KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2

) § 361 lg 2 p-de 1–5 alusel PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse (KPK) mitte kauemaks kui 09.12.

2. Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 30.11.2023 taotluse pikendada

§ 361

lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 362 lg 5 alusel X KPK-s kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning isiku puhul esineb VSS § 68 p-de 2 ja 6 kohane põgenemisoht (

§ 361lg 2 p 4).

Rahvusvahelise kaitse taotlust esitades väitis isik, et tema Euroopasse tuleku eesmärgiks oli leida tööd Prantsusmaal, kus elavad tema sugulased ja sõbrad, ning ta ei saa Senegali naasta, sest seal ei ole tööd. Seega on rahvusvahelise kaitse taotlus esitatud üksnes majanduslikel põhjustel, mille kohta on isikule selgitatud, et need ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Isiku rahvusvahelise kaitse vajaduse selgitamiseks tuleb PPA-l veel analüüsida päritoluriigi informatsiooni ja korraldada täiendav intervjuu (esimene vestlus toimus 09.11.2023, kus isik andis üksnes üldist infot). Isik on PPA-le kinnitanud, et ta ei soovi Euroopast lahkuda ja Senegali naasta ning tema eesmärgiks on jõuda Prantsusmaale, mille saavutamiseks on ta esitanud Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku kinnipidamine on lisaks põhjendatud

§ 361

lg 2 p 5 alusel, sest PPA pidas isiku esmalt kinni VSS § 15 lg 1 alusel ning alustas lahkumisettekirjutuse koostamist ja sellega seotud menetlustoiminguid (isikule loodi seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase profiil ja alustati küsitlusega), kuid lahkumisettekirjutuse koostamine jäi rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise tõttu pooleli. Seega ei olnud enam tegemist lahkumiskohustuse kindlakstegemise, vaid lahkumiskohustuse täitmise menetlusega. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et vabadusse pääsedes teeks isik teoks algse eesmärgi jõuda sugulaste juurde Prantsusmaale. Põgenemisohu tõttu ei ole

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada. Isikul puuduvad Eestis elukoht ja sotsiaalsed sidemed ning on tõenäoline, et vabaduses hakkaks isik ennast PPA eest varjama. Isiku kinnipidamist ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks ning see ei ole vastuolus isiku turvalisuse ja tervise kaalutlustega.

1. X selgitas 01.12.2023 kohtuistungil, et taotles rahvusvahelist kaitset esmalt Lätis, kuid see ei õnnestunud, sest Läti sõjaväepolitsei peksis teda ja saatis tagasi Valgevenesse. Siis sai isik aru, et rahvusvahelist kaitset saab ta taotleda ainult Prantsusmaal või Hispaanias.
2. Tallinna Halduskohus pikendas 01.12.2023 määrusega

§ 361

lg 2 p-de 4 ja 5 alusel PPA-le antud luba X KPK-s kinnipidamiseks mitte kauemaks kui 01.04.2024. Isikut võib

§ 361

lg 2 p 5 alusel kinni pidada, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (nt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–15). Kuna PPA oli VSS § 15 lg 1 alusel kinnipidamise käigus jõudnud järeldusele, et isikul ei ole seaduslikku alust Eestis viibimiseks, ning kuna PPA alustas isiku Eestist lahkuma kohustamise menetlusega (sh lõi isikule Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiili ja alustas ärakuulamise tagamiseks küsitlusega), siis peeti isikut enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist juba kinni lahkumiskohustuse täitmiseks. Samuti viitavad asjaolud sellele, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks. Isik peeti kinni lennujaamas ning ta on tunnistanud, et soovis lennata Helsingi kaudu Prantsusmaale. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis, kui talle oli antud selgitusi päritoluriiki tagasisaatmise kohta. Kohtule esitatud teabe alusel ei saa välistada isikust lähtuvat põgenemisohtu. Isik sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult, esitas Tallinna lennujaamas ilmselgete võltsimistunnustega dokumendi ning on korduvalt väljendanud soovi 2

§ 29lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise, kuna need ei oleks tõhusad.

PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse menetluses teha täiendavaid toiminguid. Seega on isiku kinnipidamise pikendamine 4 kuu võrra proportsionaalne. Isik on praeguseks viibinud KPK-s vähem kui 2 kuud ning jätkuv kinnipidamine ei oleks vastuolus ka tema turvalisuse või tervise kaitse kaalutlustega (

§ 363lg 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. X palub 14.12.2023 määruskaebuses ennast KPK-st viivitamata vabastada. Määruskaebuse esitaja kinnipidamine on ebaseaduslik ja ebaõiglane ning põhineb alusetul oletusel, justkui kavatseks määruskaebuse esitaja kuhugi põgeneda. Määruskaebuse esitaja on juba kaks kuud kandnud karistust selle eest, et ta sisenes riiki ebaseaduslikult ja esitas võltsitud dokumendi ning ta tuli 09.12.2023 vabastada. Määruskaebuse esitaja ei ole nõus, et teda peetakse jätkuvalt ebaõiglaselt kinni (sh veelgi pikemat aega) sellise teo eest, mida ta ei ole toime pannud. KPK-s kinnipidamisega rikutakse määruskaebuse esitaja kõige olulisemaid õigusi (õigust vabadusele). Määruskaebuse esitaja ei ole saanud ennast kohtus kaitsta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi väiteid, ei pea ringkonnakohus määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida PPA-lt sellele täiendavat seisukohta, vaid arvestab taotleja poolt varem avaldatuga.
3. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et määruskaebuse esitajat ei ole peetud KPK-s kinni karistusena ühegi süüteo eest, vaid kinnipidamise aluseks on olnud vältimatu vajadus tagada rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimine (sh tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine). Rahvusvahelise kaitse taotlejate liikumisvabaduse piiramist on vältimatu vajaduse puhul peetud lubatavaks (kui tagatakse nõuetekohased kinnipidamistingimused) nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi 2013/33/EL artiklite 8–11 kui ka

§-de 361–363 kohaselt. Kinnipidamine on lubatud üksnes halduskohtu loal ja selleks peavad esinema

§-s 361 sätestatud alused. Maksimaalselt saab isikut

§ 361

alusel kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11). 9. PPA tugines 30.11.2023 taotluses

§ 361

lg 2 p-dele 4 ja 5 ning § 362 lg-le 5 ning põgenemisohu osas VSS § 68 p-dele 2 ja 6. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks

§ 361

lg 2 p 4 alusel peab esinema vältimatu vajadus pidada isikut kinni rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et taotleja oleks vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) PPA-le kättesaadav. Seega esineb kinnipidamiseks vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18–18.5). Kinnipidamine ei ole

§ 361

lg 1 kohaselt lubatud ka juhul, kui soovitud eesmärki oleks tõhusalt võimalik saavutada

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti olukorras, kus kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. 3

§ 361

lg 21 järgi käsitatakse mh

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). PPA järeldas puudutatud isiku põgenemisohtu asjaoludest, et isik esitas lennujaamas kontrollimiseks võltsitud dokumendi ja on PPA-le kinnitanud oma soovimatust päritoluriiki naasta. 11. Loataotluse esitamisel peab PPA välja tooma mh kinnipidamise vajalikkust selgitavad põhjendused ja sõnastama kinnipidamise eesmärgi (nt Riigikohtu 27.09.2022 määrus nr 3-2256, p 14). Praegusel juhul on PPA märkinud, et puudutatud isikuga toimus 09.11.2023 vestlus, kuid tema ütlused olid üldised ja neist ei selgunud rahvusvahelise kaitse vajadus, mistõttu tuleb isikuga korraldada täiendav vestlus. Ringkonnakohus nõustub hinnanguga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus on ebaselge ja vajab täiendavat uurimist. Seni toimunud vestluste (08.10.2023 ja 09.11.2023) protokollide kohaselt on puudutatud isik toonud välja, et Senegalist lahkumise ja Prantsusmaale suundumise peamiseks põhjuseks oli soov parandada oma elujärge ja tagada pere toimetulek. Isiku sõnul ei olnud tal Senegalis probleeme riigi ametivõimudega. PPA on isikule õigesti selgitanud, et raske majanduslik olukord ja raskused töö leidmisel ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks (vt

§ 4lg 1).

PPA ei ole ületanud

§ 181

lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise 6-kuulist tähtaega ja puudub alus järeldada, et PPA oleks vajalike menetlustoimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. KPK-s kinnipidamise pikendamiseks ei pea tingimata esinema uusi asjaolusid, vaid oluline on see, et jätkuvalt peavad esinema asjaolud, mis isiku kinnipidamist õigustavad.

1. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht VSS § 68 p 6 järgi, sest isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isiku eesmärk oli jõuda Prantsusmaale, kus tal elab mitmeid sugulasi (onud ja tädid ning nende lapsed) ja sõpru. Eesti oli puudutatud isiku jaoks transiitriigiks, kuhu ta sattus üksnes vahendajate tegevuse tõttu. Isik on 08.10.2023 küsitlusel selgitanud, et lahkus Senegalist lennureisiga Türgi kaudu Venemaale, kust ta pidi toimetatama bussiga Prantsusmaale, kuid selle asemel viidi teda autoga Valgevenesse. Sealt liikus isik jala üle piiri Lätisse, kust järgmine vahendaja korraldas edasise teekonna bussiga Eestisse ning siit lootis isik lennureisiga jõuda Soome kaudu Prantsusmaale. Kuigi isik on 09.11.2023 vestlusel (p 27) kõhklevalt märkinud, et ju tal tuleks rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise korral vabatahtlikult Senegali naasta, ei saa ringkonnakohtu hinnangul isiku varasema tegevuse põhjal olla kindel, et KPK-st vabastamise korral ta ei jätkaks oma teekonda, vaid oleks PPA-le jätkuvalt kättesaadav. Isikul oli 08.10.2023 küsitluse kohaselt selge plaan jõuda Prantsusmaale onu juurde, kelle juures ta pidi tööd alustama. Põgenemise ohtu ei kõrvalda asjaolu, et isikul ei pruugi hetkel olla piisavaid rahalisi vahendeid Prantsusmaale jõudmiseks, sest ei saa välistada, et sugulased saaksid aidata teda kulude katmisel.
2. Puudutatud isiku põgenemise ohtu ei saanud siiski tuvastada VSS § 68 p 2 alusel, kuna võltsitud dokumendi esitamine, kinnitamaks Eestis viibimiseks seadusliku aluse olemasolu (välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p 5, Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 7 lg 1), ei ole samastatav viibimisaluse taotlemisega VSS § 68 p 2 mõttes (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2023 määrus nr 3-23-2021, p 10; 06.07.2023 määrus nr 3-23-304, p 15).
3. Alates 16.08.2022 kehtiva

§ 361

lg 2 p 5 alusel on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isiku rahvusvahelise 4

§ 361

lg 2 p 5 sõnastus vastaks paremini selle aluseks olevale Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-le d (vt Riigikogu XIV koosseisu 630 SE seletuskiri, lk 10). Tallinna Ringkonnakohus selgitas 06.07.2023 määruses (p-d 11–12) ja 20.11.2023 määruses (p-d 11–13) haldusasjas nr 3-23-246, et isiku esialgset kinnipidamist alates 18.06.2022 kehtiva VSS § 15 lg 1 alusel n-ö ettevalmistava menetluse tarbeks, mille tulemusena peaks mh selguma, kas esineb vajadus algatada välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetlus, ei saa käsitada välismaalase kinnipidamisena Eestist lahkuma kohustamise menetluses

§ 361lg 2 p 5 tähenduses.

Sellele vaatamata ei pea isikule olema tingimata juba tehtud lahkumisettekirjutust, sest VSS § 23 lg 1 annab aluse isikut kinni pidada ka välismaalase Eestist lahkuma kohustamise (st lahkumisettekirjutuse koostamise) menetluse läbiviimise tulemuslikkuse tagamiseks. 15. Praeguses asjas peeti puudutatud isik 08.10.2023 kell 10.02 kinni VSS § 15 lg 1 alusel, et selgitada välja viibimisaluse olemasolu, kuna isik esitas võltsitud Prantsusmaa ID-kaardi. PPA viis 08.10.2023 kell 15.30–17.21 puudutatud isikuga välismaalaste seaduse (VMS) § 293 lg 2 alusel läbi küsitluse (s.o välismaalase Eestis viibimise seadusliku alusega seotud asjaolude kontrollimiseks), mille käigus esitas isik taotluse anda talle rahvusvaheline kaitse. Seejärel peeti isik

§ 361lg 2 p-de 1–4 alusel 08.10.2023 kell 17.21 kinni.

PPA 30.11.2023 taotlusest (samuti KPK-sse paigutamiseks esitatud PPA 09.10.2023 taotlusest) nähtuvalt algas Eestist lahkuma kohustamise (st lahkumisettekirjutuse koostamise) menetlus PPA hinnangul kohe, kui PPA tuvastas, et puudutatud isikul puudub Schengeni alal viibimiseks seaduses sätestatud alus ja teavitas sellest puudutatud isikut (vt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-d 2 ja 3). PPA on viidanud, et rahvusvahelise kaitse taotluse ajaks oli isik juba võetud arvele Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalasena ja infosüsteemis registreeritud nn illegaalimenetlus ning alustati isiku küsitlemist ärakuulamisõiguse tagamiseks. Ringkonnakohtu arvates ei saa ainuüksi isiku andmete Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogusse kandmisest või ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalase isikuandmete ankeedi täitmisest teha järeldust, et sellega on ühtlasi tuvastatud vajadus pidada VSS § 15 lg 1 alusel kinni peetud isikut edaspidi kinni VSS § 23 lg 1 alusel Eestist lahkuma kohustamise menetluses. Lahkumiskohustuse kindlakstegemise menetlus ei ole samastatav menetlusega lahkumiskohustuse täitmiseks. PPA 08.10.2023 küsitluse protokollist nähtub, et küsitluse eesmärk oli selgitada välja isiku Eestis viibimise seaduslik alus. Küsitluse lõpus on PPA isikule selgitanud, et vastuste põhjal viibib ta Eestis ja Schengeni viisaruumis ebaseaduslikult ning PPA peab seetõttu koostama tema suhtes lahkumisettekirjutuse, et kohustada teda Eestist ja Schengeni liikmesriikidest lahkuma koos sissesõidukeelu kohaldamisega. Olukorras, kus isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse sama menetlustoimingu käigus (protokolli lõppu on isik omakäeliselt märkinud: „Je Veux déposer ma demande de la protection internationale“), oleks meelevaldne järeldada, et teda oli vahepeal jõutud juba kinni pidada Eestist lahkuma kohustamise menetluses. Vastupidisele viitab mh asjaolu, et küsitluse lõpus vormistatud

alusel kinnipidamisel ei tuginetud

§ 361lg 2 p-le 5.

Seetõttu ei ole

§ 361lg 2 p 5 kohaldamise eeldused ringkonnakohtu hinnangul täidetud.

Kuna isiku kinnipidamiseks esineb

§ 361lg 2 p-s 4 sätestatud alus, ei mõjuta eeltoodu siiski määruskaebuse lahendamist.

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist ei ole alust hinnata ebaproportsionaalseks. Kuigi isiku kinnipidamine kokku ligi 6 kuuks kujutab endast kahtlemata isiku põhiõiguste olulist piiramist, ei saa isiku jätkuvat kinnipidamist ainuüksi selle kestusest tulenevalt lugeda ülemääraseks, pidades silmas, et see ei ületa PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks

§ 181

lg-s 1 ettenähtud kuuekuulist tähtaega.

§ 29

lg-s 1 nimetatud meetmete kohaldamine eeldab usaldust, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid isikuga seotud asjaolude pinnalt tuvastatud põgenemisoht ei anna selliseks hinnanguks 5

§ 361

lg 2 p 4 alusel ei ole lubatav ning kui pärast tähtsust omavate asjaolude selginemist ei esine teisi kinnipidamise aluseid (sh ei ole praegusel juhul võimalik tugineda

§ 361

lg 2 p-le 5), tuleb puudutatud isik viivitamata KPK-st vabastada (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 määrus nr 3-23-246, p 14; 24.01.2023 määrus nr 3-221649, p 17; 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p-d 13, 16). 17. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.12.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. 18.

§ 13

lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärgiga.

1. Kuna määruskaebuse esitajal puudub kohtumenetluses esindaja, siis tuleb tema õiguste tõhusa kaitse tagamiseks (sh soovi korral määruse vaidlustamiseks) ringkonnakohtu määrus tõlkida riigi kulul tervikuna prantsuse keelde. (allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 12.04.2024 määruses toodud muudatustega RESOLUTSIOON
2. Jätta määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi, lähtudes käesolevast määrusest.
6. Asendada määruse avaldamisel isiku nimi tähemärgiga. 6