Obsah (15)

§ 486§ 367§ 230§ 229§ 173§ 162§ 174§ 175§ 138§ 144§ 218§ 172§ 4842§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 1.märts 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-117870 Tsiviilasi R S OÜ hagi Ü OÜ vastu võla

§ 486lg 2) ehk käesoleval juhul 27.04.2023.

Hageja nõuab viivise tasumist kliendilepingu p 7.1 alusel resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhinõudelt arvestusega 0,06% päev. Arve tasumata jätmiselt tuleb tasuda viivist summas 81,62 eurot (viivis on arvestatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga) (lisa 5). Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise hagiavalduse resolutsioonis nimetatud summas. 3.5.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist lepingujärgses määras 0,06% päevas iga kohustuse täitmisega viivituses oldud päeva eest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt välja viivis tähtaegselt tasumata hagiavalduse resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhinõudelt lepingujärgses määras 0,06% päevas alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi lepingujärgses määras 0,06% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku täitmiseni. Lisaks on hageja esitanud sissenõudekulude tasumise nõude summas 40 eurot, millelt hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis hagiavalduse resolutsiooni p-s 4 nimetatud sissenõudmiskulude nõudelt seadusjärgses määras päevas alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi seadusjärgses määras päevas sissenõudmiskulude nõudelt kuni nõude täieliku täitmiseni. Kostja vastuväited

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel vastab tõele, et Ü OÜ sõlmis lepingu hagejaga esinduseks Tallinna Ringkonnakohtu istungiks asjas x-xx-xxxxx. Kuna hageja ei olnud kostja esindajaks maakohtu menetluses, palus kostja hagejal end toimiku sisu ja varasema menetlusega kurssi viia. Eraldi saatis kostja hageja seaduslikule esindajale aegsasti enne ringkonnakohtu istungit memo, kus rõhutas menetluses 5- tähtsat asjaolu. Hageja võtab eeltoodu omaks, viidates hagi lisana nr 4 esitatud arvel kostja poolt saadetud memole. Juhul kui hageja eitab sellise memo kostjalt enne istungit saamist, siis kosja soovib nõuda selle välja selle saabumise advokaadibüroolt Emerald Legal serverisse ja toonase advokaadibüroo esindaja R S sellele saadetud vastuse. Kostjal endal ei ole need säilinud. Hageja käis kostja esindajana kohtuistungil ja hageja on selle tõenduseks esitanud kohtuistungi asjas x-xx-xxxxx protokolli ja esitas kostjale arve tasumiseks. Arve kohaselt on selle sisuks: ettevalmistus istungiks (suhtlus kliendiga, kliendi esitatud mõtete analüüs, osalemine istungil.) Kostja ei osalenud istungil, kuid kuulas peale istungit üle kohtuistungi salvestuse. Sellelt ja hageja esitatud istungi protokollis selgus, et Hageja seaduslik esindaja, vastuseks kohtu küsimusele kell 50:21 annab enda selgitused kell 51.
2. Hageja istungil kostja lepingulise esindajana antud vastused kohtu küsimusele tõendavad, et hageja ei olnud istungile eelnevalt ei tutvunud kohtuasja e-toimikuga ei kostja saadetud 5-punktise memoga. Hageja esindajana kohtuistungil protokolli kohaselt räägib diametraalselt erinevat juttu sellest, mis kostja Ü OÜ seadusliku esindajana menetluses oli varasemalt esitanud ja millise kohta tõendid esitanud. Hageja kostja esindajana ei oska anda kohtule lihtsat vastust, et menetluses x-xx-xxxxx toodi poolte vahel kokkuleppe kohaselt notarisse kaasa raha summas 5 000 eurot. Kui hageja lugenuks toimikut, olnuks tal lihtne see konkreetne vastus anda, mitte hämada. Eeltoodu tõendab, et hageja ei valmistanud end ette istungiks, ei tutvunud kostja saadetud memoga. Seega hageja ei täitnud kostjalt saadud käsundit kohaselt ja tema tasunõue ei ole osaliselt põhjendatud. Kuna hageja on jurist, siis kostja on nõus hüvitama istungil osalemisele kulunud aja kulu 1 tund hinnaga 60 eurot. Sellele, et hageja ei osanud kostja eest esindajana istungil kohtu küsimustele vastata, on kostja viidanud ka hagejale hilisemalt saadetud e-kirjas (lisa 1) Kui hageja olnuks tutvunud kohtuasja toimikuga materjalidega ja kostja saadetud memoga olnuks Hagejal lihtne vastata kohtu kell 50.21 esitatud küsimusele. Sisuliselt hageja kahjustas kostja positsiooni menetluses, ilmudes istungile ette valmistamata. Kui hageja seaduslik esindaja oleks endiselt Advokatuuri liige, siis kostja kindlasti oleks esitanud tema tegevusele kaebuse Advokatuuri kutsesobivuskomisjonile. Kokkuvõtvalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ülejäänud osas, kostja võtab nõude omaks 60 euro ulatuses. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4. Poolte vahel on sõlmitud kliendileping, millele kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
5. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja osutas kostjale 9.02.2022 sõlmitud kliendilepingu (dtl 31) alusel õigusteenust, mis seisnes kostja esindamises tsiviilasjas nr x-xxxxxxx. Kliendilepingus oli kokkulepitud tunnitasuks 160 eurot + käibemaks. Vaidlust pole ka selles, et õigusteenust osutanud hageja jurist esindas kostjat 3.03.2020 Tallinna Ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil (dtl 38). Vastavalt kliendilepingu p-dele 4.1 ja 4.5 kohustus kostja tasuma hageja osutatud õigusabi eest väljastatud arvete alusel seitsme päeva jooksul alates arve väljastamisest. Hageja poolt kostjale esitatud 31.05.2022 arve nr 22050008 (dtl 36) kohaselt oli kostjale osutatud õigusteenuse sisu järgmine: ettevalmistus istungiks (suhtlus kliendiga, kliendi edastatud mõtete analüüs), osalemine istungil kokku 2,10 töötundi hinnaga 346,67 eurot, millele lisandub käibemaks 69,33 eurot, kokku 416 eurot. Arve tuli tasuda 4.06.
7. Kostja ei ole hagejale arvet siiani tasunud, tuues põhjenduseks osutatud õigusabiteenuse halva kvaliteedi, kuna hageja jurist ei olnud end kohtuistungiks piisavalt ettevalmistanud, ei tutvunud toimikuga ega kostja antud juhistega ega osanud seetõttu vastata kohtu küsimustele, kahjustades sellega kostja positsiooni tsiviilasjas x-xx-xxxxx. Kostja oli nõus hagejale tasuma istungil osalemisele kulunud ajakulu 3.10.2023 menetlusdokumendis 1 tunni eest hinnaga 60 eurot ja 23.11.2023 menetlusdokumendis istungil osalemise eest 100 eurot.
8. Vastavalt

§ 230

lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejapoolset ebakvaliteetset õigusabi teenuse osutamist tõendanud st ei ole esitanud tõendeid, et hageja jurist kahjustas kostja positsiooni menetluses või et kohase hoolsusega tegutsedes oleks mh ka praeguse kostja vastu esitatud hagi tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx täielikult rahuldamata jäetud (mitte osaliselt).

1. Hageja väitel esindas R S kostjat advokaadina tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx läbi advokaadibüroo S alates 22.02.2021, st ka maakohtu menetluses (vt 22.02.2021 esindusõiguse teade dtl 62). Hiljem jätkas R S lepinguline esindaja kostja esindamist juristina läbi R S OÜ (siinses asjas hageja), kuid sisuliselt ei ole kostja lepinguline esindaja muutunud. Seega on paljasõnaline ja tõendamata kostja väide, et lepinguline esindaja ei olnud varasema menetlusega kursis.
2. Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2022 otsusest (dtl 63) nähtub, et E S ja D S esitasid Harju Maakohtule hagi Ü OÜ ja K OÜ vastu tehingu kehtetuse tuvastamise nõudes, hüpoteegi kustutamise, äriühingu osa üleandmiseks ja tahteavalduse asendamise nõudes. Harju Maakohus rahuldas
3. augusti
4. a otsusega hagi osaliselt, tuvastas hageja I ja kostja I vahel
5. mail
6. a sõlmitud
7. aprilli
8. a kuupäeva kandva laenulepingu kehtetuse, kohustas kostjat I andma TTTTTT asuvale korteriomandile seatud hüpoteegi kustutamiseks vajaliku tahteavalduse ja luges tahteavalduse asendatuks TsÜS § 68 lg 5 alusel jõustunud kohtuotsusega. Hagi jäi rahuldamata nõudes, milles hagejad palusid kohustada kostjat II üle andma L OÜ osa hagejale I ja tegema sellega seotud tahteavalduse ning lugeda tahteavaldus asendatuks TsÜS § 68 lg 5 alusel jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendiga. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.03.2022 otsusega Harju Maakohtu eelnimetatud otsuse lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Nimetatud otsusest nähtub, et maakohus leidis otsuses, et asjas ei ole tõendatud asjaolu, et kostjal I (Ü OÜ) oli
9. a aprillis ja mais piisavalt sularaha hagejale I lepingus toodud summas laenu andmiseks. Ringkonnakohus sedastas otsuses, et maakohus tuvastas põhjendatult, et asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et laenuandjal oli laenamiseks vajalik summa olemas, ning järgis selles osas maakohtu põhjendusi. Kuna esindaja seletus ei ole

§ 229

lg 2 kohaselt tsiviilasjaks tõendiks, siis ei saanud kohtu hinnangul ka kohtuistungil kostja esindaja (hageja) antud vastused või vastamata jätmine kohtu esitatud küsimustele tsiviilasja käiku mõjutada, nagu kostja ekslikult arvab. Tõendamata on kostja väide sisuliste juhiste andmise kohta esindajale enne kohtuistungit, mida esindaja väidetavalt eiras. Kohtuistungi protokollist (dtl 38, helisalvestist ei ole kohtule esitatud) ei nähtu, et ringkonnakohus oleks vaidlusalusel istungil teinud mh märkusi kostja lepingulise esindaja (hageja) asjatundmatuse kohta. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et pole tõendatud, et hageja osutatud õigusteenus on olnud ebakvaliteetne. Kostja etteheited on alusetud. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust osutatud õigusabi eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud ning eeldused hagi rahuldamiseks on täidetud.

1. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult alati selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-s 6 on ette nähtud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 ning kliendilepingu punkti 7.
2. kohaselt on advokaadibürool õigus nõuda kostjalt arve tasumisega viivitamisel viivist 0,06% tasumata summast iga viivitatud päeva kohta kuni arve täies ulatuses tasumiseni. VÕS § 1131 lg 1 ja kliendilepingu punkti 7.
3. kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, kui võlausaldaja võib nõude viivist. Eelöeldust tulenevalt leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 416 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 5.06.2022 –27.04.2023 eest summas 81,62 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot so 537,62 eurot.
4. Lisaks taotleb hageja kostjalt jooksva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 0,06% päevas tasumata põhinõudelt (416 eurot) alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi lepingujärgses määras 0,06% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise sissenõudmiskulude nõudelt summas 40 eurot seadusjärgses määras päevas alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi seadusjärgses määras päevas sissenõudmiskulude nõudelt kuni nõude täieliku täitmiseni. 14.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega kuulub hageja taotlus kostjalt jooksvate viiviste väljamõistmiseks rahuldamisele. Kostjal tuleb tasuda viivist perioodi 28.04.2023 - 1.03.2024 eest summas 77,13 eurot ja alates 2.03.2024 tuleb tasuda jooksev viivis lepingujärgses määras 0,06% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku täitmiseni.

1. Otsuse punktis
2. kohus leidis, et põhjendatud on hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 40 eurot kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga
3. Kuna sissenõudmiskulude hüvitise näol on tegemist seaduse alusel nõutava kahjuhüvitise eriliigiga, ei keela seadus sellelt sarnaselt leppetrahviga üldjuhul viivist nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Lähtudes VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub viivise arvestamise algusajaks lugeda hagi esitamisele järgneva päeva, mis vastavalt

486 lg-le 2 on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele järgnev päev st 28.04.

1. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

17.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja esitas 5.02.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja antud tsiviilasja raames kandnud järgmisi menetluskulusid: tasutud riigilõiv summas 175 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, lepingulise esindaja õigusabikulu 1350 eurot ilma käibemaksuta (s.o 7,5 tundi tööd tunnihinnaga 180 eurot, käibemaksuta), millele lisanduvad prognoosikulud 150 eurot otsusega tutvumise ja analüüsi eest 150 eurot.
2. Kostja leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta osaliselt hüvitamata. Kostja leiab, et hageja esindaja tunnitasu määr 180 eurot ei ole põhjendatud. Kuna hageja esindaja ei ole advokaat, on kohtud korduvalt juristi teenuse mõistlikuks tunni hinnaks pidanud 90-120 eurot. Ka tööaruandes hagi koostamisele kulunud aeg 4 tundi ja 20 minutit ning hagi vastusega tutvumisele kulunud aeg 1 tund ja 30 minutit ning istungiks valmistumine 1 tund ja 20 minutit, ei ole nii lihtsa kaasuse puhul kuidagi põhjendatud ega vajalikud. Mõistlikuks aja kuluks saab kokku pidada 4 tundi. See on siis rahaliselt 4 x 90 eurot, kokku 360 eurot. Kokku aktsepteerib kostja menetluskulu summas 500 eurot. 20.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218

sätestatu kohaselt.

§ 218

lg 2 sätestab, et menetlusosalise töötaja või teenistuja võib kohtus olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks ning juriidilisel isikul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses esindama iga isikut, kes vastab

§ 218

lg 1 sätetele (sh juriidilise isiku juhatuse liiget), ning sellised õigusabikulud on hüvitatavad (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-162-14, p 13-14). sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Juriidilisel isikul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses esindama iga isikut, kes vastab

§ 218

lg 1 sätetele (sh juriidilise isiku juhatuse liiget), ning sellised õigusabikulud on hüvitatavad (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14, p 13-14).
3. Hagejat esindas lepingulise esindajana tema töötaja jurist R S, kellel on Tartu Ülikooli õigusteaduse magistrikraad. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
4. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 180 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib

§ 175

lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul vastab tasumäär 120 eurot tunnis kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks. 23.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

1. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 7,5 tundi, millest hagiavalduse koostamisele ja lisade komplekteerimisele on kulunud 4,2 tundi, kostja seisukohaga tutvumisele, seisukoha koostamisele 1,3 tundi, istungiks ettevalmistamisele, istungil osalemisele, kostja 23.11.2023 seisukohaga tutvumisele 1,2 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,2 tundi. Lisaks soovib hageja prognoosikulude hüvitamist, milleks on otsusega tutvumisele ja analüüsile kuluv 50 minutit.
2. Menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

1. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Antud tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide (hagiavalduse, menetluskulude nimekirja ja täiendavate seisukohtade) ning kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades võib pidada kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 720 eurot (6 x 120). Hageja prognoosikulude hüvitamist, milleks on otsusega tutvumisele ja analüüsile kuluv 150 eurot, kohus põhjendatuks ei pea. Nimetatud kulu on pigem apellatsioonimenetlusega seonduv õigusabikulu.
2. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 175 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada tasutud riigilõiv summas 175 eurot. 28. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas

§ 144punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt

§ 172

lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9).

See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista

§ 4842

alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

1. Seega rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 915 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 720 eurot (s.o 6 töötundi tasumääraga 120 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 915 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
2. Hageja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 31.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik