1-20-8464/17

(20251000253)Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Tõlk Gerda Raidla Helgi Peeterson A.M süüdistus KarS § 424 lg 2 lühimenetluses Merike Lugna Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja järgi A.M – isikukood XXX, elukoht xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, emakeel vene keel, xxxxxxxx r. Kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 16.12.2019 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 10 kuud, mille kandmiselt KarS § 73 alusel vabastatud 1 aasta 3 kuulise katseajaga, juhtimisõigus ära võetud 5 kuuks Advokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista A.M KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada A.M-ile mõistetud karistust ⅓, s.o 6 kuu vangistuse võrra ning karistuseks on vangistus 1 (üks) aasta.
3. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud 1-aastast vangistust Pärnu Maakohtu 16.12.2019 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 10 kuu vangistuse võrra, mõista A.M-ile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud.
4. Vangistuse – 1 aasta 10 kuud - kandmise alguseks lugeda A.M poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist.
5. Välja mõista A.M-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 1006 ( üks tuhat kuus) eurot 80 senti (sealhulgas sundraha 876 eurot). Kulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 Asis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank Asis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank Asis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
6. Maksekorralduse selgitusse lisada: Paide kohtumaja, otsus nr 1-20-8464,menetluskulud, A.M/. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsu täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 1 1-20-8464 Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Pärnu Maakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates tõlgitud kohtuotsuse kättesaamisest. Prokuratuuril KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel apellatsiooniõigus puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtusse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS A.M süüdistatakse selles, et tema - olles eelnevalt karistatud 16.12.2019 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 lg 1 järgi tingimisi vangistusega 10 kuud 1 aasta ja 3 kuulise katseajaga, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, juhtis taas juhtimisõiguseta 06.08.2020 kella 19.04 ajal xxxxx vallas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt xxx. km-l mootorsõidukit xxxxxx xxxxx registreerimismärgiga xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema ühes grammis veres oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 1,57 +/- 0,06 mg/g kohta, seega oli alkoholi sisaldus ühes grammis veres mitte vähem kui 1,51 mg/g, k=
7. Samuti kaotas valesti valitud kiiruse tõttu sõiduki üle juhitavuse, kaldus paremale vastu teepiiret ning rullus autoga katusele keset sõiduteed. Seega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis korduvalt pani A.M toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUS UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT A.M tunnistas kohtuistungil end talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises süüdi. Tunnistaja GT /kd II tl 14-15/ sõnade kohaselt sõitis ta 06.08.2020 mööda Piibe maanteed. Xxxx xxxx ja xxxxxxx ristmiku vahelisel alal keeras enne teda vasakult teele Xxxxx xxxxx, oranži värvi, mis liikus piirkiirusest aeglasemalt ca 40-50 km/h. Xxxxx lülitas suunatule sisse ja kaldus vastassuunavööndisse. Vastu liikuv sõiduk vilgutas Xxxxx ile tulesid, seejärel sõitis Xxxxx oma sõidusuunda tagasi, suunatuli kustus, jätkas sõitmist samas tempos. Tegi Xxxxx ist möödasõdu enne ristmikku, ristmikult keeras xxxxxxx suunas. Sõitis mõned meetrid, kuulis väljast kraapivat heli, vaatas tahavaatepeeglisse ja nägi, et see sama Xxxxx oli ristimikul katusele ennast keeranud. Pööras auto ringi ja läks Xxxxx i juurde. Autost väljudes nägi ta, et Xxxxx is juhi kohal oli vanem meesterahvas, kes liigutas ennast ja ronis ise juhi koha pealt välja. Mehel on vasaku käe küünarniki piirkonnas lahtine haav. Mees oli Xxxxx is üksi. Helistas 112-te. Xxxxx i ja meesterahva juurde jõudes tundis alkoholilõhna ja ütles seda ka 112 kõnet tehes. Meesterahvas istus peale autost väljumist teepervele. Nii kaua kui tema kohapeal viibis see mees midagi ei joonud. Kohale jõudis eraautoga päästeametnik, kes suhtes Xxxxx i juhiga vene keeles. A.M /kd II tl 22-25/ tunnistab, et 06.08.2020 jõi ta hommikul kodus klaasi viina ja õhtul kella 19 ajal võttis oma naise nimel oleva Xxxxx xxxxx ja tahtis sõita poodi suitsu järgi. Autos oli üksi. Sõitis xxxxxxxxx xxxxxxx suunas, võimalik Piibe maanteel. Ühel hetkel pidurdas äkitselt, auto jäi millegi taha kinni ja teine hetk olid auto rattad taeva poole. Oli teadvusel ja puges läbi tuuleklaasi autost välja. 2 1-20-8464 Sündmuskoha vaatlusprotokollis /kd II tl 4-11/ on 06.08.2020 vaadeldud Järvamaal xxxxx vallas xxxxxxxx külas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee xxx. km olevat sündmuskohta. Sõiduauto Xxxxx xxxxx registreerimisnumbriga xxxxxx sõitis vastu teepiiret ja paiskus sõiduteele katuse peale. Liiklusõnnetuses osaleja A.M. Tl 18 II kd Järvamaa Haigla teatis näitab, et A.M on peale liiklusõnnetust haiglasse viidud, vigastused kerged, joobe tunnused. Vaadeldud on ka sõidukit Xxxxx xxxxx registreerimismärgiga xxxxxx /kd II tl 12-13/ ja fikseeritud sõiduki vigastused. Õiendi /kd II tl 26/ kohaselt puudub A.M kehtiv juhiluba. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et A.M juhtis juhtimisõiguseta 06.08.2020 kella 19.04 ajal süüdistuses märgitud kohas mootorsõidukit Xxxxx xxxxx registreerimisnumbriga xxxxxx ja tegi avarii. 06.08.2020 kell 19.29 on A.M suhtes kasutatud indikaatorvahendit /kd II tl 17/, mille näit oli positiivne ning joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt A.M mäletas osaliselt viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, reaktsioonikiirus häiritud, alkoholilõhn suust, aja-, isiku- ja kohataju selge. Ekspertiisiaktis nr 1131 /kd II tl 20/ on ekspert andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud A.M-ilt 6.08.2020 võetud verest leiti etanooli (1,57+/-0,06) mg/g, k=
8. Seega on tõendamist leidnud, et A.M ühes grammis veres oli alkoholi vähemalt 1,51 milligrammi ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loeb sellise mootorsõiduki juhi alkoholijoobes olevaks. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Kohus leiab, et tõendid kinnitavad, et A.M oli mootorsõidukit juhtides alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Karistusregistri väljatrükk /kd I tl 30/ ja Pärnu Maakohtu 16.12.20209 otsus nr 1-199421 /kd I tl 31-33/ kinnitavad, et A.M on karistatud Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 lg 1 järgi. Objektiivne koosseis Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et A.M on toime pannud talle süüdistuses süüks arvatud teo, ta pani 06.08.2020 toime joobeseisundis korduva mootorsõiduki juhtimise, milline tegu täidab KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et A.M pani teo toime otsese tahtlusega. 06.08.2020 sündmuse kohta on A.M rääkinud, et jõi hommikul klaasi viina, õhtul enne auto juhtimist rohkem alkoholi ei joonud. Kohus leiab, et need A.M ütlused ei ole usaldusväärsed. Kaitsja avaldas imestust, et kuidas on võimalik, et ekspertiisis tuvastati A.M suurem joove kui indikaatorvahendiga mõõtes. Kohus leiab, et asjaolu, et A.M oli alkoholisisaldus hiljem võetud proovis mitte väiksem kui indikaatorvahendiga mõõtes, näitabki, et A.M oli vahetult enne juhtima hakkamist alkoholi tarvitanud. Indikaatorvahendi kasutamise (kell 19.29) ja vereproovi võtmise (kell 20.20) vahe oli pea tund aega. Selle aja jooksul inimese organism põletab alkoholi ja tõepoolest on tavapärane, et indikaatorvahendi näit on suurem kui hilisem tõendusliku alkomeetri näit või vereproovist saadud näit. Kui aga A.M vahetult enne rooli istumist tarvitas alkoholi, siis toimus veel alkoholi organismi imendumine ja seetõttu alkoholisisaldus organismis just selline oli. A.M selgitas, et tundis ennast kainena ja seepärast asus autot juhtima. Kohus leiab, et tunnistaja G.T kirjeldus sellest, kuidas A.M autot juhtis, lükkab ümber A.M hinnangu enda seisundile. Tunnistaja kirjelduse kohaselt kaldus A.M juhitud 3 1-20-8464 auto vastassuunavööndisse, sõitis aeglaselt ja ebakindlalt. A.M seisundit iseloomustab ka asjaolu, et ta ei tulnud väiksel kiirusel auto juhtimisega toime ja põhjustas avarii. A.M teadis, et tal ei ole juhtimisõigust, aga ka see asjaolu ei takistanud tal rooli istumast. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
9. peatükis
10. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks A.M süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises. Kokkuvõte Süüdistuses kirjeldatud A.M poolt 06.08.2020 toime pandud tegu täidab KarS § 424 lg 2 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja A.M on selle teo toimepanemises süüdi. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb A.M karistada. A.M on toime pannud ühe teise astme kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud kuni nelja aastane vangistus. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. Karistamise alus on isiku süü. Kohus leiab, et A.M süü on keskmine. A.M on teo toime pannud otsese tahtlusega, ta on rikkunud mitut liiklusseaduse normi – juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ning tal ei olnud juhtimisõigust. Samuti ei tulnud A.M mootorsõiduki juhtimisega toime, mistõttu kaotas auto juhitavuse ning auto rullus katusele. A.M joove oli kriminaalse joobe miinimummääras. A.M tunnistas end kohtus kuriteo toimepanemises süüdi, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri teatis /tl 30 II kd/ ja kohtuotsus /tl 31-33 II kd/ näitavad, et A.M on kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 16.12.
11. a otsusega KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, millise teo pani ta toime 02.09.
12. Kohus karistas A.M vangistusega 10 kuud, mille kandmiselt vabastas A.M KarS § 74 alusel tingimuslikult 15-kuulise katseajaga, määrates A.M kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. A.M-ile oli katseajaks pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi. Käesolevas kriminaalasjas arutusel oleva kuriteo pani A.M toime alkoholijoobes olles katseajal. A.M kohta on kriminaalhooldaja koostanud kohtueelse ettekande /tl 38-41 II kd/. Ametnik kirjeldab, et A.M on katseajal korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, tunnistanud, et esineb mitme päevaseid joomasööste, alkoholi tarvitab 3-4 päeval nädalas. A.M suhtub alkoholiravile keelduvalt, saavat ise hakkama. Karistus katseaja näol ei ole oma eesmärki täitnud, isik kujutab endast ühiskonnale suurt ohtu. Kriminaalhooldusametnik peab sobivaks karistusliigiks vangistust. Kriminaalhooldaja on kohtule saadetud arvamuses /tl 13-14 I kd/ leidnud, et A.M senine käitumine katseajal (alkoholi tarvitamine, millega seoses on tehtud kirjalik hoiatus ja 4 1-20-8464 esitatud kohtule kaks erakorralist ettekannet) viitab A.M raskustele järgida kohtu poolt määratud nõudeid. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab, et eelmine kriminaalkaristus ei ole avaldanud A.M-ile mõju. Ilmselgelt on A.M puhul suurim uute kuritegude toimepanemise risk alkoholi tarvitamine. Seetõttu oli talle eelmise kohtuotsusega pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi. Seda kohustust A.M ei täitnud, ta on jätkanud alkoholi tarvitamist ja on alkoholijoobes pannud toime uue liikluskuriteo. A.M ei ole olnud nõus katseajal pöörduma alkoholiravile. Seega on jätkuvalt olemas suurim riskitegur – alkoholi tarvitamine ja seetõttu on olemas reaalne oht, et vabaduses viibides jätkab A.M kuritegude toimepanemist. Kaitsja leidis, et A.M tõekspidamised, järeldused ja tervislik seisund välistavad tulevikus alkoholi tarvitamise. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et A.M oleks oma tegudest ja talle mõistetud karistusest mingeid järeldusi teinud. Kohus leiab, et kaitsja väited on paljasõnalised. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et A.M diagnoositud haigus välistaks alkoholi tarvitamise. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendit, et võimalik A.M olev haigus takistaks tal vangistuse kandmist. Vastavalt vangistusseadusele on kinnipeetavale tagatud arstiabi. Kohus leiab, et ka karistuse üldpreventiivne eesmärk omab A.M-ile karistuse mõistmisel tähtsust. A.M on kuriteo toimepanemisega rünnanud teiste liiklejate turvatunnet. Karistus peab andma selge signaali, et selline käitumine on lubamatu, kuritegudele järgneb karistus, selline teadmine tugevdab inimeste usaldust õiguskorra vastu. Kuna joobe määr oli kriminaalse joobe alammäära lähedane ja A.M tunnistas oma süüd, karistab kohus A.M vangistusega alla keskmise määra. Kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, seega tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel A.M-ile mõistetavat karistust vähendada ⅓ võrra. A.M pani kuriteo toime katseajal, KarS § 65 lg 2 alusel tuleb liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus. Kohus leiab, et A.M poolt eelmise karistuse kandmise käik on näidanud, et talle mõistetavat vangistust ei ole võimalik asendada ei ÜKT-ga (milleks A.M pole ka nõusolekut andnud) ega elektroonilise valvega (milleks ei ole A.M elukoha omaniku nõusolekut /tl 13-14 I kd/). Kohus leiab, et ükski muu karistus peale reaalse vangistuse ei taga seda, et A.M alkoholi ei tarvita. Seega püsiks A.M vabaduses viibides suur oht, et ta paneb toime uusi kuritegusid. TÕKENDIT ei ole kohaldatud. TSIVIILHAGI ei ole esitatud. ASITÕENDID puuduvad. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb A.M-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas 876 eurot, s.o 1,5*584 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see A.M kaitsmise eest kaitsjale advokaat L.Nirgile makstud tasu ja kulud 103,80 eurot /tl 24-25 I kd/. 5 1-20-8464 KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks toksikoloogiaekspertiisi (akt nr 113I 12.08.2020) tasu 27 eurot /tl 21 I kd/. Menetluskulud kokku 1006 eurot 80 senti, mis tuleb A.M-ilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 6