55 eurot ja krediidiandja sise-eeskirja järgne puhver 185,53 eurot (dtl 84-85). Krediidiandja arvutas kostja maksevõime lahutades sissetulekust eeltoodud kohustused ja sai tulemuseks 2889,11 eurot. Lisaks hindas krediidiandja kostja maksevõimet korrutades kostja sissetuleku 0,8-ga, kus 0,8 tähistab maksimaalset finantskohustuste suhet sissetulekutesse, st 80% sissetulekutest ja lahutas sellest 500 eurot ning sai tulemuseks 2468,51 eurot. Krediidiandja võrdles esimese ja teise arvutuse tulemust ning leidis, et kostja lubatud igakuiseks maksimaalseks osamakseks oleks 2468,51 eurot, millisel juhul maksimaalne limiit oleks 22 940 eurot. Lisaks kontrollis krediidiandja andmeid kolmandate osapoolte andmebaasidest – rahvastikuregister, krediidiinfo. Päringutega ei tuvastatud aktiivseid maksehäireid, isikul oli 1 ülalpeetav, isik oli teovõimeline. Kuna Xxx toote puhul oli krediidilimiidi maksimaalne määr aga 2000 eurot, rahuldas krediidiandja kostja taotluse krediidilimiidiks 2000 eurot. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034

lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja finantskohustuste suurust. Kostja kontoväljavõttega tutvumisel on ilmne, et kostja maksekäitumine kostja krediidivõimelisust ei kinnita. Kostja oli krediidilimiidi taotlemisele ja krediidi saamisele 27.06.2022 vahetult eelnenud perioodil võtnud ulatuslikke finantskohustusi – 20.05.2022 xxx OÜ-ga sõlmitud krediidikonto lepingu alusel 2000 eurot, 20.05.2022 xxx AS-iga (xxx) sõlmitud krediidikonto lepingu alusel 1640 eurot, 23.05.2022 xxx OÜ-ga sõlmitud laenulepingu alusel 1900 eurot, 23.05.2022 xxx OÜ-ga (xxx OÜ) sõlmitud laenulepingu alusel 500 eurot; 25.05.2022 xxx AS-iga sõlmitud laenulepingu alusel 3743 eurot ja 5 15.06.2022 AS-iga xxx sõlmitud krediidikonto lepingu alusel 495,50 eurot, kokku 10 278,50 eurot. Vaatamata kostja keskmisest suuremale sissetulekule, viitab kohtu hinnangul mitme kiirlaenu või krediidilimiidi korraga võtmine kostjal suuremate kohustuste olemasolule. Hagiavaldusest ja hagile lisatud tõenditest nähtub, et krediidiandja ei ole hinnanud kostja kohustusi piisava põhjalikkusega. Kostja kontoväljavõtet analüüsides, oleks krediidiandjal pidanud tekkima kahtlus kostja laenukäitumises, kui ta enne krediidiandja poole pöördumist oli võtnud laene ja krediite juba 10 278,50 euro ulatuses. Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavalt nimetatud kohustuste kohta teavet küsinud. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

1. Hageja on esitanud oma nõude alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja taotleb põhivõla tasumist summas 2000 eurot.
2. Kohus peab siinkohal vajalikuks esmalt selgitada, et seoses alternatiivse nõude esitamisega on hageja vähendanud oma nõuet ehk hageja ei nõua kostjalt esialgses hagiavalduses märgitud intressi ega sissenõudmiskulusid, samuti hagiavalduse esitamise ajaks väidetavalt sissenõutavaks muutunud viiviseid. Kui hageja teatab, et ta vähendab nõuet, kuid hagist osaliselt loobumise kohta avaldust kohtule ei esita, loetakse aga nõude vähendamine võrdseks hagi osalise tagasivõtmisega. Kohus jätab seega hageja intressi nõude summas 269,77 eurot, sissenõudmiskulude nõude summas 45 eurot ja viivise nõude summas 297,21 eurot TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
3. Kostja sai lepingu alusel krediiti 2000 eurot ning tagasimakseid teinud ei ole. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 25.10.2022 avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kohus mõistab

§ 108

lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud krediidi, s.o 2000 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus põhivõlgnevuse osas rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2000 eurot. 6 Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus rahuldas hagi üksnes põhivõlgnevuse osas ning ülejäänud osas jättis kohus hagi läbi vaatamata. Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 77% ulatuses ja kostja menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot ning viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 77% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 296,45 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
4. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
5. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
6. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7