KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. veebruar 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsivii
§ 101
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
§ 108
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõuab kostjalt üüri kokkulepitud summas ning üüri tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole tõendanud hageja nõudeõiguse puudumist või enda õigust keelduda kohustuse täitmisest. Kohus rahuldab hagiavalduse üüri tasumise nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja üüri 6000 eurot. 9. Hageja nõuab kostjalt viivise 1000 eurot tasumist. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et hagejal on õigus 2022.a septembri üüri 3000 eurot ajavahemikus 11.09.2022 kuni 13.12.2022 (94 päeva) tasumisega viivitamise eest nõuda kostjalt viivist 705 eurot (dtl 26) ning 2022.a oktoobri üüri 3000 eurot ajavahemikus 11.10.2022 kuni 13.12.2022 (64 päeva) tasumisega viivitamise eest nõuda kostjalt viivist 480 eurot (dtl 27). Hageja tugineb kokkulepitud viivisemäärale 0,25% päevas. Hageja on esitanud viivisenõude 1000 euro ulatuses. Üürilepingu punkt 7.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „Üüri ja muude Lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamisel maksab Üürnik viivist 0,25 % (null koma kakskümmend viis protsenti) tasumisele kuuluvalt summalt päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest võlguolevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Viivitamise korral loetakse esmajärjekorras tasutuks viivis ning seejärel põhivõlg“ (dtl 17, p 7.1). Kohus leiab, et üürilepingu dokumendiga on tõendatud poolte kokkulepe viivisemäära suuruse kohta. Kohus on seisukohal, et hageja avaldatud viivise suurus vastab üüri tasumisega viivitatud ajale ning kokkulepitud viivisemäärale. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist ega tõendanud viivisekokkuleppe kehtetust. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivise tasumist (
§ 108lg 1).
Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 1000 eurot.
- Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
- TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
- Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 630 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 630 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema.
- TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud olnud vajalikud. Menetlustoimingute tegemiseks on kokku kulunud aega 9,5 tundi. Kohtu hinnangul on ajakulu kooskõlas tsiviilasja vähese keerukuse ja mahuga ning hageja menetlusdokumentide mahuga. Kohus leiab, et ajakulu on olnud põhjendatud. Lepinguline esindaja 6
(7)on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastas lepingulisele esindajale TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt enda lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja lepingulise esindaja tasu 2022.a 90 eurot tunnis ning alates 01.01.2023 100 eurot tunnis. Lepingulise esindaja tasule ei lisandu käibemaksu (TsMS § 174 lg 10). Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasud 90 eurot ja 100 eurot ei ületanud õigusteenuse osutamise ajal keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalik on hageja lepingulise esindaja kulu 920 eurot (2022.a osutatud õigusteenus 3 tundi x tunnitasu 90 eurot = 270 eurot; 2023.a aastast alates osutatud õigusteenus 6,5 tundi x tunnitasu 100 eurot = 650 eurot). Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja kohtukulud riigilõiv 630 eurot ja kohtuvälised kulud lepingulise esindaja kulu 920 eurot. Kohus mõistab menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 7
(7)