Obsah (12)

§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 138§ 143§ 144§ 175§ 207§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-6619 Tsiviilasi H K, I L, K V,

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. H K (hageja I), I L (hageja II), K V (hageja III), M R (hageja IV), S L (hageja V), T K (hageja VI) ja J R (hageja VII) esitasid Harju Maakohtule 04.05.2022 hagiavalduse Osaühing RMO (kostja I), Meirasol OÜ (kostja II), Trastmelord OÜ (kostja III) ja Consman OY (kostja IV) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. 3
2. Kohus võttis 21.06.2022 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse.
3. Kohus määras asjas istungi 31.01.
4. Kostjad I-III ei ilmunud 01.02.2024 istungile. Kohus rahuldas istungil hageja taotluse teha kostjate I-III osas käesolevas asjas tagaseljaotsus.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 413 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud faktilised väited loetakse kostjate poolt omaksvõetuks. Hagiavaldus tuleb rahuldada. 5. Kohus teeb tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 6.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab iga hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (

§ 162lg 1, § 173 lg 4).

7. Kohus määrab hagejate menetluskulud rahaliselt kindlaks

§ 174lg-test 1 ja 2 juhindudes.

1. Hagejad esitasid käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirjad 22.06.2022 ja 31.01.
2. Lisaks paluvad hagejad kostjatelt välja mõista 31.01.2024 istungiga seotud õigusabikulud. Hagejate menetluskuludeks on hagide esitamisel tasutud riigilõivud, tõlkekulud, tõendite kogumisega seotud kulud ning õigusabikulud. 22.06.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejatel on tekkinud õigusabi osutamisega seotud kulud 10 580,40 eurot (käibemaksuga). Lisaks on hagejatele tekkinud täiendavad kulud 4690 seoses riigilõivu tasumisega hagiavalduselt, tõlkekulud 1426,63 eurot ja täiendavad kulud 101 eurot seoses tõendite kogumisega ning summas 1875 eurot seoses õigusarvamusega Soome maksuameti nõude kohta. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on vandeadvokaadist esindaja töö tasustatav tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta) ja sellise tunnihinnaga on tehtud suur osa tööst. Hagejad on selgitanud, et kulude optimeerimiseks on mõningad abistavad tegevused tehtud madalama tunnihinnaga. Administratiivset laadi tegevusi, nagu kohtuasja materjalide komplekteerimine toimikuks ja toimiku jooksev täitmine dokumentidega ning kohtuasjaga seonduva menetluskalendri pidamine, on viinud läbi juristi abi tunnihinnaga 80 eurot (ilma käibemaksuta). 31.01.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on lisaks 22.06.2022 menetluskulude nimekirjas välja toodud kuludele tekkinud hagejatel õiguskulud summas 5 209,32 eurot (käibemaksuga) ning 4 täiendavad tõlkekulud summas 1427 eurot. Menetluskulude nimekirjas on välja toodud, et vandeadvokaadist esindaja töö on tasustatav kuni 31.12.2022 tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta), kuni 31.12.2023 tunnihinnaga 190 eurot (ilma käibemaksuta) ning alates 01.01.2024 tunnihinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta). Kulude optimeerimiseks on mõningad abistavad tegevused teostatud juristi poolt tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Administratiivset laagi tegevusi on viidud läbi kuni 31.12.2022 tunnihinnaga 80 eurot (ilma käibemaksuta), kuni 31.12.2023 tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ning alates 01.01.2024 tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks eeltoodule on hagejate kuluks 31.01.2024 istungiga seotud õigusabikulud.
3. Kohus, tutvunud hagejate poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal, et hagejate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 10.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

§ 143

p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 11.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejad on vastava kinnituse kohtule esitanud ning menetluskuludeväljamõistmine koos käibemaksuga on põhjendatud. 12. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejate menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivud kokku summas 4690 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tasusid hagejad riigilõivu vastavalt oma nõuetele järgnevalt: hageja I 840 eurot, hageja II 315 eurot, hageja III 630 eurot, hageja IV 770 eurot, hageja V 840 eurot, hageja VI 665 eurot ning hageja VII 630 eurot. Kohus on seisukohal, et iga hageja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (

§ 138lg 2, § 139 lg).

Käesolevas menetluses esitas iga hageja hagi kostjate vastu. Kuigi hagejad on esitanud hagi ühiselt kokku nelja kostja vastu, ei ole tegemist vältimatute kaashagejate ja -kostjatega (

§ 207lg 3).

Seega osaleb iga hageja ja iga kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (

207 lg 2). Seetõttu tuleb iga hageja menetluskulud eraldi kindlaks määrata. Käesoleva kohtuotsusega jätab kohus iga hageja poolt kostjate I-III vastu esitatud hagi menetlemisega seoses kantud menetluskulud solidaarselt kostjate I-III kanda. Iga hageja poolt neljanda kostja (xxx OY) vastu esitatud hagi on eraldi määrusega jäetud läbi vaatamata ning nimetatud kostja vastu esitatud nõuetega seotud menetluskulud on jäetud poolte endi kanda. Kuivõrd iga hageja on kostjate vastu esitanud solidaarse nõude, on kohtu hinnangul põhjendatud eeldada, et iga hageja poolt kantud menetluskulud on seotud iga kostja vastu esitatud nõuetega võrdsetes osades. Arvestada tuleb sellega, et kostja IV vastu esitatud nõuetega seotud kulud on jäetud iga hageja enda kanda. Seetõttu on kostjate I-III vastu esitatud nõuetega põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ¾ osas (¼ osas on menetluskuludest seotud xxx OY-ga). 5 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus järgmist: hageja I osas on põhjendatud menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 630 eurot (s.o ¾ osa 840-st), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjatelt I kuni III hageja I kasuks välja mõista; hageja II osas on põhjendatud menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 236,25 eurot (s.o ¾ osa 315-st), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjatelt I kuni III hageja II kasuks välja mõista; hageja III osas on põhjendatud menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 472,5 eurot (s.o ¾ osa 630-st), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjatelt I kuni III hageja III kasuks välja mõista; hageja IV osas on põhjendatud menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 577,5 eurot (s.o ¾ osa 770-st), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjatelt I kuni III hageja IV kasuks välja mõista; hageja V osas on põhjendatud menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 630 eurot (s.o ¾ osa 840st), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjatelt I kuni III hageja V kasuks välja mõista; hageja VI osas on põhjendatud menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 498,75 eurot (s.o ¾ osa 665-st), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjatelt I kuni III hageja VI kasuks välja mõista; hageja VII osas on põhjendatud menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 472,5 eurot (s.o ¾ osa 630-st), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjatelt I kuni III hageja VII kasuks välja mõista. 13. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejate menetluskuluks tõlkekulud kokku summas 2853,63 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejate poolt käesolevas tsiviilasjas kantud tõlkekulude näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (

§ 138lg 2, § 143 p 1).

Kohus asub seisukohale, et sarnaselt eelmises punktis väljatoodule tuleb arvestada, et hagejate poolt kantud tõlkekulud on kantud võrdses osas iga kostja vastu esitatud nõuetega, seega ¾ osas on tõlkekulud seotud kostjatega I kuni III ja ¼ osas xxx OY-ga. Hagejate põhjendatuks menetluskuludeks on seega käesolevalt tõlkekulud summas 2140,22 eurot (¾ osa 2853,63 eurost). Kohtu hinnangul on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud eeldada, et tõlkekulusid on hagejad kandnud ühiselt ning võrdsetes osades. Seega tuleb kohtu hinnangul määrata kindlaks, et iga hageja tõlkekulu suuruseks on 305,75 eurot ning nimetatud menetluskulu tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele mõista kostjatelt solidaarselt välja iga hageja kasuks. 14. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejate menetluskuluks tõendite saamisega seotud kulud kokku summas 1976 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejate poolt käesolevas tsiviilasjas kantud dokumentaalsete tõendite saamise kulude näol on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega (

§ 138lg 2, § 143 p 2).

Kohus asub seisukohale, et sarnaselt eelmistes punktides väljatoodule tuleb arvestada, et hagejate poolt kantud dokumentaalsete tõendite saamisega seotud kulud on kantud võrdses osas iga kostja vastu esitatud nõuetega, seega ¾ osas on dokumentaalsete tõendite saamise kulud seotud kostjatega I kuni III ja ¼ osas xxx OY-ga. Hagejate põhjendatuks menetluskuludeks on seega käesolevalt dokumentaalsete tõendite saamise kulud summas 1482 eurot (¾ osa 1976 eurost). Kohtu hinnangul on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud eeldada, et dokumentaalsete tõendite saamise kulusid on hagejad kandnud ühiselt ning võrdsetes osades. Seega tuleb kohtu hinnangul määrata kindlaks, et iga hageja dokumentaalse tõendi saamise kulu suuruseks on 211,71 eurot ning nimetatud menetluskulu tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele mõista kostjatelt solidaarselt välja iga hageja kasuks.

1. Käesolevas asjas esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt osutati hagejatele õigusabiteenust vandeadvokaadist esindaja poolt kuni 31.12.2022 tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta), kuni 31.12.2023 tunnihinnaga 190 eurot (ilma käibemaksuta) ning alates 01.01.2024 tunnihinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta). Kulude optimeerimiseks on tegevusi 6 teostanud ka jurist tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on administratiivset laagi tegevusi viidud läbi kuni 31.12.2022 tunnihinnaga 80 eurot (ilma käibemaksuta), kuni 31.12.2023 tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ning alates 01.01.2024 tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäärad tasudena mõistlikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et tunnitasumäärad on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlikud ning nimetatud tunnitasumäärasid on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
2. 22.06.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutamisega seotud kulude suurus 10 580,40 eurot (koos käibemaksuga) ning 31.01.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutamisega seotud kulude suurus 5 209,32 eurot (koos käibemaksuga). Hinnates ja analüüsides hagejate menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Lisaks palusid hagejad õigusabikulude hulka arvestada 31.01.2024 istungiga seotud kulud arvestusega, et lepinguline esindaja osutas õigusabiteenust tunnihinnaga 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades hagejate lepingulise esindaja tunnihinda (200 eurot ilma käibemaksuta, s.o 244 eurot koos käibemaksuga) ja 31.01.2024 istungi kestust (algus kell 10:00 ja lõpp 10:32), tuleb 31.01.2024 istungiga seotud õigusabikulude põhjendatuks ja vajalikuks suuruseks lugeda 130,13 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejate õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud kokku summas 15 919,85 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab ka siinkohal (sarnaselt eelmistes punktides väljatoodule), et tuleb arvestada, et hagejate poolt kantud õigusabikulud on kantud võrdses osas iga kostja vastu esitatud nõuetega, seega ¾ osas on õigusabikulud seotud kostjatega I kuni III ja ¼ osas xxx OY-ga. Hagejate põhjendatuks menetluskuludeks on seega käesolevalt õigusabikulud 11 939,89 eurot (¾ osa 15 919,85 eurost). Kohtu hinnangul on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud eeldada, et õigusabikulusid on hagejad kandnud ühiselt ning võrdsetes osades. Seega tuleb kohtu hinnangul määrata kindlaks, et iga hageja õigusabikulu suuruseks on 1705,7 eurot (koos käibemaksuga) ning nimetatud menetluskulu tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele mõista kostjatelt solidaarselt välja iga hageja kasuks.
3. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostjatelt I-III solidaarselt välja mõistetavate menetluskulude rahaliseks suuruseks hageja I osas 2852,62 eurot (630 + 305,75 + 211,17 + 1705,7), hageja II osas 2458,87 eurot (236,26 + 305,75 + 211,17 + 1705,7), hageja III osas 2695,12 eurot (472,5 + 305,75 + 211,17 + 1705,7), hageja IV osas 2800,12 eurot (577,5 + 305,75 + 211,17 + 1705,7), hageja V osas 2852,62 eurot (630 + 305,75 + 211,17 + 1705,7), hageja VI osas 2721,37 eurot (498,75 + 305,75 + 211,17 + 1705,7) ning hageja VII osas 2695,12 eurot (472,5 + 305,75 + 211,17 + 1705,7).
4. Hagejate taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7 19. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 8