4-22-3542/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2023, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-22-4208 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Sekretär Kaie Kaseorg Kohtujurist Christina Jõesaar Kriminaalhooldaja Karmen Dräbtšinski Väärteoasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne M.B üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks Süüdlane M.B: ID XXX Elukoht kriminaalhoolduse järgi: xxx Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes esitatud taotlus ja pikendada M.B-le Tartu Maakohtu 05.01.
3. a määrusega nr 4-22-4208 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega.
4. Tegemata üldkasulik töö 5 tundi tuleb M.B sooritada hiljemalt 19.augustiks
6. Edastada määrus M.B-le kriminaalhooldusosakonnale. ja Tallinna Vangla Tartu Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakoh tule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 05.01.
7. a määrusega nr 4-22-4208 asendati M.B-le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.07.2019 otsusega väärteoasjas nr 2780,19,006239 määratud rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot , 4 päeva pikkuse arestiga ning see arest asendati omakorda 5 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustus 01.02.
8. Tartu Maakohtule laekus 26.06.2023 kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles ametnik teeb ettepaneku pikendada M.B üldkasuliku töö tegemise tähtaega 1 kuu võrra. Ametniku hinnangul võiks anda isikule võimaluse 5 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks, kuna üldkasuliku töö juhendaja segaduse tõttu ei ole arvestuslehte, mis kinnitaks, kas M.B sooritas tunnid või mitte. Täitmiskohtuniku seisukoht VTMS § 2101 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. VTMS § 2103 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. VTMS § 212 lg 1 kohaselt lahendab käesolevas peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohtule esitatud erakorralisest ettekandest ja selle lisadest nähtub, et M.B üldkasuliku töö sooritamisel on ette tulnud probleeme. M.B kriminaalhooldus algas 01.02.
9. Esmane kohtumine isikuga toimus 08.02.2023, mil ametnik tutvustas isikule kriminaalhoolduse olemust ja sellega kaasnevaid nõudeid, millest arusaamist kinnitas M.B oma allkirjaga. Kriminaalhoolduse algusest kuni erakorralise ettekande esitamiseni oli isikuga kokku lepitud kaks kohtumist ning isik käis kohal mõlemal korral. M.B-le koostati 28.02.2023 ajakava, mille kohaselt pidi ta minema kokkuleppel üldkasuliku töö juhendajaga xxx tunde tegema 03.03.
10. Kriminaalhooldusametnik on üldkasuliku töö juhendajale 11.04.2023 saadetud e-kirjas teada andnud, et 03.03.2023 kohta ei ole juhendaja arvestuslehte esitanud. Sellele on üldkasuliku töö juhendaja samal päeval vastanud, et 03.03.2023 M.B kohal ei olnud. Samas kriminaalhooldusametniku poolt palutud vastavasisulist arvestuslehte ei ole juhendaja saatnud. Erakorralise ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik vestles antud teemal M.B-ga ning tema sõnul tegi ta kindlasti kõik tunnid ära ja ei puudunud ühtegi päeva. 2 Kohtu hinnangul ei ole eelnevast tulenevalt siiani päris selge, kas M.B-le 05.01.
11. a määrusega asenduskaristusena määratud 5 üldkasuliku töö tundi on sooritatud või mitte, kuna vastavat dokumenti (arvestuslehte) ei ole üldkasuliku töö juhendaja esitanud. Juhendaja on väitnud, et M.B jäid 03.03.2023 5 tundi üldkasulikku tööd sooritamata ning M.B on väitnud, et tegi kindlasti kõik tunnid ära. Kuna ei ole teada, kas üldkasuliku töö tunnid jäid sooritamata ning kui jäid, siis mis põhjustel, sealhulgas ei ole teada, kas need on tegemata jäänud isikust tulenevatel põhjustel või mitte, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 6 alusel pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuni 19.augustini 2023 (kaasa arvatult). See on piisav aeg selgitamaks välja, kas üldkasuliku töö tunnid on sooritatud või mitte ning kui need on siiani tegemata, on see aeg piisav selleks, et M.B saaks 5 tundi üldkasulikku tööd tehtud. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 3