) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED Elisa Eesti AS esitas 13.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 534,84 euro saamiseks. Kohus tegi 15.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 12.12.2023 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis Elisa Eesti AS-i nõude A P vastu 534,84 euro saamiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 27.12.2023 hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 18.12.20219 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu ning seadmete rendi- ja/või müügilepingu ja 22.12.2019 seadmete rendi- ja/või müügilepingu kostjale teenuste osutamiseks. Kostja ei tasunud arveid tulenevalt lepingule. Kostja jättis arved tasumata alates 01.05.2020 – 30.09.2020. Seoses kostjapoolse arvete mittetasumisega piiras hageja kostjale teenuse osutamist 2020 juunist alates. Peale lepingu ülesütlemist oli kostja kohustatud seadmed hagejale tagastama, mida kostja ei teinud. Kostja jättis hagejale tagastamata hübriidboksi maksumusega 70 eurot ja üle õhu modemi maksumusega 117 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 122,50 eurot, kahjuhüvitis 187 eurot, sissenõudmiskulu summas 29 eurot, viivis 183,07 eurot ja mõista välja hageja kasuks viivis põhinõudelt ning kahjuhüvitiselt alates 28.12.2023 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas. Menetluskulude osas palub hageja mõistja kostjalt välja tasutud riigilõiv summas 175 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulude 2 tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ning kohtule edastamise eest summas 85 eurot. Õigusabikulud on esitatud ilma käibemaksuta. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 31.01.2024 avalikult kohtuteate avaldamisega 15.01.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt
lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda
lg 1 alusel.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 9 viimane lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 85 eurot (ilma käibemaksuta).
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja juhindudes
Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.