) § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse läbi vaatamata.
lg 1 järgi antakse kaebajale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisab alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega tuleb kohtul menetlusabi taotluse lahendamisel hinnata kaebaja majanduslikku seisundit. Kaebaja ei ela Eestis, ta oli Eestis läbisõidul. Kohus saab menetlusabi taotluse lahendamisel tugineda üksnes kaebaja esitatud andmetele ja dokumentidele. Kohtul ei ole võimalust koguda andmeid Eesti ametiasutustelt ja pankadelt. Kaebaja ei ole esitanud mingeid andmeid või tõendeid oma majandusliku olukorra kohta. Kohtuasja dokumentide põhjal reisib kaebaja ulatuslikult Schengeni riikides. Kaebaja saabus Eestisse 06.08.2023 ja vaidlustatud otsus tehti Narva piiripunktis 09.08.
lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta sama seadustiku § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus määras kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Riigilõivu tasumise asemel oli kaebajal õigus esitada menetlusabi taotlus. Kaebaja ei ole tasunud riigilõivu ja ei ole esitanud nõuetekohast menetlusabi taotlust. Kaebus ei vasta
lg 1 p 4 nõuetele, kuna puuduvad andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. Riigilõivu tasumata jätmine toob
2 9.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.