2-19-2927/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Margit Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht Tartu,

1. aprill 2024 Tsiviilasja number 2-19-2927 Tsiviilasi VVMcom OÜ hagi VENT SYSTEM PROJECT OÜ vastu võla nõudes Vaidlustatud kohtulahendid Viru Maakohtu
2. jaanuari
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VVMcom OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): VVMcom OÜ (registrikood 12004472), lepinguline esindaja vandeadvokaat Deniss Matvejev Vastustaja (kostja): VENT SYSTEM PROJECT OÜ (registrikood 11720522), lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus ja saata tsiviilasi nr 2-19-2927 Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
7. Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 427). ASJAOLUD
8. VVMcom OÜ (hageja) esitas
9. veebruaril 2019 Viru Maakohtule hagi VENT SYSTEM PROJECT OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Viru Maakohus võttis
10. veebruari
11. a määrusega hagi menetlusse. 1
12. Hageja palus
13. juuni
14. a kohtuistungil kohtul selgitada pooltele kirjalikult, kes ja mida peab tõendama ja esitama. Kohus määras uueks istungi ajaks
15. septembri 2020 ning märkis, et kohus annab pooltele selgitusi kirjalikult.
16. Hageja esitas
17. augustil 2020 taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks ning palus ühtlasi kohtul täita selgitamiskohustust.
18. Maakohus tühistas määratud istungiaja ning
19. juulil 2022 saatis menetlusosalistele kirja, milles tegi hagejale ettepaneku esitada tõendeid ja selgitada esitatud etteheiteid hiljemalt
20. augustil
21. Maakohus kutsus pooli üles sõlmima kompromissi.
22. Hageja esindaja palus maakohtul määratud tähtaega pikendada, kuid täiendava tähtaja jooksul ega vaatamata kohtu korduvale meeldetuletusele vastust ei esitanud. MAAKOHTU MÄÄRUS
23. Maakohus jättis
24. jaanuari
25. a määrusega hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks eraldi määrusega pärast lahendi jõustumist. Maakohus leidis, et hagejale on selgitatud, mida ta peaks käesolevas menetluses esitama ja tõendama, kuid hageja ei ole kohtu nõuet täitnud. Hageja pole teavitanud kohut vastuse esitamata jätmise põhjustest. Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja ei ole kohtu nõutud teavet esitanud ega teavitanud kohut vastamata jätmise põhjustest, puudub hagejal õigus ja huvi, millele riik peaks andma õiguskaitset. Maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
26. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Maakohus on asja menetlusse võtmisel tuvastanud, et hagejal on olemas õigus ja huvi, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohtumenetluse käigus selline õigus ja huvi ei ole kuhugi kadunud. Kui töövõtjal on õigus ja huvi nõuda saamata jäänud tasu, siis riik peab sellele õigusele ja huvile õiguskaitset andma ja kohtul ei ole õigust vastava hagi esitamisel jätta hagejat ilma õiguskaitseta hagi läbi vaatamata jätmisega. Küsimus, kas hageja on oma nõuet tõendanud, lahendatakse kohtuotsuse tegemisel. Praegusel juhul tõlgendas ja kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 ning on teinud põhjendamatu ja ebaseadusliku kohtumääruse. VASTUSTAJA SEISUKOHT
27. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda. Hageja ei suuda oma nõudeid tõendada, sh lükata ümber kostja vastuväiteid. Kohus on mitu korda andnud hageja esindajale võimaluse esitada asja lahendamiseks asjakohased asjaolud ja tõendid. Kõik kohtu nõuded on hageja jätnud tähelepanuta, mistõttu on maakohus õigesti leidnud, et hagejal puudub huvi asja lahendamiseks. Hageja on menetluses kuritarvitanud õigusi ja venitanud menetlust kohtu nõuete ignoreerimisega. Hagejal ei ole võimalust saada soovitud eesmärki. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja ringkonnakohus saadab hagi maakohtule menetluse jätkamiseks.
29. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult jätnud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
30. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 423 lg 2 p-s 2 sätestatu on ka hagi menetlusse võtmata jätmise aluseks TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt. Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigsust, on Riigikohus korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid. Sarnaselt TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatule annab TsMS § 423 lg 2 p 2 kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. Kohus ei saa ka TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid (vt ka RKTKm, 18.11.2013, 3-2-1-120-13, p 12). Sarnaselt TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata jätmisele on ka TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmisel kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt RKTKo, 31.01.2008, 3-2-1-134-07, p 13; RKTKm, 11.12.2013, 3-2-1-139-13, p 14). Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja ei ole kohtu nõutud teavet esitanud ega teavitanud kohut vastamata jätmise põhjustest, puudub hagejal õigus ja huvi, millele riik peaks andma õiguskaitset. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult samastanud TsMS § 423 lg 2 p-s 2 sätestatud „seadusega kaitstud õiguse ja huvi, millele riik peaks andma õiguskaitset“ hageja aktiivsuse ja huviga menetluse vastu. Hageja passiivsus ja vähene huvi ei ole aluseks jätta õiguslikult lubatud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Maakohus ei ole hagi läbi vaatamata jätmisel tuvastanud TsMS § 423 lg 2 p-s 2 nimetatud aluseid, mis lubaks kohtul jätta hagi läbi vaatamata. Kui maakohus annab menetluses kohased juhised nõude selgitamise ja tõendamiskoormise täitmise osas ning hageja neid ei täida, võib see olla alus hagi rahuldamata jätmiseks. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata tagasi menetluse jätkamiseks.
31. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus jätkab asja menetlust. Menetluskulude suuruse määrab maakohus kindlaks asja lahendamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 3