Obsah (4)

§ 115§ 113§ 127§ 3

2-16-15866 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 31.oktoober 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-15866 Tsiviilasi X hag

§ 115lg 2).

Hageja nõuab maali väärtuse hüvitamist kahel alternatiivsel alusel, kas kahju hüvitamise nõudena vindikatsiooninõude asemel või kahju hüvitamise nõudega lepingulise kohustuse täitmise nõude asemel. Mõlema nõude õiguslik alus on

§ 115. 3.

Hageja nõue Hageja palub mõista kostjalt hüvitise summas 150000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 18607,50 eurot ning viivise

§ 113

lg 1 teise lause alusel hüvitise summalt 150 000 eurolt alates 24.12.2016.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja vastuväited

1. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ja kostja sõlmisid 02.12.2008.a tähtajalise lepingu pealkirjaga mandaatleping. Leping sõlmiti tähtajalisena, mis vastavalt lepingu punktile 5.
2. kehtis ajavahemikus 02.12.2008.a kuni 02.06.2009.a. Lepingu esemeks oli maali ekspertiisi teostamine, maali müügiks pakkumine ja maali müügilepingu sõlmimise korraldamine. Lepingu sõlmimisele järgneval päeval, s.o 03.12.2008.a, toimetas kostja P.Vereštšagini maali pealkirjaga „Õigeusu kiriku interjöör“ Moskvasse ekspertiisi teostamiseks vastavalt lepingus kokkulepitule. 12009.aasta jaanuari lõpus sai kostja kätte 29.01.2009..a. ekspertiisiotsuse, mis tõendas maali autentsust. Hagejat teavitati koheselt ekspertiisi tulemustest ning talle edastati ekspertiisiotsuse ärakiri. Kostja viis hageja kokku maali ostmisest huvitatud isikuga AMga. Kostja toimetas maali hageja korraldusel 22.03.2009.a Moskvast Zürichisse maali müügi eesmärgil. Hageja X ja AM sõlmisid 25.03.2009.a maali müügilepingu hinnaga 150000 eurot. Maali ostja tasus maali müügihinna hagejale sularahas. Ostuhind tasuti hagejale NMi juuresolekul. Seega maal, mille väärtuse hüvitamist kostjalt nõutakse, ei ole kostja valduses. Seejuures kostja hagi vastuse lisadest nähtuvalt on AM maali 18.09.2009.a toimunud oksjonil edasi müünud. Kui eeldada hageja väidete õigust, siis muutus hageja õigus nõuda maali tagastamist ja sellele vastav kostja kohustus maal tagastada sissenõutavaks 30.01.2009.a, s.o ekspertiisi teostamisele järgneval päeval. Eelnevast tulenevalt ei saa kostja nõustuda hageja väitega, et maali tagastamise kohustus muutus sissenõutavaks lepingu kehtivuse viimasele päevale järgneval esimesel päeval, s.o 03.06.2009.a, kuivõrd vastavalt lepingule tuli maal hagejale tagastada juba varem. Kostja ei ole lepingut rikkunud ning hagejale ei ole kahju tekkinud, kuna ta ise müüs maali maha ja sai selle eest kokkulepitud ostuhinna. Hageja ei ole kunagi nõudnud kostjalt kohtuväliselt kohustuse täitmist ega andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, mis välistab sellise kahjunõude esitamise kostja suhtes. Poolevahelise võlasuhte raames ei esine ka asjaolusid, mis õigustaks kahju hüvitamise nõude esitamist täiendavat tähtaega määramata. Kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on

§ 127

lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul nõuab hageja kahjuna maali rahvusvahelisel oksjonil väljakujunenud müügihinna hüvitamist. Asja väärtus on aga kohalik keskmine turuhind, mis Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kindlaks teha kohtuotsuse tegemisele võimalikult lähedase aja seisuga. Kostja, eeldades meelevaldselt hageja väidete õigsust, on positsioonil, et ta ei pidanud lepingu rikkumise korral kahjuna ette nägema seda, et maal müüakse hiljem oksjonil hinnaga 450 000 CHF ning seda ei näinud ette ka ükski samal kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik. Pooled leppisid mandaatlepingu punktis 5.

1. selgesõnaliselt kokku, et positiivse ekspertiisi puhul, on edasimüügile kuuluva maali hinnaks 150000 eurot. Iga mõistlik keskmine isik sai selle hinnaga arvestada. Asja müügihind rahvusvahelisel oksjonil on prognoosimatu ning see ei kajasta asja keskmist müügihinda. Hageja nõuab kahjuna maali oksjoni müügihinna hüvitamist. Selline kahju on iga mõistliku inimese seisukohalt vaadates erakordne, ebamõistlik ja lepingu sõlmimisel ettenägematu. Kokkuvõttes on kostja on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud kahjunõude rahuldamiseks vajalikke eelduseid, mis välistab hageja kahjunõude rahuldamise täielikult. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hageja nõuded on aegunud. Kohtu põhjendused ja järeldused
2. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta.
3. Kostja on väitnud, et hagi tuleb rahuldamata jätta, kuna hageja nõuded on aegunud. Hageja nõuete aegumistähtaja kulgemise alguse momendi tuvastamiseks hindas kohus tõendid sisuliselt läbi.
4. Hageja on asja uuel menetlemisel nõude õiguslikku alust täpsustanud. Hageja on 03.03.2020.a seisukohas avaldanud, et tugineb Tallinna Ringkonnakohtu käesolevas asjas 18.04.2019.a tehtud otsuse punktile 4.11, millise kohaselt tegu on kas kahju hüvitamise nõudega vindikatsiooninõude asemel või kahju hüvitamise nõudega lepingulise kohustuse täitmise nõude asemel. Mõlemad kahju hüvitamise nõuded kvalifitseeritakse

§ 115

järgi, ehkki esimesel juhul on tegemist seaduse alusel tekkinud võlasuhtest tuleneva kohustuse (

§ 3

p 6) rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega ning teisel juhul lepingu (

§ 3p 1) rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega (vt Riigikohtu 20.

märtsi 2019 otsus asjas nr 2-16-6563, p 24). 8. Kohus kvalifitseerib hageja nõude Võlaõigusseaduse (

) § 115 lg 1 järgi, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

1. Tallinna Ringkonnakohtu käesolevas asjas 18.04.2019.a tehtud otsuse kohaselt nõude aegumise tuvastamisel omab tähtsust, millal tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kahjunõude aegumise juures on oluline selle sissenõutavaks muutumise aeg. Hageja väitis, et sai maali võõrandamisest teada alles menetluse ajal. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel tuvastama, millal muutus hageja kahjunõue sissenõutavaks ja hakkas kulgema TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg.
2. Hageja seisukoht on, et hageja hüvitisnõude aegumine on käesoleval juhul välistatud põhjusel, et hageja hüvitisnõue muutus sissenõutavaks 06.12.2016.a ehk alles käesoleva tsiviilasja menetluse kestel. Hageja märgib, et ta pöördus käesolevas tsiviilasjas kohtusse esialgu selleks, et saada tagasi kostjale antud maal. Alles kostja poolt 05.12.2016.a esitatud vastusest sai hageja teada, et kostjal enam hageja maali ei ole. Hageja nõuab tekitatud kahju hüvitamist.
3. Pooled on 02.12.2008.a sõlminud mandaatlepingu, mille p 1.1 alusel andis hageja kostjale üle Pjotr Vereštšagini maali „Õigeusu kiriku interjöör“ suurusega 84,5 cm x 59,3 cm. Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus hageja andma maali üle maali ekspertiisi teostamiseks hiljemalt 11.11.2008.a. Maali kokkuleppeliseks edasimüügihinnaks ehk maali väärtuseks positiivse ekspertiisiotsuse saamise järgselt leppisid pooled lepingu punktis 5.2 kokku 150 000 eurot. Pooled on mandaatlepingus kokku leppinud, et lepingu kehtivusaeg on kuus kuud, s.o kuni
4. juunini 2009.a.
5. Maali autentsust tõendav ekspertiisiakt koostati Moskvas ekspertiisiasutuses 29.01.2022.a.
6. Hageja väidab, et andis maali kostjale üle ning ei ole maali käesolevaks ajaks tagasi saanud. Hageja väidab ka, et kostja ei ole hagejale hüvitanud maali väärtust. Kostja väidab, et hageja müüs maali ära Šveitsis Zürichis AMle ning on maali eest raha kätte saanud.
7. Zürichi Kolleri Oksjonimaja kohtule esitatud kirjalikust tõendist selgub, et AM ja oksjonimaja sõlmisid 01.09.2009.a lepingu Pjotr Verštšagini maali müümise kohta oksjonil. Pjotr Vereštšagini maali ostis oksjonil RP. Maali hinnaks koos komisjonitasuga kujunes 578350 Šveitsi franki ja maksetähtaeg ostjale oli 26.09.2009.a. Kohtumenetluses ei ole edasist teavet maali saatuse kohta.
8. Kohus rahuldas kostja taotluse kuulata AM tunnistajana ära. Kuna AM ei tulnud kohtusse ütlusi andma ja polnud nõus ütlusi andma ka video teel, siis määras kohus, et AMi oletatavad tunnistajana antavad ütlused on kättesaamatu tõend, mille kogumisest kohus loobub.
9. AM esitas kohtule 22.01.2022.a kuupäevaga notariaalse kinnitusega selgituse maali väidetava saatuse kohta. Kohus käsitleb AMi notariaalselt kinnitatud selgitust kirjaliku tõendina.
10. AM on esitanud 22.01.2022.a Vene Föderatsioonis Moskva linnas koostatud notariaalse kinnitusega selgituse selles, et X viibis Zürichis hotellis 22.03.-25.03.2009.a eesmärgiga saada kätte raha Vereštšagini maali eest. X liikumised ja hotellis viibimise maksis kinni Šveitsi galerii. Sama seltskond maksis kinni ka NMi kulud. AM nägi isiklikult, kuidas N andis Xle 40000 eurot, mis oli lisatasu Vereštšagini maali eest ja X oli rahul. Kuna X sai terve summa, siis õhtul tähistati restoranis tehingut ja X ütles, et tal on veel maale. AM mäletab, et osa rahast anti NMle Moskvas ja osas Zürichis Kunstberatungi galeriis. AM mäletab Vereštšagini maali aastast
11. X soovis seda müüa ning vähendas maali hinda algsest hinnast maali halva seisundi ja maali religioosse sisu tõttu. Vene kunst tõusis mingi aja pärast hinda ja maali väärtus suurenes. Maal oli väga halvas seisukorras ja seda restaureeriti. Maal pandi väärtusliku antiikse raami sisse. Maalile tehti enne oksjonit reklaami. Kõik see andis tulemusi ja maal õnnestus oksjonil müüa. Hiljem on NM mitu korda rääkinud, et X oli olukorraga rahuolematu ja ütles, et müüs maali kiirustades ja liiga madala hinnaga.
12. Kohus hindab AMi koostatud notariaalse kinnitusega kirjalikku tõendit usaldusväärseks esiteks põhjusel, et AMi kirjeldus on kooskõlas enamike asjas kogutud tõenditega ning teiseks põhjusel, et AM on kirjeldanud asjaolusid eluliselt usutavalt.
13. Kostja on esitanud kirjaliku tõendina Zürichis asuva hotelli the Dolder Grand arve koos arve selgitusega, millise kohaselt on 25.03.2009.a tasutud X, NMi ja AMi viibimise eest hotellis ja hotellis kasutatud teenuste eest ajavahemikus 22.
14. – 25.03.2009.a.
15. 03.12.2008.a tollideklaratsioonist ilmneb, et NM deklareeris vaidlusaluse Pjotr Vereštšagini maali, minnes Eestist Venemaale. 22.03.2009.a tollideklaratsioonist ilmneb, et NM deklareeris vaidlusaluse maali, minnes Vene Föderatsioonist Šveitsi.
16. Maali autentsust tõendava ekspertiisi akt on koostatud Venemaal Moskvas 29.01.2009.a. Kohus järeldab esitatud deklaratsioonist ja ekspertiisiakti koostamise kuupäevast, et 03.12.2008.a viidi maal üle piiri ekspertiisi teostamiseks.
17. 22.03.2009.a on maal viidud Venemaalt Šveitsi. Kogumis muude tõenditega järeldab kohus, et maal viidi Šveitsi pealinna Zürichisse maali müümiseks Zürichis toimunud oksjonil. Hageja kinnitas vande all ütlusi andes, et ta ei läinud Šveitsi maali müüma.
18. Ajavahemiku 22.03.-25.03.2009.a kohta on kirjalik tõend hotelli arve ja X vande all antud ütlus, et X viibis nimetatud kuupäevadel Zürichis hotellis. Hinnates kogumis hotelli arvet, AMi esitatud notariaalset selgitust, X vande all antud ütlusi ja 22.03.2009.a tollideklaratsiooni, ei ole eluliselt usutav X vande all antud ütlus, et märtsis Zürichis hotellis viibides ei tulnud Vereštšagini maal kordagi jutuks. Muid põhjusi, miks X viibis maali müümise ajal Zürichis, esitatud ei ole. Hageja seletas küll, et käis Zürichis oksjonil, et mõnda maali osta, kuid ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Eluliselt usutav on, et kuna maali tõi üle piiri NM, siis hageja n.ö ei näinud Zürichis maali, nagu hageja ka väitnud on. Maal liikus tõenäoliselt Zürichis hotellis NMi käest AMi kätte.
19. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul menetluses tõendatud, et AM ostis 2009.a märtsis Zürichis Xlt vaidlusaluse maali. Oksjonimaja kirjalikust tõendist nähtuvalt pani AM Xlt 2009.a märtsis ostetud maali pakkumisele Zürichis oksjonil 2009.a septembris, oksjonileping on sõlmitud 01.09.2009.a.
20. Eeltoodust nähtuvalt kostja käes maali ei ole ning hageja on sellest teadlik. Hageja müüs maali AMile märtsis 2009.a. Seega oli hageja juba 25.03.2009.a teadlik, et maal on müüdud ja ei ole kostja valduses. Seega algab 26.03.2009.a kulgema hageja vindikatsiooninõude asendanud kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaeg.
21. Menetluses ei ole tõendatud, et hageja oleks saanud maali eest mandaatlepingus kokkulepitud tasu 150000 eurot. Kostja seaduslik esindaja väitis vande all ütlusi andes, et tema teab, et X on kogu summa maali eest kätte saanud ning et sularahas arveldamine oli maaliäris tavaline. Sama kinnitas ka AM notariaalses selgituses. X andis vande all ütlusi, et ta pole maali eest raha saanud. Kohtu seisukoht on, et maali eest tasu saamist peaks tõendama kirjaliku tõendiga, mida käesoleval juhul esitatud ei ole.
22. Kohus arvestab lepingust tuleneva kahju aegumistähtaja kulgemise alguse määramisel mandaatlepingu kehtivuse aega. Pooled on mandaatlepingus kokku leppinud, et lepingu kehtivusaeg on kuus kuud, s.o kuni 02.06.2009.a. Mõistlikult võttes pidi X eeldusel, et ta polnud veel maali eest raha saanud, koheselt peale maali müümist 25.03.2009.a hakkama kostjalt raha nõudma. Peale lepingu kehtivuse lõppu ja nõude sissenõutavaks muutumist, pidi X eeldusel, et ta polnud senini raha saanud, esitama kostjale nõude lepingust tuleneva summa saamiseks. Aegumistähtaeg lepingust tuleneva kahju nõudes hakkas seega kohtu hinnangul kulgema alates 03.06.2009.a.
23. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1). 2) Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2).
24. Vindikatsiooninõude asendanud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg algas 26.03.2009.a ja nõue aegus 26.03.2012.a. Lepingust tuleneva kahju nõude aegumistähtaeg algas 03.06.2009.a ning nõue aegus 03.06.2012.a. Hageja pöördus kohtusse 20.10.2016.a. Seega olid hagi esitamise ajaks mõlemal alusel esitatava nõude aegumistähtajad lõppenud.
25. Kohus jätab hagi aegumist kohaldades rahuldamata. TsÜS § 144 sätestatu järgi aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue koos põhikohustusest tuleneva nõudega, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Sellest tulenevalt on aegunud ka hageja viivisenõue. Menetluskulude jaotus
26. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta X kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks peale kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik