KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 05.märts 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-12771 Tsiviilasi Kxxxxxx Vxxxxx avaldus võlgade ümb

) § 17 ja § 15 lg 10 kohaselt. 3. Usaldusisik esitas 31.10.2023 kohtule vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnikul kohustusi kokku summas 42 476,35 eurot, millest põhinõudeid on 40 633,55 eurot ja kõrvalnõudeid 1 842,80 eurot. Kxxxxxx Vxxxxxx vara hulka kuulub kaasomandina 1/2 kinnistust xxxx, mille hinnanguline väärtus võlgniku hinnangul on 37 000 eurot. Võlgniku vara hulka kuulub veel 3 sõidukit: Seat Leon

§ 20

-25 kohaselt võlgniku nimel võlgniku võlgade ümberkujundamise kava koos võlausaldajate seisukohtadega ning ühtlasi kohustas huvitatud isikul deposiidina tasuma usaldusisiku tasu ja kulude katteks 1200 eurot kolme osamaksena.

1. Usaldusisik esitas kohtule 22.02.2024 ümberkujundamiskava ning edastas kohtule võlausaldajate seisukohad koos usaldusisiku arvamusega. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Arvestades võlgniku koguvõlgnevuse suurust ja sissetulekuid, on ümberkujundamiskavas võlausaldajaid võrdselt koheldes vähendatud kõigi kohustuste kõrvalkulusid 100%. Kava kohaselt tuleb võlgnikul tasuda põhivõlgnevused 60% ulatuses. Ümberkujundamiskavas on põhivõlgnevus 27 700,29 eurot, mis moodustab 93,90% koguvõlgnevusest. Et vältida väikeste osamaksete ülekandetasusid, tasub võlgnik nõuded kuni 500 eurot 24 kuuga ning nõuded alates 501 eurot tasutakse 60 kuuga. AS Coop Finants nõue ja kaks Aktiva Finance Group OÜ nõuet tasutakse 24 kuuga, ülejäänud nõuded tasutakse 60 kuu jooksul vastavalt kavale.
2. Võlgade ümberkujundamisel tuleb võrrelda võlausaldajate huve võlgade ümberkujundamisel ja pankroti korral. Kehtiva seaduse

§ 49

lg 1 kestab kohustustest vabastamise menetlus 3 aastat, kusjuures vastavalt

§ 47

lg 7 ei rakendada pankrotimenetluse ajal

§ 47

lg 3-6, seega minimaalselt esimesed 6 kuud teostaks pankrotihaldur kinnipidamisi võlgniku sissetulekutest vastavalt Täitemenetluse seadustikule ning u 30 kuud toimuks kohustuste tagasi maksmine võlgniku poolt. Eraisiku pankroti korral on prognoositav tulu võlgniku vara realiseerimisest saadav tulem ning sissetulekust tehtavad kinnipidamised. Kinnistu hind 37 000 eurot on reaalne müügihind juhul, kui müüakse kogu kinnistu. Võlgnikule kuulub kaasomandina 1/2 kinnistust, seega kui pankroti korral hakata müüma võlgniku kaasomandi osa, ei ole selle väärtus pool kogu kinnistu turuväärtusest, vaid oluliselt madalam. Vara realiseerimisel pankrotis tuleb arvestada ka asjaoluga, et kinnistu on koormatud hüpoteegiga ja kaasnevate pankrotikuludega. Eeldusel, et kaasomandi osa müüakse poole kogu kinnistu turuväärtusega ehk 18 500 euroga ning sõidukid kokku summas 4 400 eurot, on pandiga tagamata nõuete võlausaldajatele jagatav tulem u 4 598,50 eurot. Vara realiseerimisel peab arvestama tehingukulude ning pankrotimenetluse kuludega, kokku u 5 323,40 eurot ning pandipidaja nõudega summas 12 978,10 eurot, ning asjaoluga, et tegemist on pankrotimenetluse korral siiski kiirmüügiga. Arvestades praegust omandi liiki (kaasomand), majandusseisu, kõrget euribori, olukorda kinnisvaraturul, kinnistu seisukorda, on kaheldav saada kaasomandi müügist sellist tulemit. Reaalselt ei saaks võlgniku vara müügist pandipidaja nõuet tasutud, seega saaksid pandiga tagamata nõuete omanikud veel väiksema summa kui siin toodud arvutuskäigus. Pankrotimenetluse ajal saab pankrotihalduri võlgnikult kinnipidamisi teha u summas 1 451,96 eurot (241,99*6 = 1 451,96). Kohustustest vabastamise menetluses (KVM) (u 30 kuud) tasuks võlgnik igakuiselt u 181,50 eurot, seega saaksid võlausaldajad KVM ajal u 5 444,85 eurot (181,50*30 = 5 444,85), millest tuleb maha arvestada ka usaldusisiku tasu. Seega saaksid võlausaldajate nõuded pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses rahuldatud maksimaalselt 11 495,31 euro ulatuses (4 598,50+1 451,96+5 444,85 = 11 495,31). Arvestuskäik on tehtud eeldusel, et kaasomandi müügist laekub maksimaalne summa ehk 18 500 eurot. 4 Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajatele 16 620,18 eurot. Võlgade ümberkujundamisel tasudes 60% põhinõuetest, rahuldataks praegusest 29 498,25 eurot koguvõlgnevusest 56,34% (16 620,18 eurot). Eraisiku pankroti korral rahuldatakse eelpool toodud arvutuste alusel maksimaalselt praegusest koguvõlgnevusest 16 620,18 eurot u 38,97% (11 495,31 eurot). Ümberkujundamiskava korral saavad võlausaldajad oma nõudeid rahuldatud minimaalselt u 5 124,86 euro (16 620,18-11 495,31=5 124,86) võrra rohkem kui pankroti korral, tõenäoliselt siiski oluliselt suuremas mahus kui toodud arvutuskäigus, seega antud juhul on võlausaldajate õigustatud huvid ja õigused võlgade ümberkujundamisel rohkem kaitstud. Võlgniku soov on säilitada endale kuuluv kinnistu ja sõidukid, mida vajab tööl käimiseks. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikule oma kohustuste ümberkujundamine, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Usaldusisik esitas kõigile ümberkujundamiskavas märgitud võlausaldajatele 02.02.2024 ümberkujundamiskava, võlgniku maksejõuetusavalduse, teatise, vara- ja võlanimekirja ning kinnituskirja. Võlausaldajatel paluti kinnitada e-kirja kättesaamist ning esitada oma avaldused või seisukohad 2 nädala jooksul alates kirja kättesaamisest, kuid mitte hiljemalt kui 22.02.2024 vastavalt

§ 4lg 1 ja Ts

MS § 3141 lg

1. Viimasena kinnitasid e-kirja kättesaamist Aktiva Finance Group OÜ ja Bondora AS 06.02.
2. Esto AS ja AS Coop Finants kirja kättesaamist kinnitanud ei ole, seega loeb usaldusisik nendele kahele võlausaldajale vastavalt teatises märgitule kava koos dokumentidega kättetoimetatuks 08.02.
3. Bigbank AS kinnitas kava ja dokumentide kättesaamist 02.02.2024, seega oli võlausaldajal seisukoha esitamise tähtaeg kuni 17.02.
4. Bigbank AS esitas oma seisukoha usaldusisikule 22.02.2024, millega ületas usaldusisiku poolt ette antud tähtaega. Võlausaldaja ei ole usaldusisikule teadaolevalt tähtaja ennistamist taotlenud, seega loeb usaldusisik, et võlausaldaja Bigbnak AS ei ole tähtajaliselt oma seisukohta esitanud ja nõustub vastavalt teatises toodule ümberkujundamiskavaga. Tähtajaliselt esitasid oma seisukohad 5 võlausaldajat. BB Finance OÜ, Inbank Finance AS ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõustusid usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga, mille tähtaeg on 60 kuud. Bondora AS nõustub loobuma kõrvalnõuetest, kuid ei nõustu põhinõude vähendamisega. Võlausaldaja ei ole esitanud oma vastuväitele põhjendusi ega tõendeid. Bondora AS ei ole teinud omal poolt ka ühtegi mõistlikku ettepanekut kava muutmiseks. Vastavalt

§ 25

lg 1 on võlausaldajal, kes ei nõustu nõude suuruse või muude andmetega, kohustus esitada koos oma vastuväitega asjaolud ja tõendid, miks ta ei nõustu. Kuna võlausaldaja ei ole esitanud usaldusisikule vastuväite asjaolusid ega tõendeid, palub usaldusisik jätta kohtul vastuväite arvestamata. Aktiva Finance Group OÜ ei nõustu ümberkujundamiskavaga viisil, kus nõudeid vähendatakse nii suures mahus. Võlausaldaja on seisukohal, et nõude vähendamine sellises ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga. Võlausaldaja leiab, et võlgade tagasimaksmise perioodi tuleb pikendada. Usaldusisik ei nõustu võlausaldaja väitega, et kavaga ei ole arvestatud piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga. Võlausaldaja ei ole vastavalt

§ 25lg 1 esitanud oma vastuväitega koos vastavaid asjaolusid ega tõendeid.

Samuti ei ole võlausaldaja teinud konkreetset ettepanekut kava muutmiseks, sest „tähtaja pikendamine” ei ole ajaliselt määratletud. Kuna Aktiva Finance Group OÜ ei ole esitanud koos vastuväitega asjaolusid ja tõendeid, palub usaldusisik jätta kohtul vastuväide arvestamata. Vastavalt

§ 2

lg 1 järgi on seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse.

§ 2

lõige 3 ütleb, et võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Usaldusisik on kava koostamisel vähendanud kõiki võlausaldajaid võrdselt koheldes kõrvalnõudeid 100% ja kava kohaselt tuleb 5 võlgnikul tagasi maksta 60,00% põhinõudeid 60 kuu jooksul. Kavas on usaldusisik võrrelnud võlausaldajate huve pankrotimenetluse ja võlgade ümberkujundamise menetluse korral. Kava kohaselt saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud 56,34% ulatuses. Antud menetluses on peamiseks eesmärgiks säilitada võlgnikule tema kodu. Kava koostamisel on lähtutud eelkõige sellest, et võlgnik suudaks kava täita ja võlausaldajate nõuded võimalikult suures mahus rahuldada. Usaldusisiku hinnangul on ümberkujundamise kava täitmine reaalne ning sellega ei ole kahjustatud võlausaldajate huvisid, mida kinnitab kasvõi asjaolu, et enamus (75% võlausaldajatest ning 82,44% koguvõlgnevusest omavatest võlausaldajatest) on koostatud kavaga nõus ning seda nii nõuete vähendamise kui ka kava täitmise pikkuse osas. AS Esto, Bigbank AS ja AS Coop Finants tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud. Võlausaldajatele saadetud teatises juhtis usaldusisik võlausaldajate tähelepanu asjaolule, et tähtajaliselt oma seisukoha või avalduse esitamata jätmisel nõustub võlausaldaja ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga. Sellest tulenevalt on 6 võlausaldajat kohtu poolt määratud kava esitamise tähtajaks nõustunud ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruste ja ümberkujundamise viisidega. Usaldusisiku hinnangul on ümberkujundamiskava täitmine reaalne. Kava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt ning 60% ulatuses põhinõuete tasumisel on arvestatud nii võlgniku kui ka võlausaldajate õigustatud huvide ja õigustega. 7. Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub määrata enda tasuks 1035 eurot Avitase OÜ-le, kelle kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 11 tundi 30 minutit (tunnitasuga 90 eurot). KOHTU SEISUKOHT 8. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada. 9. Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule

§ 20

lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos ümberkujundamiskavaga kohtule (

§ 24lg 3).

10.

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Esto AS ja AS Coop Finants kirja kättesaamist kinnitanud ei ole, seega loeb usaldusisik nendele kahele võlausaldajale vastavalt teatises märgitule kava koos dokumentidega kättetoimetatuks 08.02.2024. Seisukoha tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja on nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga nõustunud

§ 25lg 1 alusel.

Bigbank AS kinnitas kava ja dokumentide kättesaamist 02.02.2024, seega oli võlausaldajal seisukoha esitamise tähtaeg kuni 17.02.

1. Bigbank AS esitas oma seisukoha usaldusisikule 22.02.2024, millega ületas usaldusisiku poole ette antud tähtaega. Võlausaldaja ei ole usaldusisikule teadaolevalt tähtaja ennistamist taotlenud, seega loeb usaldusisik, et võlausaldaja Bigbnak AS ei ole tähtajaliselt oma seisukohta esitanud ja nõustub vastavalt teatises toodule ümberkujundamiskavaga. Finance OÜ, Inbank Finance AS ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõustusid usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga, mille tähtaeg on 60 kuud.
2. Vastuväite on esitanud kaks võlausaldajat (Aktiva Finance Group OÜ ja Bondora AS).

§ 26

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest 6 ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 6 pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest. Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, seega võib kohus

§ 26lg 2 alusel Kerstin Vertovi võlgade ümberkujundamise kava kinnitada 12.

Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks kontrollida, kas usaldusisik on kohtule esitanud

§ 20

lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud nõuetekohased dokumendid, kas kava alusel koheldakse ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid (Aktiva Finance Group OÜ ja Bondora AS) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (

§ 26

lg 2) ning kas esineb

§ 27lg-s 1 nimetatud aluseid.

1. Kohus määras 22.11.2023 määruses kava esitamise tähtajaks 23.01.2024 ning pikendas seda tähtaega usaldusisiku taotlusel kuni 22.02.
2. Usaldusisik esitas kohtule kava kinnitamiseks 22.02.2024, st tähtaegselt. Koos kavaga esitas usaldusisik kohtule võlausaldajatele saadetud teatise võlgade ümberkujundamisest, võlausaldajate seisukohad ja kokkuvõtte sellest ning usaldusisiku arvamuse, usaldusisiku tasu aruande ja taotluse. Seega on usaldusisik esitanud kohtule mh

§ 24lg-s 3 nõutud võlausaldajate seisukohad.

Kohtu arvates vastab kava

§ 20lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (

§ 20lg 1 p 1).

14. Võlgnikul on kohustusi kaheksa võlausaldaja ees kokku 29 498,25 euro ulatuses, millest ümberkujundamisele kuuluvad põhivõlad on 27 700,29 eurot. Kõrvalkulusid on vähendatud 100% ulatuses. Võlgnik tasub põhivõlad 60% ulatuses kuni 60 kuu jooksul. Võlgnik on seega taotlenud

§ 21

lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kõrvalnõuete vähendamise teel. Eelviidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva vara väärtuse ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel. 15. Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg (

§ 20lg 1 p 2).

Võlgnik teeb esimese makse

1. märts 2024 ning kava täidetakse hiljemalt märtsis
3. Võlgnikul tekkisid makseraskused endise abikaasaga kooselu lõppemisel, kui ta võttis laene elamistingimuste parandamiseks ja igapäevakulude katteks. Võlgnik oli sunnitud kolima ajutiselt üürikorterisse ning üürikorteris elamisega suurenesid transpordikulud. Kohtu hinnnagul on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (

§ 20lg 1 p 3).

Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda edaspidi kava igakuiselt täita. 17. Usaldusisik on esitanud oma tasu kalkulatsiooni ja aruande tehtud ülesannete kohta (

§ 20lg 1 p 3).

18. Järgmisena kontrollib kohus

§ 26

lg 2 järgi, kas kava alusel koheldakse ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid (Aktiva Finance Group OÜ ja Bondora AS) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, ning kui koheldakse, siis kas mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

1. Võlgnik tasub kava alusel võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 16 620,18 eurot, rahuldades kõikide võlausaldajate põhinõuded 60% ulatuses. Kohtu arvates on kõiki kavaga 7 hõlmatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud – kõigile võlausaldajatele tasutakse põhinõuded 60% ulatuses ja kõigil võlausaldajatel on kõrvalkohustused vähendatud 100% ulatuses. Seega puudub alus väita, et mõnda võlausaldajat on koheldud teistest halvemini. Väikeste nõuetega võlausaldajate nõuded rahuldatakse küll 24 kuu jooksul, et vältida liigseid ülekandetasusid, kuid kohtu arvates on kõnealune võlausaldajate nõuete rahuldamise eristamine lisanduvate kulude vältimiseks põhjendatud. Selliselt on ka ühetaoliste nõuetega võlausaldajaid koheldud võrdselt.
2. Bondora AS ei ole ka väitnud, nagu oleks teda kavas koheldud oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Bondora AS nõustub loobuma kõrvalnõuetest, kuid ei nõustu põhinõude vähendamisega. Võlausaldaja ei ole esitanud oma vastuväitele põhjendusi ega tõendeid. Kuivõrd Bondora AS ei ole teinud omal poolt ühtegi mõistlikku ettepanekut kava muutmiseks, ega esitanud usaldusisikule vastuväite asjaolusid ega tõendeid jätab kohtus vastuväite arvestamata.
3. Aktiva Finance Group OÜ ei nõustu võlgnevust ümber kujundama ümberkujundamise avalduses toodud kujul selliselt, et võlgnevust vähendatakse niivõrd suures ulatuses. Kohus leiab, et

§ 26

lg-eid 3 ja 4 arvestades peab kohus kaaluma võlgade ümberkujundamise poolte õigustatud huve ja õigusi ning muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga, üksnes siis, kui võlausaldajad kavaga ei nõustunud või nõustusid

§ 26lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses.

Praegusel juhul eelnimetatud eelduseid ei esine, kuna kavaga nõustusid üle poole võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult ei pea kohus praegusel juhul nn võlausaldajate huvide testi läbi viima, st võrdlema vastuväite esitanud võlausaldaja nõude rahuldamise ulatust pankrotimenetluses ümberkujundamiskava alusel välja makstava summaga.

1. Eeltoodule vaatamata kohus märgib, et võlausaldajad ei ole kava kohaselt oluliselt ebasoodsamas seisus, kui pankrotimenetluse läbiviimisel. Võlausaldaja ei saa maksejõuetusmenetluses nõuete tervikuna täitmist eeldada. Nõuete vähendamise ulatus ei ole seadusega piiratud, seda isegi juhul kui võlgnikule kuulub kaasomandina 1/2 kinnistust. Eraisiku pankroti korral on prognoositav tulu võlgniku vara realiseerimisest saadav tulem ning sissetulekust tehtavad kinnipidamised. Kinnistu hind 37 000 eurot on reaalne müügihind juhul, kui müüakse kogu kinnistu. Võlgnikule kuulub kaasomandina 1/2 kinnistust, seega kui pankroti korral hakata müüma võlgniku kaasomandi osa, ei ole selle väärtus pool kogu kinnistu turuväärtusest, vaid oluliselt madalam. Vara realiseerimisel pankrotis tuleb arvestada ka asjaoluga, et kinnistu on koormatud hüpoteegiga ja kaasnevate pankrotikuludega. Eeldusel, et kaasomandi osa müüakse poole kogu kinnistu turuväärtusega ehk 18 500 euroga ning sõidukid kokku summas 4 400 eurot, on pandiga tagamata nõuete võlausaldajatele jagatav tulem u 4 598,50 eurot. Vara realiseerimisel peab arvestama tehingukulude ning pankrotimenetluse kuludega, kokku u 5 323,40 eurot ning pandipidaja nõudega summas 12 978,10 eurot, ning asjaoluga, et tegemist on pankrotimenetluse korral siiski kiirmüügiga. Kohtu hinnangul on praegu põhjendatud anda võlgnikule võimalus säilitada kaasomand. Lisaks võib võlgnikule kuuluva vara müük kujuneda praegust üldist majanduslikku olukorda arvestades pikaajaliseks, mille tulemusena vara väärtus väheneb, samuti suurenevad võlausaldajate nõuded kõrvalnõuete näol ning kaasnevad pankrotimenetluse kulud. Järelikult ei saaks ka võlausaldaja võlgniku pankroti korral nõuet rahuldatud suuremas ulatuses (st koos kõrvalnõuetega) ja kiiremini.
2. Kohtu arvates puuduvad

§ 27lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks.

Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses ning tema suhtes on algatatud täitemenetlused. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade 8 ümberkujundamiseta. Võlgnikule kuulub küll varana kinnisasi, kaks autot ja 1 mootorratas, kuid tegu ei ole kiiresti realiseeritava varaga, sõidukite väärtus ei ole suur. Võlgniku soov on säilitada endale kuuluv kinnistu ja sõidukid, mida vajab tööl käimiseks. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine

§ 27lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolusid.

24. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (

§ 27lg 1 p-d 3 ja 4).

Eelmärgitut arvestades kohus leiab, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada. 25.

§ 30

lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. 26. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (

§ 35lg 2).

Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (

§ 35lg 4).

27.

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.

§ 35

lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt määruse jõustumisele järgneva kuu lõpuks ning edaspidi iga aasta veebruari lõpuks kuni kava täitmiseni. 28. Kohus lisab, et tühistab kava

§ 41lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 29. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1035 eurot (11 tunni 30 minuti eest tunnitasuga 90 eurot).

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg-d 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale.

1. aastal on kuupalga alammäär 820 9 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
2. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 90 eurot on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ka ei ületa

§ 54lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära.

Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 11 tunni 30 minuti ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, samuti suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on nõustunud üle poole võlausaldajatest. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1035 eurot. 31. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 30.11.2023, 08.01.2024, 08.02.2024 kokku 1200 eurot. Usaldusisiku tasust (1035 eurot) tuleb 1035 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel Avitase OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54

lg 9) ning enammakstud deposiiditasu 165 eurot tuleb tagastada deposiiti tasunud Kxxxxxx Vxxxxxx arvelduskontole.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
2. Kohus jätab

§ 8

lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 10