I. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, xxx, emakeel – xxx. Kohtuväline menetleja Kohtuistungil osalenud isikud Kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur, asukoht Rahu 38, Jõhvi Menetlusalune isik V. I. PPA Ida prefektuuri esindaja Alina Reškina 09.08.2017 Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada V. I. süüdi 24.06.2017.a kell 17.25 mootorsõiduki juhtimise eest seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,34 mg/l, s.o
S § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka kinnipidamise aeg 24.06.2017 kuni 26.06.2017, so 2 päeva ning ärakandmisele kuulub 8 päeva aresti. VTMS § 205 alusel peab V. I. ilmuma aresti kandmiseks Jõhvi arestikambrisse aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi
S § 224 lg 2 järgi. Kohtuistungil ülekuulatud V. I. ei tunnistanud ennast süüdi, andis ütlusi, et sõitsid sõbraga baari poolt, sober saatis oma tüdruku bussile ja bussipeatuses tuli nende juurde politsei ja ütles, et tema oli roolis. Roolis oli aga sõber A. S., tema istus taga. Alkoholi tarvitas ta eelmisel ööl. Alkomeetri näit oli 0,34 mg/l. On näiduga nõus.see oli kella 15-16 ajal, alkoholi tarvitamise lõpetas kella 3-4 ajal öösel. Ta jõi õlut ja gini. Sober läks tüdrukut bussile saatma ja kohe tuli politsei ja viis ta jaoskond. Kohtu küsimusele, kas võib lõpetada kohtulikku uurimist, kas tunnistaja ei taotle täiendavate tõendite uurimist, vastas V. I. eitavalt. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja R. S. andis järgmisi ütlusi, et 24.06.2017 oli ta patrullis Orul, nägid liikumas rohelist VW Golfi. Kuna selle liikumine oli ebaharilik, lülitasid nad sisse vilkurid ja sõitsid neile vastu. Autost väljus 3 isikut – juhiismelt V. I. ja 2 tüdrukut, üks kõrvalistmelt ja teine tagant. Nad paludi V. I.l puhuda alkomeetrisse, tuvastati joove. V. I. viidi jaoskonda tõendusliku alkomeetri juurde, mis kinnitas joovet ja koostati protokoll. Autos rohkem kedagi ei olnud. V. I. oli nõus, et oli roolis, kauples endale kergemat karistust. Teisest juhist ei rääkinud midagi. Kohus avaldas järgmised tõendid: Isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 3), mille kohaselt tuvastati V. I. isikandmete kontrolliliselrahvastikuregistrist ja “KAIRI” andmekogust. V. I. keeldus allkirja andmast. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 4), milles tuleneb, et 24.06.2017 kell 17.25 kasutati indikaatorvahendit Alcoqua nr J924, kontrollija patrullpolitseinik Ilja Tšiž. Indikaatorvahendi näit 0,39 mg/l. V. I. keeldus allkirjastamast. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga alkomeetrist, (lk 5), millest tuleneb, et protokoll koostati 24.06.2017, kasutati indikaatorvahendit Ida-Virumaal Jõhvi linnas Rahu 38, kontrollija välijuht Pavel Reškin. V. I.´ile selgitati joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õigusi. V. I. keeldus allkirja andmisest. Joobeseisundi tuvastamisel kasutati 24.06.2017 kell 17.48 tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST ARDF-0054. Alkomeetri lugem 0,39, laiendmääramatus 0,05, mõõtetulemus 0,34 mg/l. Protokoll on allkirjastatud kontrollija poolt, V. I. keeldus allkirja andmisest. Alkomeetri väljatrükist tuleneb, et mõõtmise lugem on 0,68 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,63 mg/l. Väljatrükk on allkirjastatud V. R. ja mõõtja poolt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 6), mille kohaselt otsus võeti vastu 24.06.2017 ning V. I. kõrvaldati sõiduki juhtimiselt
lg 2 p 2 alusel alates 24.06.2017 kellast 17.25 kuni kainenemiseni, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi 2 üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Otsus on allkirjastatud koostaja poolt, V. I. keeldus allkirjastamast. Isiku kinnipidamise protokoll (lk 7), millest tuleneb, et V. I. peeti kinni 24.06.2017 kell 17.25 põhjusel, et ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (lk 13), millest nähtub, et 24.06.2017 kell 19.50 teisaldati V. I. sõiduauto VW Golf XXXXXX Kohtla-Järve, Pioneeri 13, kuna isik juhtis sõidukit joobeseisundis. Karistusregistri väljavõtte (tl 14-15), kust tuleneb, et V. I. on 1 kord kriminaalkorras karistatud ning 9 korda väärteokorras karistatud. Kohus ei loe menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärseteks. Kohus loeb tunnistaja ütlusi, ja teisi kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid usaldusväärseteks ja piisavaid väärteotoimepanemise asjaolude tuvastamiseks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele. Asjas on tõendatud tunnistaja R. S. ütlustega, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga, et V. I. juhtis 24.06.2017 kell 17.25 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas xxx tänaval maja 6 juures xxx 2 suunas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l. V. I. pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 224 lg 2 järgi, rikkudes
Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja R. S. ütluste ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Tunnistaja andis ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tunnistaja ei ole isiklikult tuttav menetlusaluse isikuga, ta on sõltumatu tunnistaja, kes andis ütlusi selle kohta, mida ise nägi. Antud tunnistaja on politseitöötaja, kelle igapäevaseks tööks on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma igapäevases töös peab ta kontrollima, et liiklejad järgiksid Liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt reageerima. Kohtu hinnangul tunnistaja puuduvad vastuolud tõendamiseseme asjaolude kohta, ütlused on loogilised ja kooskõlas dokumentaalse tõendiga. V. I. ise nõustub, et tarvitas alkoholi eelmisel ööl, kuid väidab, et sõiduauto roolis oli tema sõber A. S. Ta jäi bussipeatuses seisma ja läks tüdrukut saatma bussile, kui tuli juude politsei ja mõõtis tema joovet. Temal tuvastati alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga ja ta oli nõus tulemusega. V. I. ei taotlenud täiendavate tõendite uurimist. Kohus ei pea V. I. ütlusi tõeseks, kuna seed on ümber lükatud tunnistaja R. S. ütlustega, kes väitis, et nägi ebakindlalt sõitmas sõidukit VW Golf, lülitati sisse vilkurid ja kui nad seisma jäid, väljus autost V. I. juhiistmelt ning 2 tüdrukut, üks kõrvalistmelt ja teine tagaistmelt. Rohkem kedagi autos polnud. Nimetatud sõiduauto oli politseinike vaateväljas sõidu ajast kuni peatumiseni. Tunnistaja puhul on tegu politseiametnikust erapooletu isikuga ning kohtul puudub alus pidada tema poolt antud ütlusi ebausaldusväärseteks. V. I. ütlused on ennast õigustavad ning ta püüab karistusest vabaneda. ASJASSEPUUTUVAD NORMID
lg 1 p 2 sätestab: Juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule.
lg 3 sätestab: 3 Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 sätestab: Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
§-ga 224 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga. Joobeseisundi kui tunnuse osas on väärteokoosseis blanketne.
Käesoleval juhul tuvastati, et V. I. juhtis 24.06.2017 kell 17.25 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas xxx tänaval maja 6 juures xxx 2 suunas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et V. I. juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millises seisundis on sõiduki juhtimine keelatud vastavalt Liiklusesaduse § 69 lg-le 3. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et V. I. pani toime väärteo LS § 224 lg 2 järgi otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. V. I. tarvitas 24.06.2017 öösel õlut ja gini, millest oli hästi teadlik, ning samal päeval hakkas sõiduautot juhtima, kuid ta teadis, et ta ei ole veel kaine. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et V. I. pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr 4 vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.
lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või arest või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik
nõuetest, täitis tegu toime pannes väärteokoosseisu tunnused. Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab aga järeldada, et
rikkumise osas on V. I.´il ka juba kogemus olemas. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57, 58 mõttes ei ole tuvastatud, isi pani toime väärteo otsese tahtlusega. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalune isik varem korduvalt karistatud väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest. V. I.l on 1 kehtiv kriminaalkaristus, 9 kehtivat väärteokaristust (s.h.
järgi). Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Trahvid on tasumata. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – arest sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. (digitaalselt allkirjastatud) Larissa Prokopenko Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.