) redaktsiooni, mis kehtis
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 7.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 9.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M. K. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 2 10.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.
Mais 2022 laekus võlgnikule pensioni II samba väljamakse 4783,91 eurot, millest tulenevalt tekkis võlgnikul raha eraldamise võlgnevus. Kohus on menetluse kestel mitmel korral juhtinud võlgniku ja usaldusisiku tähelepanu, et võlgnevus tuleb likvideerida. Pärast võlgnevuse tekkimist mais 2022 ei ole võlgnik teostanud mitte ühtegi väljamakset võlausaldajatele. Jaanuari 2024 seisuga oli võlgniku võlgnevus 1829 eurot. Ärakuulamisel avaldas võlgnik, et on jätnud menetluse ja raha eraldamise unarusse ning sättinud muud kohustused tähtsamaks. Võlgnik avaldas, et tal ei ole raha võtta ja võlausaldajatele eraldisi teha. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud
Võlgniku sissetulekud on võimaldanud teha eraldisi võlausaldajatele oluliselt suuremas summas kui võlgnik on seda teinud. Võlgnik on ise tunnistanud, et on seadnud muud kohustused tähtsamaks kui võlausaldajate nõuete rahuldamise. Võlgnik on käitunud võlausaldajate huve kahjustades.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub M. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka M. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab M. K. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb L. H. vabastada usaldusisiku kohustustest M. K. kohustustest vabastamise menetluses 17. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud M. K. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.