← Eesti

2-17-732/124

2-17-732 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Alan Biin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-732 Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad J Ji hagi I Ja vastu ühisvara jagamise nõudes I Ja vastuhagi J Ji vastu ühisvara jagamise ning kahju hüvitamise nõudes Hagil ja vastuhagil 3 500 eurot Hageja/vastuhagis kostja: J J (isikukood xxx), hageja lepinguline esindaja: V K (e-post: xxx) Kostja/vastuhagis hageja: I Ja (isikukood xxx), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aavo Aadli (e-post: aavo.aadli@mail.ee) Asja läbivaatamine
  2. detsember 2023 kohtuistung RESOLUTSIOON
  3. Võtta vastu I Ja osaline vastuhagist loobumine vallasvara jagamise nõude ja isiklike asjade väärtuse hüvitamise nõude osas.
  4. Rahuldada J Ji hagi osaliselt.
  5. Rahuldada I Ja vastuhagi osaliselt.
  6. Jagada J Ji ja I Ja ühisvara ning lõpetada J Ji ja I Ja ühisomand korteriomandile, asukohaga xxx, milline on registreeritud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xx all selliselt, et jätta korteriomand J Ji ainuomandisse.
  7. Jagada J Ji ja I Ja ühisvara hulka kuuluv 05.04.
  8. a xxx sõlmitud laenuleping nr xxx selliselt, et laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused jäävad J Ji lahusvara hulka.
  9. Välja mõista J Jilt käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktides 4 ja 5 1

(6)2-17-732 nimetatud enamsaadud ühisvara eest hüvitis 42 034,27 eurot I Ja kasuks.
  1. Jagada J Ji ja I Ja arvelduskontodel abielu lahutamise jõustumise ajal olnud raha ning mõista I Jalt välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis 1068,17 eurot J Ji kasuks.
  2. Jagada J Ji ja I Ja ühisvara hulka kuuluv xxx OÜ, registrikood xxx osa väärtusega 2556 eurot ning jätta see J Ji ainuomandisse. Välja mõista J Jilt enamsaadud ühisvara eest hüvitis 1278 eurot I Ja kasuks.
  3. Tasaarveldada poolte vastastikused nõuded ning välja mõista J Jilt enamsaadud ühisvara eest I Ja kasuks hüvitis 42 244,10 eurot.
  4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille järgi on J J kohustatud hüvitise tasuma hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
  5. Jätta I Ja vastuhagi xxx korteriomandi ühisomandi lõpetamiseks, selle müümisel avaliku enampakkumise teel, rahuldamata.
  6. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 6980 eurot. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue J Ji 02.12.
  7. a hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx. a. Kostja I Ja lahkus pere juurest 08.09.
  8. a. Poolte ühisvara hulka kuulub xxx korteriomand, registriosa number xx; xxx sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev kohustus ning xxx OÜ osa. Hageja palub ühisvara jagamisel jätta tema ainuomandisse korteriomand ja laenulepingust tulenev kohustus, hüvitada hagejale ühisvara arvelt xxx korterite nr xxx ja xxx väärtus ning mõista hagejalt kostja kasuks enamsaadud ühisvara eest välja hüvitis 9185,71 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja täiendas oma nõuet 14.03.
  9. a. Lisaks esialgses hagis toodule soovib hageja jagada abielulahutuse päeva seisuga (08.02.2017) poolte pangakontodel olnud raha. Lisaks esitas hageja alternatiivse nõude PKS § 34 lg 2 alusel poolte võrdsusest kõrvalekaldumiseks. 22.04.
  10. a menetlusdokumendis esitas hageja nõude hüvitada talle PKS § 34 lg 2 alusel peale abielu lahutamist kostja eest tasutud pangalaenu maksed. Kostja vastus ja vastuhagi I Ja ei vaidle 15.02.
  11. a vastuses hagile vastu ühisvara jagamise nõudele aga ei ole nõus ühisvara jagamise viisiga. Kostja leiab, et puudub alus kõrvale kalduda poolte võrdsuse printsiibist. Koos vastusega esitatud vastuhagiavalduses palub kostja jätta xxx korteriomand, xxx pangaga 05.04.
  12. a sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus ja korteris olev vallasvara hageja ainuomandisse ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis vallavara eest ning kahjuhüvitis korterisse jäänud kostja isiklike asjade eest ning kasutuseelis 600 eurot kuus. 24.05.
  13. a vastuhagi täienduses esitas kostja alternatiivse ühisvara jagamise nõude, 2
(6)2-17-732 mille kohaselt tuleks kinnisasi ja selles olev vallasvara müüa ning saadud raha jagada poolte vahel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 26.11.
  1. a menetlusdokumendis loobus kostja oma nõudest telefoninumbri osas. 22.12.
  2. a kohtukõne teesides loobus kostja vastushagis toodud vallasvara jagamise nõudest ja korterisse jäänud isiklike asjade väärtuse hüvitamise nõudest. Kohtuotsuse põhjendus
  3. Kohtuotsuse parema jälgitavuse huvides nimetab kohus lahendi tekstis J Jit läbivalt hagejaks ja I Jat kostjaks.
  4. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - nende abielu sõlmiti xxx, kooselu lõppes 06.09.2016 ning abielu lahutati xxx; - ühisvara hulka kuulub xxx asuv korteriomand ja xxx 05.04.
  5. a sõlmitud laenuleping nr xxx; - xxx korteriomandi omandamiseks xxx 05.04.
  6. a sõlmitud laenulepingu jääk abielu lahutamise aja seisuga oli 111 197,22 eurot; - pooled omandasid xxx korteriomandi 17.08.
  7. a-l; - J J on oma lahusvaraks olnud xxx korterite nr xxx ja xxx müügist saadud raha arvelt tasunud osaliselt xxx korteriomandi omandamiseks võetud laenu; - ühisvara hulka kuulub xx OÜ, registrikood xxx, 2556 euro suurune osa.
  8. Mõlemad pooled on nõus ühisvara jagamisega selliselt, et xxx korteriomand ning selle omandamiseks xxx 05.04.
  9. a sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused jäävad hageja ainuomandisse. Pooltel on erimeelsus küsimuses kas hageja lahusvaraks olnud xxx korterite nr xxx ja xxx müügist saadud raha läks terves ulatuses ühisvara hulka kuuluva xxx korteriomandi soetamiseks või tasuti selle eest ka muid hageja kohustusi.
  10. Tallinna notari xxx asendaja xxx poolt 16.06.
  11. a tõestatud ühishüpoteegi kustutamise kokkuleppe, korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldusega, mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatu registri number xxx all on tõendatud, et pooled omandasid xxx korteriomandi 4 100 000 krooni eest (I kd, tl 6-12). Lepingu punkt 4.2.1 kohaselt tasusid pooled müüjale 205 000 krooni enne notariaalse lepingu sõlmimist ning lepingu punkti 4.2.2 järgi pidid pooled tasuma ülejäänud hinna 3 895 000 krooni 3 pangapäeva jooksul peale lepingu allkirjastamist. Lepingu punktis 4.3 kinnitasid hageja ja kostja ning hüpoteegipidajaks olnud xxx, et nende vahel on sõlmitud laenuleping, mille alusel väljastatava krediidi arvelt saavad ostjad täita lepingu punktis 4.2.2 nimetatud kohustuse.
  12. Tallinna notar xxx poolt 10.07.
  13. a tõestatud korteriomandite müügilepingu, ühishüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, korteriomandite ja kinnistu mõttelise osa ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingute, mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatu registri nr xxx all, kohaselt müüs hageja temale kuulunud korteriomandid xxx ja xxx ostjale 1 985 000 krooni eest (I kd, tl 15-21). Lepingu punktis 2.1 kinnitas hageja, et ostja on enne lepingu sõlmimist tasunud talle 50 000 krooni. Lepingu punktide 2.
  14. ja 2.
  15. järgi pidi ostja müügihinnast 1 700 000 krooni ja 235 000 krooni tasuma müüja s.t hageja soovil xxx asuvale kontole nr xxx kolme pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. 3
(6)2-17-732
  1. 05.04.
  2. a laenulepinguga nr xx on tõendatud, et pooled laenasid kaaslaenajatena xxx 4 150 000 krooni, mis anti sihtotstarbeliselt xxx asuva korteriomandi ostmiseks (I kd, tl 135-136). Laenu tagatisena seati lepingu punkti 6 kohaselt hüpoteek omandatavale xxx korteriomandile kui ka xxx ja xxx korteriomanditele.
  3. Laenulepingu nr xxx muudatusega nr 1, mis sõlmiti 10.07.
  4. a, on tõendatud, et laenusaajad tagastasid ennetähtaegselt laenu summas 1 985 620 krooni ja laenu tagatiseks olnud hüpoteek korteriomanditelt xxx ja xxx kustutati (I kd, tl 137-138).
  5. Hinnates kogumis 10.07.
  6. a xxx korterite nr xxx ja xxx müügilepinguid ja 10.07.
  7. a sõlmitud laenulepingu muudatust nr 1, selgub, et hageja lahusvara hulka kuulunud korteriomandite müügilepingust saadud 1 985 000 krooni läks otse xxx omandamiseks võetud laenu osaliseks ennetähtaegseks tagastamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et xxx tänava korterite müügist saadud raha oleks kasutatud mingite muude hageja lahusvaraga seotud kohustuste täitmiseks. Korterite müügihind praktiliselt kattub ennetähtaegselt tagastatud laenu summaga. Laenu tagastati ühisvara arvelt ennetähtaegselt 620 krooni võrra enam, kui oli korteriomandite müügist saadud hind. Asjaolu, et Vindi tänava korterite müügist saadu läks ainult xxx korteriomandi omandamiseks võetud laenu ennetähtaegseks tagastamiseks, kinnitab ka panga 02.03.
  8. a tõend (II kd, tl 164) ning 13.04.
  9. a ühishüpoteegi loovutamise ja üleandmise leping (II kd, tl 165-167).
  10. Vaidlus puudub selles, et xxx korteriomand omandati 4 100 000 krooni eest. Hageja tasus oma lahusvaraks olnud xxx ja xxx korteriomandite müügist saadu arvelt 1 985 000 krooni ehk 48,41% korteriomandi väärtusest. Ülejäänud osa Vuti 75-3 korteriomandist on poolte ühisvaraks. Seega jaguneb poolte omandisuhe xxx korteriomandi osas selliselt, et hagejale kuulub vaidlusalusest korteriomandist 48,41% suurune osa, millele lisandub pool poolte ühisomandis olevast osast ehk 25,79%, kokku 74,2% korteriomandist. Kostjale kuulub 25,8% xxx korteriomandist.
  11. xxx AS 20.06.
  12. a eksperthinnanguga xxx (II kd, tl 122-143) on tõendatud, et xxx korteriomandi turuväärtuseks on 404 000 eurot.
  13. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb jagada ühisvara kehtiva PKS alusel, kuid ühisvara koosseis määrata kindlaks PKS § 210 lg 2 järgi vara omandamise ajal kehtinud PKS alusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.05.
  14. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-31-14). Poolte ühisvara hulka kuuluv xxx korteriomand omandati eelmise perekonnaseaduse (PKS1995) kehtivuse ajal. Seega tuleb ühisvara jagamisele kohaldada alates 01.07.
  15. a kehtivat perekonnaseadust. Poolte varasuhtele tuleb kohaldada ühisvararežiimi.
  16. PKS § 34 lg 2 kohaselt võib abikaasa nõuda, et talle hüvitatakse ühisvara arvelt tema poolt ühisvara huvides kasutatud lahusvara väärtus. Poolte abielu lahutamise otsus jõustus 14.03.
  17. a. xxx AS (kes on xxx õigusjärglane) tõenditega (II kd, tl 113-114 ja 206) on tõendatud, et hageja tasus perioodil 08.02.2017-13.11.2023 s.t peale poolte abielu lahutamist 05.04.
  18. a sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevaid laenusaajate kohustusi 40 544,36 euro eest. xxx AS tõendiga (II kd, tl 207) on tõendatud, et tasumata laenu jääk 28.11.
  19. a seisuga on 83 851,10 eurot.
  20. xxx AS 27.12.
  21. a kirjaga (II kd, tl 146-147) on tõendatud, et laenuandja on valmis vabastama kostja 05.04.
  22. a sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevatest kohustustest tingimusel, et hageja saab xxx kinnisasja ainuomanikuks. 4
(6)2-17-732
  1. Kuna nii hageja kui ka kostja on nõus xxx korteriomandi ja selle omandamiseks võetud laenulepingust tuleneva kohustuse jagama selliselt, et nii korteriomand kui ka laenukohustus jääb hageja ainuomandisse, rahuldab kohus hagi. Kohus lõpetab J Ji ja I Ja ühisomandi korteriomandile, asukohaga xxx, milline on registreeritud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xx all selliselt, et jätab selle J Ji ainuomandisse. Kohus jagab ühisvara hulka kuuluva 05.04.
  2. a xxx, kelle õigusjärglaseks on xxx AS, sõlmitud laenulepingu nr xxx selliselt, et sellest tulenevad õigused ja kohustused jäävad J Ji lahusvaraks.
  3. Kuna kohus jätab korteriomandi J Ji ainuomandisse, tuleb AÕS § 77 lg 2 alusel I Jale määrata hüvitis omandi kaotuse eest. Jagatava kinnisasja turuväärtus on 404 000 eurot. J Jile kuulub jagatavast kinnisasjast 74,2% suurune osa ehk 299 768 eurot ning I Jale 104 232 euro suurune osa. Korteriomandit koormava hüpoteegiga seotud laenulepingu, mille suhtes on pooled solidaarvõlgnikud, jääk on 28.11.
  4. a seisuga 83 851,10 eurot, millest kumbki pool peab tasuma 41 925,55 euro suuruse osa. Hageja J J tasus peale poolte abielu lahutamist poolte ühist laenulepingust tulenevat kohustust 40 544,36 euro eest, millest kummalegi poolele langeb 20 272,18 euro suurune osa. Seega peab J J tasuma I Jale omandi kaotuse eest hüvitist 42 034,27 eurot (omandiosa väärtus 104 232 eurot – pool tasumata laenujäägist 41 925,55 eurot – pool hageja poolt peale lahutust tasutud laenust 20 272,18).
  5. Kohus rahuldab hageja 28.11.
  6. a menetlusdokumendis toodud taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks, mille kohaselt peab hageja kostjale hüvitise tasuma hiljemalt kahe kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Arvestades välja mõistetava hüvitise suurust võib hagejal olla vajadus selle summa laenamiseks mõnelt krediidiasutuselt, mis võtab teada olevalt aega. Kohus on seisukohal, et kahe kuu pikkune tähtaeg on asjaolusid arvestades mõistlik ega riku kotja õigust kohesele hüvitisele omandi kaotuse eest.
  7. Kohus rahuldab hageja 10.01.
  8. a vastuväite kostja 22.12.
  9. a kohtukõne teeside punktile 1.
  10. Kostja ei ole varasemalt menetluses tuginenud laenulepingule nr EEL-xxx. Kostja väide on esitatud hilinenult TsMS § 329 ja § 330 sätteid rikkudes ja kohus jätab TsMS § 331 lg 1 alusel need tähelepanuta. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, miks ta ei saanud nimetatud väidet varem esitada.
  11. Poolte abielulahutus jõustus 14.03.
  12. a. 10.03.
  13. a seisuga oli hageja arvelduskontode jääk pankades kokku 230,38 eurot (I kd, tl 171-176, 189; II kd, tl 7-16) ning kostja kontojääk xxx AS-is 166,73 eurot (I kd, tl 193-197). 07.03.
  14. a võttis kostja enda pangakontolt välja 2200 eurot (I kd, tl 196). Hageja on seisukohal, et nimetatud summa peab kuuluma abikaasade ühisvara hulka ning kostja on tahtlikult peitnud ühisvara hageja eest. Kostja vastuväidete kohaselt kasutas ta nimetatud raha ilmselt korteri üürimiseks. Ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks ta esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes peab kostja kontol olnud ja sealt kostja poolt 07.03.
  15. a välja võetud 2200 eurot kuuluma poolte ühisvara hulka. See summa on nii suur, et seda ei saa lugeda igapäevaste kulude katmiseks kasutatuks. Kohtu hinnangul on hageja käsitlus, et tegemist on kostja poolt oma vara peitmisega, usutav ning tõenäoline. Seega oli poolte arvelduskontodel olev raha jääk abielu lahutamise aja seisuga 2597,11 eurot. Kummalegi abikaasale peaks kuuluma sellest 1298,55 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude ning jagab poolte arvelduskontodel olnud raha ning mõistab kostjalt hageja kasuks enamsaadud vara arvelt hüvitise 1068,17 eurot (1298,55-230,38).
  16. Kohus jätab rahuldamata kostja vastuhagis toodud nõude kasutuseelise hagejalt väljamõistmiseks. Kohus loeb poolte kirjavahetusega (II kd, tl 200-205) ning tunnistajate A S ja Z Ja ütlustega (II kd, tl 212-213) tõendatuks, et kostja lahkus vabatahtlikult poolte 5
(6)2-17-732 ühisest elukohast. Kostja ei ole tõendanud väidet, et xxx eluaseme kasutamine oleks olnud talle võimatu või hageja oleks teinud selleks takistusi. Kohus mõistab, et peale abielu lõppemist ei soovi abikaasad enam koos ühist eluaset jagada aga iga suhte lõppemine ei too kaasa automaatselt poolte ühisesse eluasemesse elama jäänud poolele kaasa kohustust tasuda selle eest teisele poolele kasutuseelise hüvitist. Selline kohustus ei oleks kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Samuti ei ole käesolevas asjas tõendatud, et I Ja oleks olnud sunnitud kodust lahkuma. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt oli abielu lõpetamine ja eraldi kolimine kostja soov, mitte hageja poolt ootamatult peale sunnitud tegu.
  1. 22.12.
  2. a kohtukõne teesides on kostja nõud jätma xxx OÜ osa hagejale hüvitise 1278 euro eest. Hageja nõustus 28.11.
  3. a menetlusdokumendis omandama kostjale kuuluva osa 1278 euro eest. Kohus jätab xxx OÜ osa väärtusega 2556 eurot hageja J Ji ainuomandisse ja mõistab temalt kostja I Ja kasuks välja hüvitise 1278 eurot.
  4. Korteriomandi eest peab hageja kostjale maksma hüvitist 42 034,27 eurot, xxx OÜ osa eest 1278 eurot. Kostja peab hagejale enamsaadud ühisvara eest (raha kontodel) tasuma 1068,17 eurot. Kohus tasaarvestab poolte vastastikused nõuded ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitise 42 244,10 eurot.
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
  6. Hageja 05.12.
  7. a ja 10.01.
  8. a menetluskulude nimekirjade kohaselt sai hageja õigusabi tunnihinnaga 100-150 eurot tund. Kohtu hinnangul on hageja saanud õigusabi mõistliku suurusega tunnihinnaga mis vastab turutingimustele ning ajakulu vastab asja sisulisele keerukusele ja menetlustoimingute arvule. Kohus rahuldab hageja menetluskude taotluse ja määrab hageja menetluskulude suuruseks 8330 eurot.
  9. Kohus jätab juhindudes TsMS § 163 lg 1 poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.