Obsah (7)

§ 371§ 444§ 138§ 144§ 172§ 4842§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2024.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED

1. GelvoraSergel OÜ (kustutatud) esitas 07.03.2023 hagi M G vastu võlgnevuse nõudes.
2. Harju Maakohus keeldus 20.04.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kohus tuvastas äriregistrist, et hageja GelvoraSergel OÜ on registrist kustutatud 27.03.
3. Kohus asus seisukohal, et olukorras, kus hageja on registrist kustutatud, pole kohtul võimalik hageja isikut tuvastada ning keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 11 alusel. 3. OÜ GS Core (hageja, Gelvora

Sergel OÜ õigusjärglane) esitas 08.05.2023 eelnimetatud kohtumääruse peale määruskaebuse, milles palus 20.04.2023 kohtumääruse tühistada. Hageja selgitas, et OÜ GS Core (registrikood 16183586, ühendav ühing) ja GelvoraSergel OÜ (registrikood 14550827, ühendatav ühing) ühinesid 19.12.2022 sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisotsused on vastu võetud 24.01.

1. Ühinemine jõustus 27.03.
2. Ühendatav ühing GelvoraSergel OÜ kustutati.
3. Harju Maakohus võttis 11.01.2024 määrusega menetlusse hageja OÜ GS Core poolt 08.05.2023 esitatud määruskaebuse ning rahuldas selle. OÜ GS Core (registrikood 16183586, ühendav ühing) ja GelvoraSergel OÜ (registrikood 14550827, ühendatav ühing) ühinesid (dtl 88, 90, 93) 19.12.2022 sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisotsused on vastu võetud 24.01.
4. Ühinemine jõustus 27.03.
5. Ühendatav ühing GelvoraSergel OÜ kustutati. Ekslik oli maakohtu 20.04.2023 määruses toodud seisukoht, et hagiavalduses esitatud andmed ei võimaldanud hageja isiku tuvastamist ning kohtul ei olnud alust keelduda

§ 371lg 1 p 11 alusel hagi menetlusse võtmisest.

2 2-22-141028

1. Eeltoodud 11.01.2024 kohtumäärusega võttis kohus menetlusse OÜ GS Core hagi M Gi vastu võlgnevuse nõudes ning andis kostjale tähtaja hagivastuse ja hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise andmete esitamiseks.
2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Kostjale M G olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 03.02.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 19.02.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
2. Vastavalt 07.03.2023 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Kohus kohustas11.01.2024 määrusega hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
3. Hageja poolt hagiavalduses ja 23.01.2024 seisukohas esitatud andmete alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt kontrollis esialgne krediidiandja kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse laenutaotluses esitatud andmeid, maksehäirete ja Ametlike Teadaannete puudumist ning kostja pangakonto väljavõtteid. Hageja poolt esitatud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi ning leidis põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 190,64 eurot.
4. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv summas 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning kohtutäituri tasu dokumentide kättetoimetamisel summas 48 eurot.
5. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 630 eurot. Samuti on põhjendatud dokumentide kättetoimetamise kulu summas 48 eurot. 12. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas

§ 144punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt

§ 172

lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9).

See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista

§ 4842

alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

1. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 698 eurot (630 + 20 + 48). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 698 eurot.
2. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 3 2-22-141028 15.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv Kohtunik 4