Obsah (4)

§ 4231§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. september 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8624 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Triin Harak

§ 4231

järgi ja karistatud 10 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust E.G-le Tartu Maakohtu 14.08.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-17-7645 mõistetud vangistuse ära kandmata osa – 9 kuu 26 päeva vangistuse võtta ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati E.G eelvangistuses alates 19.08.2017 viibitud aeg kuni 15.09.2017 karistusaja hulka ja 1 aasta 7 kuud ja 26 päeva vangistuse kandmise alguseks loetakse aega alates 19.08.

1. 12.06.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud E.G isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem alkoholijoobes olles ning juhul, kui isik ei muuda suhtumist ühiskonna normidesse ja reeglitesse. Probleemiks on ka probleemilahendusoskuse puudumine ja tagajärgedega mittearvestamine. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Tartu Vangla E.G tingimisi ennetähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses esimene kord ja juhilubadeta sõitmise eest. On juba üle kuu aja avavanglas. Esialgu tegeleb seal majandustöödega, kuid lähiajal tekib võimalus ka tööle minna. Programmidest on läbinud eluviisitreeningu, mis õpetas, et tuleb olla seadusekuulekas inimene. Kuritegu ajendas toime panema enda lollus. Alates
2. aastast on olnud juhtimisõigus, kuid see jäi uuendamata ning kunagi oli ka selle peatamine. Edasi plaanib juhtimisõiguse taastada, hetkel selleks piiranguid pole. Lisaks soovib ka tööle minna ehitajaks. Leiab, et kriminaalhooldus seda segama ei hakka. Objektid on nii Eestis kui välismaal ja tööandja on kursis kriminaalhooldusega. Elama plaanib asuda hea tuttava juurde, kuigi võimalusi on teisigi. Valis xxx, sest Lõuna-Eesti on hingelähedasem. E. T. on hea tuttav, kellel on täitsa tavalised eluviisid. Natukene tarbib ka alkoholi, kuid kuritarvitaja ei ole. Kriminaalne minevik tal puudub. Lähedasteks on kinnipeetaval ema ja isa. On ka sõpru ja tööandja toetab vajadusel samuti. Ehkki

klane pole, tarvitab vahel alkoholi. Kuriteod ei ole joobeseisundis toime pandud. Narkootikume ei tarvita. Kriminaalhoolduse tingimusi peab jõukohasteks. Lubab, et see rikkumine jääb viimaseks. Veenmiseks räägib, et on asunud paranemise teele. Leiab, et hetkel on tegemist kõige lihtsama rikkumisega juhilubadeta sõitmise näol. Loodab edaspidi seadusekuulekalt toimida. Kaitsja küsimusele vastates nendib, et karistus on raske olnud, vangistus ei meeldi kellelegi. On sellest õppust võtnud, et mitte pahandustesse enam sattuda. Vabaduses plaanib pere luua, kuna 2014. aastal suri elukaaslane. Prokurör Meelis Juursoo on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa E.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta E.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isikul puudub elukoht. Kaitsja on seisukohal, et E.G ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Teda on karistatud tegude eest, mis on toimunud väikeste ajavahedega, mis tõi kaasa küllaltki range karistuse. Isik on vangistuses käitunud eeskujulikult, rikkumisi ei ole. Vangistus on täitnud oma eesmärgi ja rohkem kuritegusid ei ole isikult oodata. Ühiskonnaohtlikkuse tase isiku puhul on madal. Tal on kindel töö- ja elukoht, mis kinnitavad, et isik saab vabaduses mõistlikult hõivatud olema. Kaitsja palub taotlus rahuldada. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu E.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. E.G kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on E.G temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral kinnipeetaval kindel elukoht puudub. Süüdimõistetu ise selgitas, et asuks elama hea tuttava E. T. juurde, kuid Tartu Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kodukülastuse käigus oli E. T. olnud seisukohal, et nad ei mahuks koos kinnipeetavaga sinna elama. E. T. sõnul ei soovi ka E.G vanemad, et poeg asuks nende juurde elama. Ehkki kinnipeetav ütles kohtuistungil, et elukohaks on võimalusi teisigi, ei ole kohtule ühtegi sellist sobilikku elukohta teada. Seega puudub isikul vabanemisel kindel elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kindel ja kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.G tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 15.09.2017 otsusega nr 1-17-8624 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud E.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.08.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas 23.08.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 121,32 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 121,32 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb E.G-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik