) redaktsiooni, mis kehtis
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 13.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 14. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest 3 vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 15.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A. P. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 16.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 17.
lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 29.06.2020 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodiliselt aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud seitse aruannet. Menetluse kestel on esitatud vaid kolm aruannet ning seda kohtu korduvate kirjade ja telefonikõnede peale. Kohus on ühendust võtnud nii võlgniku kui ka usaldusisikuga. Kahte viimast aruannet ei ole usaldusisik kohtule esitanud. Kuues aruanne lubati esitada 20.11.2023, kuid kohtule ei ole määruse koostamise ajaks aruannet esitatud. Kohus leiab, et usaldusisik on jätnud täitmata aruande esitamise kohustuse ja võlgnik teabe andmise kohustuse. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 18.
Võlgnikul tekkis eraldise võlgnevus menetluse alguses. Võlgnik lubas hakata võlgnevust likvideerima, kuid järgneva aruande esitamise ajaks oli eraldise võlgnevus kasvanud. Kohtuistungil avaldas usaldusisik kohtule vastuolulist teavet, öeldes, et võlgnikul ei olnud kontot, lisades aga, et konto oli Euroopa pangas. Antud teabe põhjal saab asuda seisukohale, et võlgnik on varjanud oma vara ja sissetulekut. Hilisemalt on antud lubadus pidada võlausaldajatega läbirääkimisi ja teha ka väljamakseid nõuete katteks, kuid teave kohustuste täitmise kohta kohtul puudub. Võlgniku 24.03.2023 esitatud Revolut Bank UAB konto väljavõtte kohaselt on võlgniku sissetulekud ainuüksi perioodil 01.01.2022 – 31.10.2022 olnud 33 614,67 eurot. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad, seega on võlgnikul olnud võlausaldajatele raha eraldamise kohustus. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
19. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). 4 Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt raskelt hooletu ning rikkunud
Võlgnik ei ole olnud kohtule kättesaadav, ei ole reageerinud kohtu korduvatele kirjadele ning esitanud nõutud andmeid. Samuti ei ole võlgnik täitnud raha eraldamise kohustust. Kohustustest vabastamise menetluses peab initsiatiiv tulema võlgnikult, mitte kohtult. Võlgniku sissetulekud on võimaldanud teha eraldisi võlausaldajatele, kuid hoolimata antud lubadustest eraldisi teha, ei ole võlgnik neid teinud. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve – saada oma nõue rahuldatud.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub A. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 23.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab A. P. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M. K. vabastada usaldusisiku kohustustest A. P. kohustustest vabastamise menetluses 24. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud A. P. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.