KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-11494 Kohtuasi X ja Y av

) § 156 lg-id 1 ja 2.

§ 156

lg 2 järgi juhul, kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu

§ 156

lg-s 1 nimetatud tingimustel.

§ 156

lg 2 eesmärk on säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks kasutatud. Juurdepääsu määramisel tuleb täiendavalt arvestada ka

§ 156

lg-s 1 sätestatuga ning kaaluda nii juurdepääsu taotleja kui koormatava kinnisasja omaniku huve. 7.

1. Avaldajad soovivad, et juurdepääsuteed saaksid kasutada muu hulgas päästeteenistus ja prügiveoteenust ning muid teenuseid osutavad isikud. Päästeteenistuse autodele on detailplaneeringu järgi vajalik vähemalt 3,5 meetri laiune juurdepääsutee. Maakohus tuvastas paikvaatlusel, et Ülevaataja maaüksusel asuvate hoonete vahel on vaba ruumi kohati vaid kolm kuni 3,3 meetrit. Alternatiivne juurdepääsutee on võimalik rajada üle Ristna tuletorni maaüksuse ja Putkaste metskond 48 maaüksuse, kusjuures juurdepääsutee laius oleks neli meetrit, mis tagaks nii prügiveoauto kui teiste sõidukite juurdepääsu. Avaldajad väljendasid maakohtu istungil, et nad ei ole osundatud alternatiivse juurdepääsu vastu, kuid neil ei ole sellest kasu, kuna alternatiivne juurdepääsutee on alles projekti staadiumis ning avaldajad vajavad juurdepääsu kohe. 7.
2. Avaldajate huvi saada juurdepääs koheselt ja üle Ülevaataja maaüksuse ei ole maakohtu hinnangul kaalukam kui koormatava kinnisasja omaniku huvid. Seetõttu määras maakohus juurdepääsu maakohtu tuvastatud alternatiivsesse sobivasse asukohta vastavalt maakohtu määrusele lisatud juurdepääsutee asendiplaanile. Määruskaebus
3. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. 8.
4. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus vaidlustatud määruse tegemisel piisavalt arvestanud avaldajate huvidega. Maakohus märkis määruses, et avaldajate nõue juurdepääsu koheseks saamiseks ei ole kohane, kuid jättis arvestamata, et avaldajad taotlevad juurdepääsu saamist juba alates
5. aastast, mil avaldajad pöördusid esimest korda puudutatud isiku I poole. Seega peaks avaldajate soov kiire lahenduse leidmiseks olema mõistetav. Maakohtu määratud juurdepääsu rajamine võtab aega: praeguseks on olemas ainult projekt ning ehitustööde ettevalmistamisega ei ole alustatud. 5 2-20-11494 8.
6. Avaldajate taotletava juurdepääsu näol on tegemist ajalooliselt kasutatud juurdepääsuteega. Kuni traataia paigaldamiseni toimis juurdepääs Ülevaataja maaüksuse kaudu piisavalt hästi. Seega toimiks see ka käesoleval ajal. Päästeautode laius on kõige rohkem 2,5 meetrit, mis tähendab, et need mahuksid Ülevaataja kinnistul asuvate hoonete vahelt läbi. Taotletava juurdepääsutee kasutamise intensiivsus ei oleks suur, mistõttu see ei koormaks Ülevaataja maaüksuse omaniku õigusi olulisel määral. 8.
7. Maakohtu määrus ei lahenda avaldajate probleemi, kuna määratud juurdepääsu asukohas ei ole teed. Juurdepääsutee tuleb sinna alles rajada, kuid millal seda tegema hakatakse, ei ole teada. Seega ei pääse avaldajad endiselt oma kinnistule. Ka detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsu asukohas ei ole praegu teed, mistõttu viited detailplaneeringule ei ole asjakohased. 8.
8. Avaldajate hinnangul oleks maakohus pidanud määrama juurdepääsu Ülevaataja maaüksuse kaudu, kuna see on praegu ainuke sõidukitega läbitav juurdepääs. Maakohtu määrusega tekib olukord, kus avaldajate kinnistule ei pääse ligi ka päästeteenistus. Kui maakohus leidis, et Ülevaataja maaüksuse omaniku huvid saaksid taotletava juurdepääsu määramise korral ebaproportsionaalselt kahjustada, oleks maakohus pidanud juurdepääsu tingimusi piirama, mitte jätma avaldajaid täielikult ilma juurdepääsuta. Piiravate tingimustena oleksid kõne alla tulnud näiteks juurdepääsuteele lubatavate sõidukite liik, mass, kiirus vms. Maakohus oleks võinud määrata ka tähtajalise juurdepääsu, näiteks kaheks aastaks. Sellisel juhul oleks arvestatud nii teeniva kinnisasja omaniku huvidega (kuna juurdepääs oleks olnud ajutine) kui ka avaldajate huvidega (kuna eelduslikult saab maakohtu määrusega määratud lõplik juurdepääsutee kahe aasta jooksul rajatud). Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta
9. Puudutatud isik I leiab, et maakohus on avaldajate kinnistule juurdepääsu määramisel nõuetekohaselt lähtunud avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise õiguslikest eeldustest. Puudutatud isik I märkis, et Ülevaataja maaüksusel asuvate hoonete vahel puudub tee – seega on ebaõige avaldajate väide, et tegemist ajaloolise juurdepääsuteega. Kuivõrd Ülevaataja maaüksusel asuvad hooned on kultuurimälestised, on kohus avaldajate kinnistule juurdepääsu määramisel põhjendatult analüüsinud Muinsuskaitseameti esitatud arvamust ja toonud välja Muinsuskaitseameti seisukoha, et kui liikluseks kasutatakse rasketehnikat, siis võib see kinnismälestiste seisukorda halvendada. Avaldajate etteheide, et juurdepääsuteed ei ole rajatud piisavalt kiiresti, ei ole kohane, kuna avaldajad on ise väitnud, et neil puuduvad rahalised võimalused tee ehitust finantseerida ja et see jääb teiste isikute kuluks.
10. Puudutatud isik II leiab, et maakohus on määranud sobiva juurdepääsu, olles seejuures kaalunud kõigi menetlusosaliste huve. Avaldajate taotletud juurdepääsutee rajamine ei ole muu hulgas võimalik seetõttu, et päästetehnika juurdepääsuks peab tee laius kehtivate standardite kohaselt olema vähemalt 3,5 meetrit ja juurdepääsutee kandevõime 25 tonni.
11. Puudutatud isik III leiab, et maakohtu määrus on kõigi menetlusosaliste huvidega arvestav kompromisslahendus ja edaspidi tuleks keskenduda tee ehitamisele.
12. Puudutatud isik IV leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, ning jääb oma varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluse edasine käik
13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 6 2-20-11494 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koostoimes §-ga 659 tuleb täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni punkte 1–5 ja tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punkt
15. Samuti tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koostoimes §-ga 659 osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei täienda, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
16. Avaldajad esitasid 02.01.2024 ringkonnakohtule uue tõendi (e-kirjavahetus Osaühing Moonsund Eco lepingulise esindajaga), millega soovivad tõendada, et maakohtu määratud juurdepääsu asukohta ei ole 31.12.2023 seisuga veel teed ehitama hakatud. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendi asja materjalide juurde. Tõend on asjakohane.
17. Kuna maakohus määras avalduse alusel juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt avaldajate kinnistule (kuigi mitte avaldajate taotletud asukohta, vaid alternatiivsesse sobivasse asukohta), täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 sõnastust selliselt, et avaldus juurdepääsu määramiseks rahuldatakse osaliselt.
18. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 selles osas, milliseid kinnisasju avaldajate kasuks määratud juurdepääsuõigus koormab. Maakohtu määrusele lisatud juurdepääsu asendiplaani järgi kulgeb planeeritav juurdepääsutee üle puudutatud isikule I kuuluva kinnisasja (registriosa nr 795833; katastriüksus 39201:001:0706) (Ristna tuletorni maaüksus) ja puudutatud isikule IV kuuluva kinnisasja (registriosa nr 816433; katastriüksus 39201:001:0116) (Putkaste metskond 48 maaüksus), kuid mitte üle puudutatud isikule III kuuluva kinnisasja (registriosa nr 956633; katastriüksus 39201:001:0329) (Sireeni kinnistu), nagu on ekslikult märgitud maakohtu määruse resolutsiooni punktis
19. Üle puudutatud isikule III kuuluva Sireeni kinnistu kulgeb üksnes planeeritava juurdepääsutee see osa, mis on vajalik Sireeni kinnistul asuva hooneni jõudmiseks; avaldajatele kuuluva kinnisasjani jõudmiseks asendiplaanist nähtuvalt ei ole Sireeni kinnistu ületamine vajalik. Seega ei ole vajalik Sireeni kinnistut koormata avaldajate juurdepääsuõigusega ning maakohtu määruse resolutsiooni punkt 6, millega maakohus kohustas Sireeni kinnistu omanikku andma nõusolek juurdepääsuõiguse kandmiseks kinnistusraamatusse, tuleb tühistada. Avaldajate kasuks tuleb kinnistusraamatusse kanda üksnes puudutatud isikule I kuuluvat kinnisasja ja puudutatud isikule IV kuuluvat kinnisasja koormav juurdepääsuõigus.
20. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi osas, milles maakohus viitas, et kohaldamisele kuulub

§ 156lg 2.

Asja materjalidest ei nähtu, et siinsel juhul oleks toimunud

§ 156

lg 2 kohaldamise eelduseks olev kinnisasja osaline võõrandamine, mille tagajärjel oleks võõrandatud või allesjäänud osa kaotanud ühenduse avalikult kasutatava teega. Asjaoludest nähtuvalt ei ole avaldajatele kuuluva Ristna kinnistu koosseisu muudetud. Detailplaneeringuga muudeti üksnes Sireeni kinnistu ehitusõigust ning jagati puudutatud isikule I kuuluv Ristna tuletorni kinnistu kaheks katastriüksuseks (Ristna tuletorni maaüksus katastritunnusega 39201:001:0706 ja Ülevaataja maaüksus katastritunnusega 39201:001:0707). Avaldajatele kuuluva Ristna kinnistu koosseisu ei muudetud. Avaldajad kaotasid juurdepääsu avalikult kasutatavale teele seetõttu, et puudutatud isik I ümbritses temale kuuluva Ülevaataja maaüksuse traataiaga ja läbipääsu enam ei võimalda. Seega ei ole maakohtu viide

§ 156lg-le 2 siinse juhtumi asjaolusid arvestades asjakohane.

19. Olenemata ekslikust viitest

§ 156

lg-le 2 kohaldas maakohus asja lahendamisel ka

§ 156

lg-t 1 ning tegi

§ 156

lg-s 1 sätestatust juhindudes õige lahendi.

§ 156

lg 1 järgi on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu 7 2-20-11494 maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja huvi ülekaalukus võrreldes koormatava kinnisasja omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (RKTKm 16.01.2013, 3-2-1-170-12, p 9 esimene lõik). Maakohus tuvastas, et avaldajate taotletud juurdepääsu loomine Ülevaataja maaüksuse kaudu ei ole maakorralduslikult võimalik. Paikvaatlusel selgus, et Ülevaataja maaüksusel asuvate hoonete vahel on ruumi kohati vaid kolm kuni 3,3 meetrit, mis ei ole piisav sellise tee rajamiseks, mida saaksid kasutada muu hulgas päästeautod ning prügiveoteenust ja muid teenuseid osutavad isikud. Kuigi määruskaebuse väitel on päästeautode laius kõige rohkem 2,5 meetrit (ja seega võiks päästeauto kahe hoone vahelt läbi mahtuda selliselt, et kummalegi poole jääb vaba ruumi ca 25 cm), nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et taotletav juurdepääsutee Ülevaataja maaüksusel asuvate hoonete vahele piisavalt hästi ei mahuks ja taotletavat juurdepääsu ei saa lugeda maakorralduslikult võimalikuks.

1. Lisaks avaldajate taotletud juurdepääsule ja detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsule kaalus maakohus alternatiivseid võimalusi juurdepääsu loomiseks, samuti avaldajate ja puudutatud isikute huve. Maakohus põhjendas oma järeldust, et maakorralduslikult jätkusuutlik ja menetlusosalisi kõige vähem koormav lahendus on juurdepääsu määramine üle puudutatud isikutetele I ja IV kuuluvate kinnisasjade. Maakohus võttis seejuures arvesse avaldajate väiteid, et Ülevaataja maaüksus on olnud ajalooline juurdepääs, kuna enne traataia paigaldamist käidi just sealtkaudu, kuid leidis, et avaldajate huvi juurdepääsu saamiseks üle Ülevaataja maaüksuse ei ole praegusel juhul kaalukam Ülevaataja maaüksuse omaniku huvist säilitada oma kinnisasja terviklikkus ja kaitsta kinnisasjal asuvaid hooneid kahjulike mõjutuste eest. Huvide kaalumine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud.
2. Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldajatel maakohtu määratud juurdepääsust kasu, kuna määratud asukohas ei ole teed ja ei ole ka teada, millal see sinna rajatakse. Avaldajatel puudub endiselt tegelik võimalus oma kinnisasjale sõidukiga ligi pääseda. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus, et tee puudumine juurdepääsu määramist iseenesest ei välista. Kui määratud juurdepääsu asukohas ei ole teed, on juurdepääsu määramine tee rajamise aluseks (RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 31). Maakohtu määrus annab avaldajatele õiguse kasutada koormatavaid naaberkinnistuid juurdepääsuks oma kinnistult avalikult kasutatavale teele. Kui juurdepääsutee ei ole valmis ja koormatavate naaberkinnistute omanikud avaldavad, et nad ei kavatse teed ehitada, on avaldajatel õigus seda ise teha (RKTKm 09.06.2017, 3‑2‑1‑31‑17, p 13 teine lõik). Juhul, kui teed hakkab lisaks avaldajatele kasutama ka koormatava kinnisasja omanik (või koormatava kinnisasja omaniku nõusolekul kolmandad isikud, nt teiste naaberkinnistute omanikud), tekib avaldajatel õigus nõuda tehtud kulutuste osalist hüvitamist (

I komm

I komm

179 lg-st 2 tulenevalt nõuda koormatava kinnisasja omanikult tee korrashoiukulude hüvitamist vastavuses saadava kasuga. Tulenevalt ringkonnakohtu põhjendustest, mis on esitatud eelnevalt punktis 17, ei pea avaldajad kandma maakohtu määrusele lisatud juurdepääsu asendiplaanil kujutatud tee korrashoiukulusid selle tee osa eest, mis viib üksnes Sireeni kinnistuni ja üle Sireeni kinnistu.

1. Sellest, kes juurdepääsutee rajab ja seda hooldab, sõltub muu hulgas juurdepääsutasu suurus. Maakohus määras, et avaldajad peavad juurdepääsutasuna maksma puudutatud isikule I kümme eurot aastas ja puudutatud isikule IV 0,03 eurot iga juurdepääsutee alla jääva maa ruutmeetri kohta aastas, millele lisandub käibemaks. Juhul, kui juurdepääsutasu suurus osutub tulevikus tegelikku olukorda (muu hulgas juurdepääsutee tegelikke kasutajaid) arvestades ebaõiglaseks, on avaldajatel või puudutatud isikutel õigus pöörduda kohtusse avaldusega juurdepääsutingimuste muutmiseks (RKTKm 27.09.2005, 3-2-1-85-05, p 21 kolmas lõik).
2. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, välja arvatud maakohtu määruse reolutsiooni punkti 6 osas, nagu on selgitatud eelnevalt põhjenduste punktis
3. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
4. Kuna avaldus ja määruskaebus osaliselt rahuldatakse, jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldajate kanda. Avaldajate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks puudub vajadus. Puudutatud isikud menetluskulude nimekirju ei esitanud ning asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikutel oleks määruskaebemenetluses menetluskulud tekkinud. Seetõttu jäävad ka puudutatud isikute menetluskulud kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) 9