Obsah (6)

§187§ 444§ 173§ 163§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 29.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-12843 Tsiviilasi D Ri (R) hagi

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. D Ri (R) esitas 08.09.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Elmaa Elekter AS (kostja) vastu saamata jäänud töötasu ja viivise väljamõistmise nõudes. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 529 eurot ning viivise summas 137,36 eurot alates töölepingu lõpetamist (31.08.2020) kuni hagi kohtule esitamiseni. Kostjale on hagimaterjalid ja Harju Maakohtu 23.01.2024 kohtumäärus kätte toimetatud 31.01.
2. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud saamata jäänud töötasu summas 430,57 eurot (netosumma) ning viivise summas 111,80 eurot osas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista saamata jäänud töötasu 430,57 eurot ületavas osas ja sissenõutavaks muutunud viivise 111,80 eurot ületavas osas. 2.

1. Hagi kohaselt töötas hageja kostja juures perioodil 04.12.2019 kuni 31.08.
2. Hagiavalduse kohaselt on hageja perioodil jaanuar 2020 kuni august 2020 saanud töötasu järgnevalt: jaanuaris 2020 pidi hageja saama netotöötasu summas 851,92 eurot, hagejale kanti töötasu summas 895 eurot ning seega tasus kostja tööandjana 43,08 eurot rohkem; veebruaris 2020 pidi hageja saama netotöötasu 738,55 eurot, hagejale kanti töötasu summas 759 eurot ning seega tasus kostja tööandjana 20,45 eurot rohkem; märtsis 2020 pidi hageja saama netotöötasu 877,37 eurot, hagejale kanti töötasu summas 700 eurot ning seega tasus kostja tööandjana vähem 277,37 eurot; aprillis 2020 pidi hageja saama netotöötasu 780,20 eurot, hagejale kanti 810 eurot ning seega tasus kostja tööandjana 29,80 eurot rohkem; mais 2020 pidi hageja saama netotöötasu summas 925,95 eurot, hagejale kanti tööandja poolt 360 eurot ja Töötukassa poolt 345,80 eurot ning seega 2 jäi tasumata netotöötasu summas 205,15 eurot; juunis 2020 pidi hageja saama netotöötasu summas 743,18 eurot, hageja sai töötasu summas 779 eurot ning seega tasus kostja tööandjana 35,82 eurot rohkem; juulis 2020 pidi hageja saama netotöötasu 976,86 eurot, hageja sai töötasu summas 1053 eurot ning seega tasus kostja tööandjana 76,14 eurot rohkem; augustis 2020 pidi hageja saama netotöötasu 803,34 eurot, hageja sai töötasu summas 550 eurot ning seega jäi tasumata netotöötasu summas 253,34 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on teinud töötasu arvestuses arvutuslikud eksimused, on hageja nõue saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks põhjendatud netosummas 430,57 eurot. Kohus lähtus saamata jäänud töötasu arvestuses sarnaselt hagejaga sellega, et jaanuaris 2020, veebruaris 2020, aprillis 2020, juunis 2020 ja juulis 2020 on hageja saanud ettenähtust rohkem töötasu (kokku summas 205,29 eurot) ning mais 2020 ja augustis 2020 jäi hagejal saamata netotöötasu kokku summas 458,49 eurot. Kohus aga ei nõustu hagis väljatoodu osas sellega, et hagejal jäi märtsis 2020 saamata netotöötasu summas 277,37 eurot. Kohtu hinnangul on hageja teinud hagis arvutusliku eksimuse ning hagis väljatoodud andmeid arvestades (hageja pidi saama netotöötasu summas 877,37 eurot, kuid sai töötasu summas 700 eurot) jäi hagejal märtsis 2020 saamata netotöötasu summas 177,37 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hagejal saamata jäänud töötasu suuruseks 430,57 eurot (saamata jäänud töötasu märts, mai ja august 2020 eest kokku 635,86 eurot – tööandja poolt rohkem tasutud töötasu jaanuar, veebruar, aprill, juuni ja juuli 2020 eest kokku 205,29 eurot). 2.
3. Hageja palus hagis välja mõista ka viivise summas 137,36 eurot alates töölepingu lõpetamisest (31.08.2020) kuni kohtule hagi esitamiseni. Kuivõrd kohus on seisukohal, et hageja saamata jäänud töötasu nõue on põhjendatud summas 430,57 eurot, leiab kohus, et ka hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et põhjendatuks tuleb pidada saamata jäänud töötasu summalt 430,57 eurot seadusjärgse viivise väljamõistmist perioodi 31.08.2020 kuni 01.09.2023 eest summas 111,80 eurot (viivis on arvutatud www.viiviskalkulaator järgi). Ülejäänud osas jätab kohus hageja viivisenõude rahuldamata.
4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on hagiavalduses märkinud oma menetluskulude suuruseks õigusabikulud summas 300 eurot. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejat oleks esindanud lepinguline esindaja, ei ole hageja õigusabikulud põhjendatud. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuded 3 on riigilõivuvabad, ei tasunud hageja hagiavalduse esitamisel ka riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas puuduvad hagejal menetluskulud. Seega ei ole käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. 6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4