Obsah (11)

§ 3141§ 407§ 444§ 468§ 162§ 177§ 175§ 138§ 144§ 174§ 4842

Tsiviilasi nr 2-23-140439 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. märts 2024 Tsiviilasja nr 2-23-140

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 17. veebruaril 2024 e-posti teel aadressile xxxxxxxxx@xxxxxxxx

§ 3141lg 3 p 2 alusel.

Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. 4. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses tagaseljaotsusega rahuldamisele (

§ 407

lg 1).

§ 444lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

1. Kohus peab vajalikuks selgitada järgmist. Vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele leidis kostja, et nõuded on aegunud. Kohus leiab, et nõuded ei ole aegunud. Riigikohus selgitas
2. novembri
3. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 p-s 11, et järelmaksuga müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude puhul on tegu korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §
4. Kuna leping öeldi üles, siis tuleb müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Esimesena nimetatud nõuete korral tuleb lähtuda TsÜS §-st 154 ja sellest, et nende nõude aegumistähtaeg algas
5. jaanuaril
6. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastaga, seega lõppes aegumistähtaeg
7. detsembril
8. Lepingu ülesütlemisega muutuvad sissenõutavaks kõik seni maksmata osamaksed. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete puhul ei ole tegemist enam korduvate kohustusega ja sel juhul algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Elisa Eesti AS ütles lepingu üles
9. novembrist 2020, seega lõppes aegumise tähtaeg
10. oktoobril
11. Hageja pöördus nõudega kohtusse
12. oktoobril 2023, seega aegumistähtaja jooksul.
13. Kohus tunnistab

§ 468lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja taotles riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot väljamõistmist.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt

§ 175

lg-le 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise 3 Tsiviilasi nr 2-23-140439 kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 8. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 35 eurot, kokku 100 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist hagimenetluses summas 420 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Tulenevalt

§ 4842

kohaselt kuulub hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. Kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (RKTKm 06.05.2015. a, nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi ei ole kogu ulatuses põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Kohus peab esindaja tunnitasu suurust 100 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist koos käibemaksuga.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on nii hageja, kui ka hagejale õigusabiteenust osutanud PlusPlus Legal OÜ käibemaksukohustuslased. Seega puudub kohtu hinnangul alus hageja kasuks menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmiseks. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kuludeks kokku 200 eurot (2 t x 100 eurot). Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 320 eurot (100 + 200 + 20). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 4