Obsah (5)
§ 401§ 402§ 416§ 4034§ 403KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29.12.2023 Valga kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-23-102378 Tsivi
) § 164 alusel ESTO AS ja kostja vahel sõlmitud 15.10.2021 järelmaksulepingust nr xxx 2
(5)Tsiviilasi nr 2-23-102378 (teatis e-kirja väljatrükina dtl 52) ja 31.10.2021 krediidilepingust xxx (teatis e-kirja väljatrükina dtl 78) tuleneva nõude tervikuna.
- Järelmaksulepingu nr xxx sõlmimist kinnitab leping (dtl 41), mille kostja on koos tarbija infolehega digitaalselt allkirjastanud ning selle ülesütlemist e-kirja väljatrükk (dtl 48). Hageja väitel sai kostja kauba müüjalt kätte ning on lepingut pikka aega täitnud. Kostja sellele väitele vastu vaielnud ei ole. Seetõttu loeb kohus TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks, et järelmaksulepingu sõlmimisel sai kostja kätte kauba hinnaga 229 eurot.
- Teenusetingimused (dtl 56-62), milles sisaldub ka hinnakiri ning krediidileping (dtl 69) on allkirjastatud 31.10.2021 ühes digikonteineris koos järelmaksulepinguga xxx (dtl 63-68), mida hagis ei käsitleta. Seetõttu jätab kohus selle lepingu kui asjakohatu tähelepanuta. Seega kinnitab ka 31.10.2021 krediidilepingu xxx sõlmimist leping, mille kostja on digitaalselt allkirjastanud.
- Hageja on esitanud ka maksekorraldused krediidi ülekandmise kohta kostja kontole: 19.11.2021 213,18€ (dtl 136), 27.11.2021 290,7€ (dtl 138), 17.12.2021 125,97€ (dtl 140), 27.01.2022 310,08€ (dtl 142), 30.01.2022 87,21€ (dtl 144), 22.02.2022 300,39€ (dtl 146), 01.05.2022 515,32€ (dtl 148) ja 19.05.2022 3280,21€ (dtl 150). Kokku on hageja tõendanud maksete tegemist kostja kontole 5123,06 euro ulatuses. Summad kattuvad ka hagi p-s 1.2.4 tooduga, mille kohaselt arvestati väljamaksetelt maha tasu (3,1% ehk 76,94€) ning väljamaksete põhisumma hageja arvestuse kohaselt oli 5200 eurot. 10.
§ 401
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma; lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 402
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Eeltoodust lähtuvalt tuleneb hageja nõue mõlema lepingu osas tarbijakrediidilepingust ja selle ülesütlemisest. Kohus leiab, et krediidiandja võis lepingud
§ 416
lg 1 kohaselt üles öelda, sest kostjat on selle eest hoiatatud, kuid pärast maksete lakkamist ei ole kostja krediidiandjaga ega hagejaga ühendust võtnud ega ühtegi makset tasunud, sh kohtumenetluse ajal. 11. Seega on hageja õiguseellane sõlminud kostjaga lepingud ning enda poolsed kohustused täitnud. Hageja lepingust tulenev nõudeõigus sõltub aga vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest. 12.
§ 4034
lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (edaspidi VTL), st krediidiandja on kohustatud koguma teavet tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindama tarbija krediidivõimet. Selleks tuleb küsida teavet ka tarbijalt endalt (lg 3) ning seda tuleb tarbijale selgitada.
§ 4034
lg 4 sätestab, et tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse § 4034 lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lõigetele 3 ja
- Eeltoodust järeldub, et tarbija täidetavast laenutaotlusest ei piisa, vaid tarbijale tuleb selgitada, millist teavet ja milleks vajatakse ning lisaks peab küsima ka tõendeid selle kohta. Nii viidatud sättest kui KAVS § 50 lõigetest 3 ja 4 tuleneb, et krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima.
- Hageja ei ole tõendanud nende krediidiandja kohustuste täitmist. Kuigi hageja on viidanud, et krediidiandja peab kindlaks määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, ei ole kohtule esitatud KAVS § 49 lg-s 1 märgitud metoodikat ega sise-eeskirja. Seetõttu pole võimalik 3
(5)Tsiviilasi nr 2-23-102378 hinnata, kas krediidiandja määras hindamistoimingute ulatuse kindlaks vastavalt enda kehtestatud reeglitele. Hageja väide, et tarbija peab toimima ausalt, on küll õige, kuid asjakohatu. VTL regulatsiooni kehtestamise põhjuseks ongi tarbijate vähene teadlikkus ja arusaamisvõime ning seetõttu saab tarbija vastutuse kaasa tuua vaid tema tahtlik tegutsemine (
§ 4034lg 7 viimane lause) krediidiandja eksitamiseks.
Sellise tahtluse tuvastamiseks peab krediidiandja olema küsinud konkreetset teavet ja tõendeid, mida saab seejärel kõrvutada tarbija esitatuga ning olukorda hinnata. Hageja seisukohtadest nähtub, et tarbijalt küsiti tema sissetuleku kohta (xxx€) ja kontrolliti seda Pensionikeskusest (xxx€), kuid seejärel on ilma täiendavaid selgitusi küsimata lähtutud kõrgemast arvust. Tarbija finantskohustuste suurust ja majapidamiskulusid, sh võimalike ülalpeetavate arvu pole kontrollitud. Maksehäirete päringud näitasid nende puudumist, kuid sellest ei järeldu teiste finantskohustuste puudumine. Hageja esitatu alusel ei ole võimalik tuvastada ka seda, kas üldse ja mil moel tarbijalt endalt finantskohustuste kohta uuriti. Hageja on küll öelnud, et vastus finantskohustuste suuruse kohta oli null eurot, aga täiendavates seisukohtades (dtl 123) on märgitud, et kostja esitas andmed majapidamiskulude ja muude kohustuste kohta. Sellisest formuleeringust ei pruukinud kostja aru saada, mida temalt küsiti. Seetõttu leiab kohus, et krediidiandja ei veendunud tarbija krediidivõimelisuses ning on rikkunud
§ 403⁴ lg 6.
Kaudselt kinnitab seda ka hageja väide, et krediidilepingu täitmine teatud aja jooksul kinnitab kostja krediidivõimelisust – hinnang peab eelnema lepingu sõlmimisele, kuid lepingu täitmine järgneb sellele. Kui krediidivõimelisust oleks nõuetekohaselt kontrollitud, puuduks vajadus viidata lepingu täitmisest tulenevatele järeldustele, mis pealegi ei vasta tegelikkusele. Lepingu täitmisest ei järeldu tarbija krediidivõimelisus lepingu sõlmimise ajal. 14.
§ 4034
lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 15. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et VTL pole järgitud, siis lähtub kohus hageja alternatiivsest taotlusest (dtl 177), mille hageja esitas just selleks puhuks ning täitis ühtlasi maksete uuesti määramise kohustuse. Kuivõrd kohus leidis, et lepingu ülesütlemine oli põhjendatud, siis mõistetakse välja lepingutele ja hageja taotlusele vastavad lõppsummad. Nõuete kontrollimisel on kohus seotud
§ 4034lõikega 7 ja hageja taotlusega (Ts
MS § 439).
- Järelmaksulepingu alusel kostja saadud kauba eest maksti 229 eurot (vt p 7). Kohus loeb TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks, et kostja tasus järelmaksulepingu alusel kokku 192,50 eurot. Kui täiendavaid tasusid, intresse vms mitte arvestada, siis jääb kostjal tasuda 36,5 eurot. Seega on võimalik kostjalt vastavalt hageja alternatiivtaotlusele välja mõista järelmaksulepingu eest 36,5 eurot.
- Krediidilepingu alusel on hageja väidete ja neid tõendavate maksekorralduste (vt p 9) kohaselt kostjale makstud (netosummana) 5123,06 eurot. Kostja tagasimaksete kohta on hagis esitatud tabel, millelt nähtuvad põhisummad, väljamaksetasud ja kiirmaksetasu. Hageja on selgitanud, et tagasi makstud krediiti sai kostja uuesti kasutada. See väide on kooskõlas krediidilepingu lisa – Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe – punktiga 2 (krediiditoote kirjelduse viimane lahter). Kostja ei ole neile väidetele vastuväiteid esitanud. Kohus tuvastab lepingu ja maksekorralduste alusel, et hoolimata krediidilimiidist
(3900)kanti kostjale üle 5123,06 eurot, kasutades selleks ka kostja poolt tagasi makstud raha. Hageja väitel on kostja teinud tagasimakseid kokku 1654,01 eurot. Kostja ei ole summale vastuväiteid esitanud, mistõttu loeb kohus TsMS § 231 lg 4 alusel asjaolu tuvastatuks. Seega on võimalik kostjalt vastavalt hageja alternatiivtaotlusele välja mõista krediidilepingu eest 3469,05 eurot. 4
(5)Tsiviilasi nr 2-23-102378 See summa ei sisalda intresse, viiviseid ega muid tasusid, st hageja väitel on tegemist netokohustusega.
- Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi 3505,55 euro (järelmaksuleping 36,5€ + krediidileping 3469,05€) ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
- TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on taotlenud enda tasutud riigilõivu välja mõistmist kostjalt. Hageja on kokku tasunud riigilõivu 595 eurot, kostjal teadaolevaid kulusid ei ole.
- Hagi rahuldatakse 3505,55 euro ulatuses, mis on 68% algselt nõutud 5153,82 eurost. Seetõttu mõistab kohus kostjalt riigilõivu välja 68% ulatuses, s.o 404,6 eurot.
- Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
- Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn Kohtunik 5
(5)