) § 175 lg-le 1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: • • • • • • • • • • • Võlausaldaja xxx OÜ ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamisega. Võla jääk on 1034,51 eurot. Võlausaldajad xx (nõue loovutatud xxx OÜ-le), xxx OÜ ja xxx OÜ (praegune xxx OÜ) on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole nõuete katteks teinud ühtegi makset. Võlausaldajad xxx AS ja xxx OÜ (endine xxx OÜ) leiavad, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole kohustusi vähendanud arvestatavas ulatuses. Ta ei ole teinud võla katteks ühtegi makset. Võlgnik ei ole andnud endast parimat. Võlausaldaja xxx OÜ on seisukohal, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata ja menetlus lõpetada. Võlgnik ei ole teinud menetluse kestel ühtegi makset, kuigi on teeninud selleks piisavalt sissetulekut. Samuti on võlgnik jätnud aruannetele lisamata enda arveldusarvete väljavõtted ja tuludeklaratsioonid. Võlausaldaja xxx AS (nõue loovutatud OÜ xxx poolt) palub menetluse lõpetada ja keelduda võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik ei ole menetluse jooksul teinud ühtegi väljamakset. Võlausaldaja xxx AS (esialgne võlausaldaja xxx) palub menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole teinud ühtegi väljamakset. Ta on rikkunud oma kohustusi süüliselt. Võlausaldaja E M leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ei ole põhjendatud. Isik ei ole teinud ühtegi väljamakset. Võlausaldaja AS xxx palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole teinud ühtegi väljamakset. Võlausaldaja xxx AS palub menetluse lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole ühtegi väljamakset teinud. Võlausaldaja arvutuste kohaselt kuulus võlgniku poolt väljamaksmisele 2679,94 eurot. Seega on võlgnik rikkunud loovutuskohustust. Võlgnik on kohustuse rikkumisel olnud vähemalt raskelt hooletu. Võlausaldaja xxx OÜ on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja AS xxx jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 06.12.2022 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku P Ti ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta töötab xxx. Palk on täiskoormuse juures 800-900 eurot kuus. Vasakul käel on xxx, mis tekitab tohutuid valusid käes. Tekkis xxx töötades, kui vigastas treeningutel xxx kätt. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole. Toetab alaealist last. Võlgnik palub kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja ta kohustustest vabastada. 06.12.2022 andis võlgnik kohtule
Kohus andis 06.12.2022 ärakuulamisel võlgnikule tähtaja hiljemalt 13.12.2022 oma tervisliku seisundi osas tõendite esitamiseks. Võlgnik esitas 30.12.2022 kohtule tõendid tervisliku seisundi kohta. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (
) redaktsiooni.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
Kohus kuulas 06.12.2022 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 06.12.2022 andis võlgnik kohtule
lg 4 alusel võlgniku vande.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldajad xxx OÜ, xxx (nõue loovutatud xxx OÜ-le), xxx OÜ, xx OÜ (praegune xxx OÜ), xxx AS, xxx OÜ (endine xxx OÜ), xxx OÜ, xxx AS (nõue loovutatud OÜ xxx poolt), xxx AS (esialgne võlausaldaja xx), E M, AS xxx, xxx AS, xxx OÜ vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlausaldaja AS xxx võlgniku vabastamise kohtu otsustada. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik teinud võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset. Võlgnik selgitas 06.12.2022 toimunud ärakuulamisel, et tema sissetulek ei ole olnud piisav võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgnik toetab sissetulekutest enda alaealist tütart. Ühtlasi ei ole võlgnikul võimalik varasemalt saadud vigastuse tõttu igasugust tööd teha, sest kätte tekib tugev valu. Nimelt on tal vasakul käel xxx. Olles tutvunud võlgniku poolt esitatud aruannete ja võlausaldaja xxx AS poolt esitatud arvutuskäikudega, siis kohus möönab, et võlgniku sissetulekust oleks tulnud teatud kuudel võlausaldajatele väljamakseid teha. Aruannetest nähtub, et võlgniku igakuised sissetulekud kuude lõikes erinevad olulisel määral. Kuigi loovutamiskohustuse täitmisel lähtutakse iga kuu sissetulekutest eraldi, siis kohus ei saa pidada õiglaseks ja proportsionaalseks olukorda, kus võlgniku sissetulek jääb mitmeid kuid alla ühe kuupalga alamäärale ning mõnel kuul, mil palk alammäära ületab, heidetakse võlgnikule ette loovutamiskohustuse süülist või raskelt hooletult rikkumist. Võrreldes võlgniku ühe kalendriaasta lõikes sissetulekuid sissetulekuga, millele aastas sissenõuet pöörata ei saa, siis nähtub, et võlgniku sissetulekud aastas seaduses ettenähtud alammäärasid ei ületa. Näiteks 2018. aastal on võlgniku sissetulekud kokku 5362,25 eurot, kuid aasta lõikes sissetulek, millele ei võinud sissenõuet pöörata oli 8000,04 eurot (12 kuud x (500 eurot ühe kuu alampalk + 166,67 eurot kuus ülalpeetav)). Sarnane olukord jätkub ka järgnevatel aastatel. Eeltoodu tekitab ebavõrdse olukorra, mil saades igakuiselt samas suurusjärgus stabiilset sissetulekut ei oleks isik oma loovutamiskohustust rikkunud, kuid sissetulekute ebaregulaarse suuruse tõttu on isik justkui mingitel kuudel loovutamiskohustust rikkunud. Samas reaalset seisukorda arvestades tuleb isikul hakkama saada väheste vahenditega ja kanda nendest kõik eluks vajalikud kulud, sh ravikulud ning tasuda ka elatist. Eelnevast on selge, et võlgniku majanduslik olukord on eriti raske, ta on keerulises olukorras ja tema elus tuleb ette kuid, kus ta peab hakkama saama ilma mistahes sissetulekuteta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku P Ti pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb P T tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku P Ti majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus arvestab ka mh, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja koostööaldis. Samuti on ta täitnud aruannete esitamise kohustust ja kohtu nõudmisel esitanud täiendavaid andmeid ning dokumente. Võlgnikule ei saa ette heita dokumentide või andmete esitamata jätmist, mida kohus või võlausaldajad temalt nõudnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on, arvestades ka tema tervislikku seisundit, andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole
§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
lg 1).
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate P Ti (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.