KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 26.03.2024 Kohtuasja number 1-21-8811 Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 08.03.2

) § 201 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 349 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 11.10.2021.

a otsusega nr 1-21-6436 mõistetud raskema karistusega, 1 mõisteti Ken Joonasele liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas 18.08.2021 ja lõppeb 13.01.

2. Viru Vangla esitas 23.02.2024 Viru Maakohtule materjalid (27.02.2024 parandatud iseloomustuse) Ken Joonase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad süüdimõistetu vabastamist.
3. Viru Maakohtu 08.03.
4. a määrusega jäeti Ken Joonase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus tuvastas, et täidetud on

§ 76

lg 2 p-s 2 sätestatud formaalsed tingimused.

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolude kogumis vaagimisel aga ei tekkinud kohtul veendumust, et Ken Joonase suudab uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohus pidas positiivseks, et süüdimõistetul on olemas elukoht rehabilitatsioonikeskuses „Uus põlvkond“, kus tuleb alluda rehabilitatsiooniprogrammile. Samuti täidab isik kohusetundlikult vangla täitmiskava. Kinnipeetav on olnud probleemideta tööga hõivatud ja alustanud õpinguid abikoka erialal. Aktiivselt osaledes on läbitud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening õigusrikkujale“ ja „Viha juhtimine“. Ken Joonasel on olemas toetav lähivõrgustik. Eelnev koostoimes viitab, et kinnipeetaval on võimalused enda senise käitumise parandamiseks. Samas varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, probleemid sõltuvusainetega ja distsipliiniga vanglas tekitavad kahtlusi edaspidises õiguskuulekas käitumises. Ken Joonaset on kriminaalkorras karistatud kolmel korral eriliigiliste (sh vägivalla- ja varavastaste) kuritegude eest, seega pole tema õigusvastane käitumine juhuslikku laadi. Risk esineb ka isiku majanduslikus olukorras, sest kuriteod pani süüdimõistetu toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isikul kindel vabanemisjärgne töökoht puudub. Kuigi Ken Joonase viibib vangistuses esimest korda, siis on talle määratud kolm distsiplinaarkaristust noomituse ja kartserite näol muuhulgas kaaskinnipeetava füüsilise ründamise eest. Samuti on isikul diagnoositud alkoholi- ja narkosõltuvus, millest viimast Ken Joonase ei tunnista. Ka alkoholijoove on soodustanud uusi kuritegusid. Eelnevat kokku võttes ei ole maakohtu seisukohalt sõltuvusainetega seonduvad riskid veel maandatud ja karistuse kandmise eesmärgid täidetud.

1. Maakohtu määruse vaidlustas Ken Joonase kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, kes palub oma kaitsealuse tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja hinnangul on ainsaks negatiivseks asjaoluks distsiplinaarkaristused. Kaitsealusel on elukoht rehabilitatsioonikeskuses, ta on vangistuses olnud pidevalt hõivatud tööga ja läbinud sotsiaalprogrammid. Ken Joonasel puudub soov tarbida alkoholi ja narkootikume ning ta ei näe probleemi sellekohase keelu täitmisega. Kinnipeetav soovib asuda tööle, et tasuda võlgnevused. Ta ei soovi enam suhelda kriminaalse taustaga isikutega, vaid ainult perekonnaga ja kanda pere eest hoolt. Viimased 10 kuud on Ken Joonase käitunud vanglas eeskujulikult. Kontrollitud keskkonnas viibimine ühes osalemisega programmides ja kriminaalhooldus tagavad tunduvalt suurema tõenäosusega õiguskuuleka käitumise, kui ilma igasuguste kohustusteta vabanemine. Nii vangla kui prokuratuur toetavad isiku ennetähtaegset vabastamist. Ennetähtaegse vabastamise menetluses ei ole arvestatud Ken Joonase õiguskuulekat käitumist ja positiivseid asjaolusid. Maakohus ei ole hinnangu andmisel olnud objektiivne ning tõendeid on hinnatud valikuliselt. Ennetähtaegselt ei vabastata ainult erandlikel asjaoludel ning kuritegude tähtsus aja jooksul väheneb. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Kolleegium leiab, et Ken Joonase kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2 Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et a) kriminaalasjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist); b) ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et kaebaja asjakohastele väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu lahendis, ning c) ringkonnakohtul ei ole seadusest tulenevat alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKKm 1-22-510/38, p 13). Samasugustest põhimõtetest tuleb lähtuda ka määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel (RKKKm 1-22-7792/21, p 8). Need tingimused on käsilolevas asjas täidetud. 6.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku kaalutlusruumi (RKKKm 1-15-2671/174, p 12). Vangla ja prokuratuuri seisukohaga on kohus seotud üksnes põhistamiskohustuse kaudu. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus Ken Joonase ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest arusaadavalt ja veenvalt. Lähtutud ei ole sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest, ega olulisi asjaolusid tähelepanuta jäetud. Maakohus on põhjalikult argumenteerinud, miks süüdlase varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ja isikust tulenevad riskid annavad aluse kahelda süüdlase vabanemisjärgses õiguskuulekuses. Määruskaebuses on ette heidetud kaalutlusõiguse rikkumist, s.o positiivsetele asjaoludele liigvähese kaalu andmist. Kriminaalkolleegium sellist rikkumist ei tuvastanud – kohus on arvestanud

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis.

Arvestatud on nii positiivsete (elukoht, sotsiaalprogrammide läbimine, töötamine) kui ka negatiivsete asjaoludega (korduv karistatus, distsiplinaarrikkumised, sõltuvusprobleemid, kriminaalsed käitumismallid). Kohtumääruses on määruskaebuse väidetele sisuliselt ammendav vastus juba antud. Maakohus selgitas, et vaatamata Ken Joonaset positiivselt iseloomustavatele asjaoludele on temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt väga suur. Kaalutlusõiguse rikkumisena ei saa ringkonnakohtu hinnangul käsitleda olukorda, kus kaitsja maakohtu seisukohtadega ei nõustu. Süüdlase soov aidata oma perekonda on küll inimlikult mõistetav, ent ei tingiks maakohtu määruse tühistamist. Eelnevale lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest KrMS § 340 lg 1 järgi.

1. Eeltoodud põhjustel ja edulootuse puudumise tõttu jätab ringkonnakohus, juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, määruskaebuse läbi vaatamata.
2. Kaitsja esitas taotluse määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 175,68 euro (sh käibemaks 31,68 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja kliendiga nõu pidamiseks 60 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit. Ringkonnakohtu arvates on kaitsja teostatud toimingud vajalikud ja taotletud tasu mõistlik, mistõttu rahuldab kohus riigi õigusabi kulude väljamõistmise taotluse. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu Ken Joonase kanda. Kolleegium selgitab, et juhul kui Ken Joonase ei tasu 175,68 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtumääruse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3