§-dele 430 lg 1 ja 2 ning 432 ja taotlus menetluse lõpetamiseks. Kohus saatis pooltele päringu kompromissi sisu kohta ja selgitused, misjärel esitasid pooled 26.02.2024 kohtule parandatud kompromissi. Kuigi kostja ei ole eraldi kinnitanud selgitustest arusaamist, on ta kompromissi uuesti allkirjastanud ja kinnitanud sellega kompromissi juurde jäämist ka pärast kohtu selgitusi (eelkõige, et kohus ei kontrolli kompromissi kinnitamisel nõude õiguspärasust, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist). 6. Kompromissis on kokku lepitud, et kostja tasub hagejale kokku 1883,02 eurot (põhiosa 1410,18 eurot, intressi võlgnevus 150,48 eurot, viivise võlgnevus 93,86 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 65 eurot ning hagimenetluses tasutud riigilõivust pool ehk 142,50 eurot (kompromissi p 2)); kostja saab koguvõlgnevuse tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul, kus igakuine osamakse on 200 eurot (p 3); kostja võib tasuda hagejale ka suuremaid summasid (p 4) ja hageja õiguses pöörata kogu tasumata nõue sundtäitmisele ja nõuda viivist, kui kompromissilepingut ei täideta (p 5). Pooled kinnitasid vastastikuste nõuete puudumist kompromissi täitmise korral ja märkisid, et nad on teadlikud
lõikes 2 sätestatud asjaoludest ja § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, soovisid kompromissilepingu kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist kohtuistungit pidamata ning lühendasid tulenevalt
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus leiab, et esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning selle kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 8. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest:
kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 9. Kohus selgitab täiendavalt, et kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 10.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (285 eurot), s.o 142,50 eurot ja maksekäsus avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 65 eurot, mis juba sisaldub kompromissisummas. Seega jäävad kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. 11.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel 285 eurot. Kohus tagastab vastavalt hageja taotlusele poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 142,50 eurot. 12. Tulenevalt
Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise ajaks 1 kalendripäeva. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.