Obsah (4)

§ 401§ 108§ 113§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 29.02.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-116388 Ts

(võlaõigusseadus) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 401

lg 2 järgi krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Hageja on välja toonud, et kostjal on tasumata järgmised lepingu alusel esitatud arved: 6.
2. arve nr 22273001-22011 summas 209,93 eurot (dtl 41) periood 01.01.2022 - 31.01.2022, maksetähtaeg 10.02.2022; 6.
3. arve nr 22273001-22021 summas 97,49 eurot (dtl 43) periood 01.02.2022 - 28.02.2022, maksetähtaeg 10.03.
5. Arvetel on kajastatud kütuse ja klaasipesuvedeliku soetamine nimetatud perioodidel erinevatest tanklatest, arve dtl 43 sisaldab 5,04 euro ulatuses ka viivist. Hageja on esitanud ülevaate kostjale esitatud tasutud arvetest alates lepingu sõlmimisest (21.11.2022 menetlusdokumendi lisaks olev exceli fail), arveid on esitatud alates 31.12.2011 igakuiselt. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatuga on tõendatud, et kostja sai lepingu alusel kaardi kätte ja asus seda kasutama. Kaardi kasutamine arvetel märgitud kauba eest tasumiseks on tõendatud arvete lisaks olevate aruannetega (dtl 42, dtl 44), millel on fikseeritud kaardi kasutamise täpsed ajad, müügikohad ja soetatud kauba andmed. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks arved tasunud.
6. Kohus rahuldab hageja põhinõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 302,38 eurot (so 209,93 + 92,45)

§ 108lg 1 ja lepingu p 7.2 alusel.

9.

§ 113

lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p 7.6 järgi leppisid pooled kokku viivisemääras 0,2% päevas. Viivisearvestus kuni hagi esitamiseni kujuneb vastava määraga järgmiselt: 9.1. põhivõlgnevus 209,93 periood 11.02.2022-24.08.2022 (195 p) 81,87 eurot; 9.2. põhivõlgnevus 92,45 periood 11.03.2022-24.08.2022 (167 p) 30,88 eurot. Kokku 112,75 eurot. 10.

§ 113

lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

1. Kostja on taotlenud viivise vähendamist, kuid pole välja toonud asjaolusid, miks tuleks viivisenõude ulatust käesoleval juhul pidada ebamõistlikuks. Kohus tegi kostjale 15.01.2024 ettepaneku oma käsitlust vastavalt täiendada, kuid kostja ühtegi asjaolu sellele vaatamata ei esitanud. Riigikohus on leidnud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt (3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul välja toonud asjaolusid, miks viivisemäära 0,2% päevas tuleks pidada ebamõistlikuks. Kostja on juriidiline isik. Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei ole seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist on tüüptingimusega (3-2-1-5-13, p-d 48−49). Käesoleval juhul viivis põhinõuet ei ületa. Kostja on olnud oma kohustuste täitmisega pikemat aega viivituses, sj on hageja nõudnud viivist ainult kuni hagi esitamiseni. Kohus leiab, et viivise vähendamine põhjendatud ei ole ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 112,75 eurot. Menetluskulud 3
2. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 420,17 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 415,13 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 1,2% ning kostja kanda 98,8% menetluskuludest.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
4. Menetluskulude nimekirju pooled ei esitanud, asja materjalidest nähtuvalt on hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 140 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 138,32 eurot (so 140 x 98,8%).
5. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4