KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviil
) § 1018 jj).
§ 1018
mõttes võib käsundita asjaajamiseks olla teise isiku kohustuse täitmine (vt ka RKTKo 15.05.2013 3-2-1-57-13, p 12; RKTKo 04.05.2016 3-21-23-16, p 12). Hageja nõue kostjate kasuks tehtud kulutuste hüvitamiseks tuleneb
§ 1023
lg-st 1, mille järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused (sh kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest) ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks, lähtudes kulutuste tegemise ajast (vt ka nt RKTKo 15.05.2013 3-2-1-57-13, p 12; RKTKo 15.01.2015 3-2-1-118-14, p 19). Selleks, et hageja saaks mõne hagetud kulukomponendi hüvitamist kostjalt nõuda, peab kulutuste kandmine vastama
§ 1018
lg 1 tingimustele, st kui kostjad on asjaajamise (kulude kandmise) heaks kiitnud või see vastas tema huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, asjaajamisele asumata jätmise korral jäänuks õigel ajal täitmata kostja seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või oli asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.
§ 1018
jj kohaldamist ei välista see, kui hageja tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides. Seega ei ole käsundita asjaajamine välistatud, kui tehtud kulutused tulevad kasuks ka hagejale endale, st piisab, kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt kostjate huvisfääri (vt ka RKTKo 08.10.2014 3-2-1-61-14, p 29; RKTKo 15.01.2015 3-2-1-118-14, p 16; RKTKo 04.03.2015 3-2-1-168-14, p 16). Kohus leiab, et pärandaja matuse korraldamine on kostjate huvile ja eeldatavale tahtele vastav, sest pärandaja matuse korraldamine on pärijate kõlbeline kohustus, mille kulude hüvitamine on seadusest tulenevalt pärijate kohustus. Isegi kui hageja võis pidada ennast pärijaks ning tegutses seega enda huvides, kuuluvad kantud kulutused ka kostjate huvisfääri, kuivõrd seadusjärgselt pärides oleksid nii hageja kui ka kostjad olnud kaaspärijad. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja pidas ennast pärandaja ainupärijaks. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et käsundita asjaajamise eeldused on täidetud. Hageja soodustas oma tegevusega kostjaid ning tal on õigus nõuda kostjatelt
§ 1023
lg 1 järgi käsundita asjaajamisel kantud kulude, st matusekulude hüvitamist.
§ 1023
lg 3 sätestab, et kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi. Hageja on avaldanud, et kostja M E ei tundnud huvi matusekulude küsimuse osas (I kd, tl 84). Kostjad on avaldanud, et hageja teatas kostja M Eile, et rahas ei ole küsimus (I kd, tl 109). Kohus leiab, et kui hageja avaldas kostja M Eile matusekulude osas, et rahas ei ole küsimus, on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud hagejal kavatsust nõuda kostjatelt kulutuste hüvitamist.
§ 1023lg 3 järgi kulutuste hüvitamise nõude puudumise tõendamise koormis on kostjatel.
Kohus tegi kostjatele ettepaneku esitada asjaolude kohta tõendeid kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostjad tõendeid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja kulutuste nõude puudumine
§ 1023lg 3 järgi ei ole tõendatud.
Kostjad on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hauaplaadi tellimisega seotud kulu matusekuluks. Kohus leiab, et hauaplaadi maksumuse saab Eesti matusetavadest tulenevalt arvestada matusekulude hulka. Hauaplaat on hauda ehtiv ja tähistav mälestusmärk, millele märgitakse tavaliselt lahkunu nimi, sünni- ja surmadaatum. Tegemist on lahkunu ärasaatmiseks ja mälestamiseks vajaliku kuluga, nagu seda on ka nt peielaua kuludega. Asjaolu, et hauaplaat paigaldatakse pärast matuseid, ei väära seda arusaama. Hauatähise ja hauaplatsi korrastamise kulud on matusekuludeks ka siis, kui nende täpne maksumus selgub alles mõne aja möödudes matustest, sest hauaplaadi ja hauaplatsi korrastamise kulude ligikaudne maksumus või eelarve on hinnatav ning selle osakaalu pärandvarast on võimalik arvestada. 4
(8)Eeltoodut arvestades on hagejal õigus nõuda kostjatelt pärandaja matusekulude 2114,47 eurot hüvitamist. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 2114,47 eurot.
- Hageja nõuab kostjatelt korteriomandiga asukohaga xxx (registriosa nr xxx) seoses ajavahemikus august 2017.a kuni 2020.a jaanuar kantud kulude hüvitamist 1318,47 euro ulatuses. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomand oli hageja ja pärandaja ühisomandis abikaasade ühisvarana. Pooled ei vaidle selle üle, et pärandaja suri xxx ning kostjad on pärandaja pärijad. Eeltoodust tulenevalt läks pärandaja osa abikaasade ühisvarast üle kostjatele alates 08.08.2017 ning korteriomand on alates pärandi avanemisest hageja ja kostjate ühisomandis. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hageja nõuab kostjatelt korteriühistu majandamiskulude hüvitamist, milleks on amortisatsioon ja remont, haldus- ja hoolduskulud, liftide hooldus, sihtotstarbeline makse, kindlustus) ja kommunaalkulud (sooja vee hoidmine (veetsirkulatsioon), küte, üldelekter). Hageja ei ole esitanud kostjate vastu nõuet selliste kulude hüvitamiseks, mis on tekkinud korteriomandi kasutamisest hageja poolt (prügi, vee soojendamine, vee hälve, vesi ja kanalisatsioon). Kohus on seisukohal, et korteriühistu majandamiskulud on AÕS § 75 lg 1 mõistes asjal lasuvaks koormatiseks ning asja alalhoidmise kuludeks. Kohus leiab, et xxx arvetega on tõendatud amortisatsiooni ja remondi, haldus- ja hoolduskulude, liftide hoolduse, sihtotstarbeline makse, kindlustuse ja sooja vee hoidmise (veetsirkulatsioon), kütte ja üldelektri kulude suurus 2636,93 eurot ajavahemikus 2017.a august kuni 2020.a veebruar (I kd, tld 22-52). Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid nõude arvestusele, kuid on leidnud, et hea usu põhimõttest tulenevalt ei ole hagejal õigus kulude hüvitamist nõuda. Kohus leiab, et ühisel omanikul on õigus nõuda teistelt ühistelt omanikelt AÕS § 75 lg 1 järgi selliste kantud koormatiste ja kulude hüvitamist, mis tekivad asja kasutamisest sõltumata. Selline õigus on ühisel omanikul ka siis, kui ühine omanik valdab ja kasutab ühist asja üksinda ega võimalda teistel ühistel omanikel asja vallata ja kasutada. Asja kasutamisest sõltumatute koormatiste ja kulutuste hüvitamine toimub kõigi ühiste omanike huvides, sest selliselt on tagatud omandi säilimine ühistele omanikele. Kui hageja nõuaks kostjatelt selliste kulude hüvitamist, mis on tekkinud hageja poolt korteriomandi kasutamisest, oleks sellise nõude esitamine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja selliste kulude hüvitamist nõudnud ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda AÕS § 75 lg 1 ja PKS § 37 lg 3 kostjatelt poole hüvitamist amortisatsiooni ja remondi, haldus- ja hoolduskulude, liftide hoolduse, sihtotstarbeline makse, kindlustuse ja sooja vee hoidmise (veetsirkulatsioon), kütte ja üldelektri kuludest 2636,93 eurot, see tähendab 1318,47 euro tasumist. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1318,47 eurot.
- Hageja on esitanud 30.09.2021 täiendavalt edasiulatuva viivisnõude 8% aastas ning nõudnud kostjatelt viivise 274,65 eurot tasumist.
§ 113
lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär oli ajavahemikus 07.08.2020 kuni 30.09.2021 8% aastas. Seega nõuab hageja viivist
§ 113lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses.
Kohtu hinnangul on hagejal alates hagi esitamisest õigus nõuda viivise tasumist
§ 113lg 2 järgi.
Ajavahemiku 07.08.2020 kuni 30.09.2021 (420 päeva) eest kuulub põhinõudelt 3432,94 eurot viivisemääraga 8% aastas tasumisele viivis 315,72 eurot. Seega on viivise suurus, millele hageja on õigustatud, 315,72 eurot. Hageja nõuab viivise tasumist tegelikust viivisenõudest väiksemas ulatuses, mistõttu rahuldab kohus hagiavalduse viivise 274,65 eurot tasumise nõudes ja mõistab viivise kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. 8. Hageja on esitanud kostjate vastu kahjuhüvitise 230 eurot tasumise nõude. Hageja leiab, et kostja M E on talle tekitanud kahju sellega, et on registreerinud enda elukohana jagamata abikaasade ühisvara ja pärandvara hulka kuuluvasse korteriomandisse. Seetõttu jäi hageja ilma üksinda elava 5
(8)pensionäri toetusest. Kohus on seisukohal, et korteriomandi ühisomanikuna oli M Eil õigus ennast korterisse registreerida, mistõttu ei ole tema tegevus olnud vastuolus seaduses sätestatuga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja registreeris ennast korterisse eesmärgiga tekitada hagejale kahju ja jätta ta ilma üksinda elava pensionäri toetusest. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse 230 euro tasumise nõudes rahuldamata.
- Kostjad on esitanud hageja vastu vastuhagi abikaasade ühisvara ja pärandvara jagamiseks selliselt, et 08.08.2017 hageja ja pärandaja pangakontodel olnud raha ning hageja käes olnud sularaha jagatakse pooleks ning hageja on kohustatud kostjale üle andma 4364,23 eurot, kusjuures 1877,35 euro ulatuses tasaarvestatakse nõue matusekulude hüvitamise nõudega. Kohus leiab, et pärandvara inventuuri aktiga on tõendatud, et hageja ja pärandaja pangakontodel oli 08.08.2017 seisuga 3738,47 eurot (I kd, tl-d 112-113). Seda, et hageja ja pärandaja pangakontodel oli 08.08.2017 seisuga kokku vähemalt 3738,47 eurot, tõendab pärandvara inventuuri aktiga koosmõjus Swedbank AS-i 20.02.2019 teatis pangakontode jääkide kohta (II kd, tl 6). Kostjad ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et hageja on käsutanud õigusliku aluseta pärandaja või kostjate vara ning sellega tekitanud kostjatele kahju või kostjate arvel alusetult rikastunud. Kostjad on taotlenud pärandvara hulka kuuluva raha jagamist. Kohus on seisukohal, et jagada saab ühisvara ja pärandvara, mille olemasolu on tõendatud. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja valduses on pärandvarana sularaha 4990 eurot. Vara olemasolu tõendamise koormis on kostjatel, mitte hagejal. Kohus peab seejuures hageja väidet kontolt võetud raha muuhulgas pärandaja huvides kasutamise kohta eluliselt usutavaks, mida kinnitavad ka sularahaarved V Ei kasuks ravimite ostmise kohta apteegist (II kd, tl 84, 85, 91,92). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud enda kontol oleva raha saamist kinkena. Hageja esitatud kontoväljavõttest ja xxx AS-i 09.07.2018 tõendist (II kd, tl-d 118-119) nähtub J S hagejale 24.04.2007 173 978 Eesti krooni tasumine. Dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu ülekande lepingulist alust. Samuti ei nähtu dokumentaalsetest tõenditest, et pärandi avanemise seisuga hageja kontol olnud raha oli sama raha, mille J S hagejale 24.04.2007 oli kandnud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud raha kuulumist enda lahusvara hulka. Kohus jagab hageja ja pärandaja ühisvara ja pärandaja pärandvara selliselt, et hageja ja pärandaja pangakontodel olevast 3738,47 eurost jääb 1869,24 eurot hagejale ning 1869,23 eurot kostjatele. Hageja on esitanud kostja nõudele aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 155 lg 1 sätestab, et omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostjad on vastuhagis esitanud abikaasade jagamata ühisvara ja pärandvara jagamise nõuded. Seetõttu on tegemist TsÜS § 155 lg-s 1 nimetatud nõuetega. Pärand avanes 08.08.2017, mis saab olla kõige varasem aeg nõude sissenõutavaks muutumiseks. Vastuhagi esitamise ajaks ei olnud pärandi avanemisest möödunud 30 aastat, mistõttu ei saa vastuhagis esitatud nõuded olla aegunud. Hagejal puudub õigus keelduda kostjate nõude täitmisest põhjendusel, et nõue on aegunud. Kohus mõistab hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja 1869,23 eurot.
- Kostjad nõuavad hagejalt abikaasade ühisvara ja pärandvara jagamist selliselt, et korteriomandi kasutamisest tulenev kasutuseelise hüvitamise nõue ajavahemiku 11.05.2018 kuni 05.02.2020 jäetakse hagejale ning hagejalt mõistetakse kostja kasuks välja hüvitis. Pärandvara hulka kuuluva eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised) on TsÜS § 62 lg 1 mõistes kasu. PärS § 156 lg 2 ls 1 järgi jaotatakse kasu pärandvara jagamisel. PärS § 156 lg 2 järgi loetakse kuni pärandi jagamiseni eseme kasutuseelised pärandvara hulka kuuluvaks ning neid saab kaaspärijate vahel jagada. Näiteks on võimalik taotleda kasutuseeliste jagamist selliselt, et need jäetakse kasutuseelised saanud kaaspärijale või ühisomanikust abikaasale ning kasutuseeliste väärtus loetakse kaaspärija saadud pärandiosaks või ühisomanikust abikaasa saadud abikaasade ühisvara osaks. Kui kasutuseelised saanud kaaspärijale või ühisomanikust abikaasale jääva vara väärtus 6
(8)seetõttu jääb suuremaks tema pärandiosast, on ta kohustatud maksma teistele pärijatele rahalise hüvitise (PärS § 159 lg 4). Sarnaselt jagatakse kasutuseelised ühisomanike vahel abikaasade ühisvara jagamisel (vt ka RKTKo 3-2-1-93-12, p 19 jj, RKTKo 2-14-11930 p 13 jj). Kuna ühisomandi puhul ei ole abikaasade osad ühises asjas määratud, peab kohus abikaasa kui ühisomaniku kasutuseelise väärtuse määramisel mh arvestama asjaolu, et abikaasadel on ühisomandi tõttu ühine jagamatu õigus kogu asja kasutada ning saada esemest ühiselt kasu, sh kasutuseelist TsÜS § 62 lg 1mõttes. Ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus on võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega madalam (vt ka RKTKo 3-2-1-93-12, p 20). Kostjad on esitanud tõendina xxx 12.08.2018 väljavõtte, mille kohaselt kõnealusel perioodil samas piirkonnas (xxx linnaosa) ning sarnaste korterite (3-toaline) üürihinnad vahemikus 395-790 eurot kuus (I kd, tl-d 133-134). Lähtudes korteri asumisest vanemas korterelamus, on kostjad välja jätnud uuemad üürihinnad ning võtnud arvestuse aluseks üürihinnad vahemikus 395-650 eurot kuus, mille aritmeetiline keskmine on 480 eurot kuus, millest kostjad lähtuvad. Hageja ei ole esitanud tõendeid sarnaste korteriomandite üürihindade kohta ega lükanud ümber kostjate väiteid keskmise üüritasu kohta. Kohus leiab, et kinnisvaraportaali väljatrükk on kohane tõend sarnase korteriomandi kasutustasu suuruse tõendamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kostjad arvestanud kasutuseelise jagamise nõude esitamisel sellega, et ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus on võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega madalam (vt ka RKTKo 3-2-1-93-12, p 20). Arvestades seda, et korteriomand on ühisomandis ning hageja kasutuses, ei saa kasutuseelist lugeda kasutajate arvust lähtuvalt poole väiksemaks, vaid selle suurus ületab ½ (ühte kahendikku). Kohtu hinnangul on seetõttu põhjendatud lähtuda sellest, et kasutuseelise väärtus on 3/5 sarnase korteri kasututasust, st 288 eurot (3/5 480-st on 288). Kohtu hinnangul tuleb arvestada sellega, et hageja ja pärandaja olid ühisomanikud ning kasutasid korteriomandit ühiselt, mis tähendab, et välja oli kujunenud hageja ja pärandaja vaheline ühise omandi kasutamise kord. Pärandi avanemise järgselt läksid kostjatele üle pärandaja õigused ja kohustused. Kostjad ei ole põhjendanud vastuhagi sellega, et hageja on rikkunud pärandaja õigust ühist asja vallata ja kasutada. Seega saavad kostjad tugineda üksnes endi õiguste rikkumisele. Kostjad on avaldanud, et saatsid hagejale 16.07.2018 e-kirja, milles tegid ettepaneku kohtumiseks, et kõik pärimisega seotud küsimused läbi arutada ning mh leppida kokku korteri kasutuskorras ja tingimustes. Kohus on seisukohal, et kostjate väide on tõendatud e-kirja väljatrükiga (I kd, tl-d 140141). E-kirjast nähtuvalt on kostja M E soovinud hagejalt pärandaja korteri võtmete saamist, see tähendab valdust. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodut arvestades lugeda kasutuseelise perioodiks, mis kuulub jagamisele, lugeda 16.07.2018 kuni 05.02.2020, mitte 11.05.2018 kuni 05.02.2020. Eeltoodut arvestades on ajavahemikule 16.07.2018 kuni 05.02.2020 vastava kasutuseelise väärtus 5373 eurot (139,35 eurot 2018.a juulikuu 15 päeva eest, 5184 eurot perioodil 01.08.2017-31.01.2020 ja 49,65 eurot 2020.a veebruari 5 päeva eest). Kohus jätab hagejale kasutuseelise, mille väärtus on 5373 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostjate kasuks välja hüvitise kasutuseelise pooles väärtuses, see on 2686,50 eurot. Kostjate nõue ei ole aegunud otsuse punktis 9 märgitud põhjendustel, mida kohus eraldi ei korda. 11. Hageja vastuväidetest nähtuvalt puudub 12.11.2021 sõlmitud varaühisuse lõpetamise ja ühisvara jagamise lepingust tulenevalt õigus nõuda kasutuseelise hüvitamist. Kohus leiab, et Tallinna notari Priidu Pärna 12.11.2021 tõestatud varaühisuse lõpetamise ja ühisvara jagamise lepingust ei nähtu hageja ja kostjate vahelised ning kostjate vahelised kokkulepped, mis välistavad ühel või teisel kostjal õiguse nõuda ühisvara ja pärandvara hulka kuuluva kasutuseelise jagamist. 12. Hageja ei ole kostjate vastu esitanud nõuet sundosa üleandmiseks. Seetõttu ei hinda kohus asja lahendamisel hageja väiteid tema võimaliku sundosa pärimise kohta ning kostjate esitatud vastuväiteid sundosast tulenevatele nõuetele. 7
(8)- Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
- Kostjad on taotlenud hageja ja pärandaja pangakontol olevate nõuete jagamisest tulenevate nõuete tasaarvestamist hageja matusekulude hüvitamise nõudega. TsMS § 445 lg 1 lause 2 sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 3707,59 eurot. Kohus mõistis hagejalt kostjate kasuks välja 4555,73 eurot. Kohus tasaarvestab otsuse resolutsioonis mõlema poole nõuded ja mõistab hagejalt kostjate kasuks välja 848,14 eurot.
- TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja hagiavalduse kostjate vastu valdavas osas. Hagiavaldus on jäetud rahuldamata marginaalses ulatuses. Kohus rahuldas kostjate vastuhagi ühis- ja pärandvara jagamiseks ning tegi sellega kostjate kasuks kohtuotsuse. Kohus ei rahuldanud vastuhagi kostjate soovitud ulatuses, kuid ei kaldunud kõrvale kostjate taotletud jagamise viisidest, mistõttu ei ole tegemist hagi osalise rahuldamisega. Ühisvara ja pärandvara jagamise vaidlus on analoogne kaasomandi jagamise vaidlusega. Riigikohtu praktika kohaselt kannavad kaasomandi jagamise vaidluses pooled oma menetluskulud ise, kui lahend tehakse mõlema poole huvides (vt RKTKo 3-2-1-70-10 p 14). Kohus on seisukohal, et arvestades hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatust ning ühise vara jagamise hagi lahendamist kummagi poole huvides, on põhjendatud poolte menetluskulude jätmine poolte endi kanda.
- Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 8
(8)