Obsah (17)

§ 113§ 416§ 170§ 397§ 101§ 1132§ 4034§ 14§ 3§ 410§ 402§ 4062§ 406§ 403§ 94§ 76§ 100

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-129213 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2024.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi OK Incure OÜ hagi D. U. vastu võlgnev

§ 113lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGEJA NÕUE

1. OK Incure OÜ esitas 25.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. U.lt 5255,69 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 26.07.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.11.2023.a. määrusega jättis Viru Maakohus hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks - põhjendatud hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.
2. OK Incure OÜ palub hagiavalduses D. U.lt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 5665,96 eurot, millest põhivõlg on 3999,46 eurot, intress 500.47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 131.03 eurot ja sissenõudmiskulu 35,00 eurot; Poolte menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskulu on 595 eurot riigilõiv. 2.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank (endise ärinimega Ferratum Bank plc; edaspidi Ferratum) ja kostja D. U. 18.10.2022 laenulimiidi lepingu. Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda, logides selleks sisse oma iseteenindusse kasutades isikukoodi ja pin-koodi. Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja avaldas konto avamise soovi vastavasisulise taotluse esitamisega. Samal kuupäeval on edastatud läbi iseteeninduse keskkonna kostjale e-posti tervituskiri ning lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Ferratumi iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 18.10.
3. Krediidilepingu tingimuste punkti B kohaselt võimaldati kostjale limiit kuni 4000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 4066 eurot. Krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 40.4785% aastas ehk 0.1109% päevas; punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 48.9% aastas; punkti J kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraaga, s.o 40.4785% aastas ehk 0.1109% päevas. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse laenu väljamaksmist laenuandaja poolt. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid 205.62 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 66.54 eurot, kulude katteks 108 eurot ja intressi katteks 31.08 eurot. 2.2

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva 2 summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati novembris 2022, siis oli kostja alates detsembrist 2022 viivituses täielikult vähemalt kolme, detsember 2022, jaanuar 2023, veebruar 2023, osamaksete tasumisega. Kostjale on 02.03.2022 edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb

1. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping 17.03.2023 ning kogu nõue muutus sissenõutavaks. Lepingu üldtingimuste punkt 12.
2. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Seega lepingu ülesütlemise avaldus võib lugeda kostjale kätte saaduks TsÜS § 69 lg 3 alusel. Kostjat teavitati 04.04.2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Seega hageja hinnangul nõude loovutamine kostja suhtes on toimunud

§ 170mõttes.

2.3 Lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid kogusummas 4066 eurot. Kostja on tasunud krediidisumma katteks kokku 66.54 eurot. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 3999,46 eurot (4066 – 66.54), mille hageja palub kostjalt välja mõista. 2.4

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe tingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 40.4785% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt kasutusse antud laenusaldolt. Kuivõrd kostja krediidijääk oli 3999,46 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt igapäev intressi. Kostja viimane tagasimakse krediidisumma katteks oli 25.11.2022. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intressi 500.47 eurot (arvestus dtl 36). 2.5 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist

§ 113lg 1 alusel.

Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne intressimääraga, so 40.4785% aastas. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 18.03.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.11.2023 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 1 131.03 eurot. 2.5

§ 1132

lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist. Antud olukorras krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust tulenevad õigused on loovutatud hagejale. Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 maksete hilinemisega kaasnevad kulud – on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1000 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. 3 Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Hageja on edastanud kostjale järgnevad meeldetuletuskirjad: - nõudekiri 04.04.2023 – 25 eurot ; - pretensioon 28.06.2023 – 5 eurot; - hagihoiatus 05.07.2023 – 5 eurot - kokku: 35 eurot. 2.6 Vastutustundliku laenamise põhimõtte (

§ 4034) järgimiseks kogus krediidiandja Ferratum teavet kliendi kohta.

Krediidiandja kontrollis isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.

1. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lepingu tingimuste punkti 10.4.11 kohaselt kinnitas kostja, et ta kasutab laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu punkti 3.4.
2. kohaselt kinnitas kostja, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega.

§ 14

lg 2 ja § 4034 lg 3 teine lause kohustavad krediidivõtjat esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe oma andmete osas. Lepingu punkti 3.4.16 kohaselt kinnitas kostja, et ta on esitanud Ferratumile kõik õiged andmed oma majandusliku olukorra ja laenu kasutamise eesmärgi kohta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.

§ 4034

lg 7 neljanda lause kohaselt ei saa pidada krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustust rikkunuks, kui krediidivõtja on teadlikult jätnud esitamata olulist teavet või esitanud valeteavet ja krediidiandja tugineb krediidivõimelisuse hindamise otsuses krediidivõtja poolt esitatud andmetele.

1. 18.01.2024.a. menetlusdokumendis selgitab hageja järgmist: - lepingu sõlmimine Laenulimiidi leping sõlmitakse sidevahendi abil panga iseteeninduskeskkonnas. Klient on esitanud krediidi väljastamiseks tahteavaldused elektrooniliselt (lisad 1-5). Krediidilepingu tingimuste punkti 12.1 kohaselt nõustub klient lepingu sõlmimisega sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave tehakse talle teatavaks iseteeninduskeskkonnas, lepingu sõlmimisel tehti hagiavalduse lisas 1.
2. ja 1.
3. märgitud dokumendid kostjale nähtavaks iseteeninduskeskkonnas. - väljamaksed Hageja esitab maksekorralduse väljavõtted, mis tõendavad, et hagiavalduses märgitud krediidisummad on välja makstud D. U. arvelduskontole EEXXX. II MENETLUSE KÄIK
4. Kohus toimetas kostjale D. U.le hagimaterjalid TsMS § 322 lg 1 kohaselt pereliikme kaudu (edasiandmiseks) 12.12.2023.a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja kohtu määratud tähtajal kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 4 III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi
7. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (

) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt

§ 3

võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlg 3999,46 eurot (4066 – 66.54); intress 500,47 eurot (40,48% aastas; 25.11.2022-04.12.2022 43,46 eurot ja 05.12.202217.03.2023.a. 456,85 eurot; dtl 36); viivis 1131,03 eurot (40,48% tasumata põhinõudelt 3999,46 eurot alates ülesütlemisele järgnevast päevast 18.03.2023 kuni hagi esitamiseni 27.11.2023.a.); sissenõudmiskulu 35 eurot; Hageja pidi käesoleval juhul tõendama lepingu sõlmimise asjaolusid, et kostjal on lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Kostja omapoolset vastust ega vastuväiteid hageja nõudele (sh nõude suurusele/arvestusele) esitanud ei ole. 7. OK Incure OÜ hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ferratum Bank plc ja D. U. 18.10.2022 tarbijakrediidilepingu CLS-EE-20742, mille alusel avati kostjale krediidlimiit 4000 eurot ja mis võimaldas tagasimakstud krediiti taas kasutusele võtta (dtl 41-50). Kostja esitas laenutaotlused/tahteavaldused elektrooniliselt panga iseteeninduskeskkonnas (dtl 82-86). Krediidilepingu tingimuste punkti 12.1 kohaselt nõustus klient lepingu sõlmimisel sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave tehakse talle teatavaks iseteeninduskeskkonnas ning hageja väitel tehti leping üldtingimustega ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht kostjale lepingu sõlmimisel nähtavaks iseteeninduskeskkonnas. Kuna kostja vastuväiteid esitanud ei ole (samuti vastuväidet, et pole lepingudokumente kätte saanud), loeb kohus

§ 410lg 1 nõude täidetuks.

Vastavalt

§ 410

lg 1 tuleb sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale anda viivitamata lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.

1. Ferratum on D. U.le teinud väljamakseid kokku 4066 eurot (dtl 54-55; 87-91). Tagasimakseid on kostja teinud 205.62 eurot (dtl 54), millest 66,54 eurot arvestas laenuandja põhivõla katteks, 31,08 eurot intressi katteks ja 108 eurot muude lepingukulude/tasu katteks. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kuivõrd kostja jättis tasumata vähemalt 3 järjestikuse kuu (detsember 2022, jaanuar 2023 ja veebruar 2023) maksed, ega tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Ferratum lepingu 17.03.2023.a. üles (dtl 56). 04.04.2023.a. nõudekirjaga (dtl 58-59) teavitati kostjat nõude loovutamisest OK Incure OÜ-le. 5
2. D. U. füüsilise isikuna sõlmis lepingud tarbijana võlaõigusseaduse (

) § 1 lg 5 tähenduses.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12).

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (

§ 406lg 1).

18. oktoobril 2022.a so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks

§ 4062lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr üle 48,90 % aastas.

Lepingu järgne krediidikulukuse määr 48,90 % on täpselt Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordne määr. Seega leping ei ole

§ 4062lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

10.

§ 4034sätestab vastutustundliku laenamise põhimõtte.

Vastavalt

§ 403

4 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja omapoolseid vastuväiteid (sh vastuväidet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta) kohtule esitanud ei ole. Euroopa Kohus on nii tüüptingimuste direktiivi (Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 05.04.1993.a) kui ka tarbijakrediidi direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48EÜ, 23.04.2008) tõlgendades leidnud, et neis sätestatud tarbijat kaitsvad sätted lähtuvad eeldusest, et tarbija on suhetes ettevõtjaga nõrgemal positsioonil ja omab vähem teavet. 6 Kohtuasjas OPR-Finance leidis Euroopa kohus, et kohtu kohustus omal algatusel kontrollida Euroopa Liidu õigusest tulenevate tarbijakrediidisätete rikkumist kohaldub ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollil (EKo 05.03.2020, S-679/18 OPR-Finance, p.20-23).

§ 4034

lg 1 toodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10) Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta must eluks otseslt mittevajalikust varast, tagades sellega, et leanuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014.a. otsus tsiviiasjas nr 3-2-1-169-13 p 21) Tulenevalt

§ 4034

lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Kohus nõustub, et laenutaotlejal (kostjal) oli

§ 14lg 1 2.

lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Samas peab krediidiandja koguma teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034

lg 2 kolmas lause) Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
2. Hageja selgitab, et laenuandja kontrollis isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal, samuti kontrollis kostja laenutaotluses esitatud andmeid. Lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Kohus on seisukohal, et hageja põhjendus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise ja teostatud toimingute osas on üldsõnaline ja pealiskaudne. Hageja ei ole esile toonud, kas laenuandja lähtus maksevõime hindamisel muuhulgas ka kostja pangakonto väljavõttest. Hageja ei ole märkinud, et kostja oleks kontoväljavõtte esitanud või temalt oleks seda nõutud. Kontoväljavõtte küsimist tarbijalt ei nähtu ka hagiavaldusele lisatud tõenditest, millest kohus järeldab, et kostja maksevõime hindamisel tema pangakontot ei analüüsitud. Kohus on seisukohal, et laenuandja ei ole laenu väljastamisel (limiidikonto avamisel) toiminud nõutava hoolsusega, ei ole kogunud ega võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta. Kohtu hinnangul ei ole üksnes laenutaotluses esitatud ning riiklikest registritest saadud andmed piisavad tarbija krediidivõime hindamiseks. 7
3. Vastavalt

§ 4034

lg 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kohus leidis, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu loeb pooltevahelise tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§ 94järgse intressimäära.

Dmtiri U.le tehti laenu väljamakseid kokku 4066 eurot. 25.11.2022.a. teostas kostja tagasimakse 205,62 eurot (dtl 54)

§-s 94 sätestatud intressimäär (seadusjärgne intressimäär) oli kuni 0.01.2023 0%. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sel juhul ei võlgne (

§ 4034lg 7), tuleb kogu 25.11.2022.a.

tagasimakse 205,62 lugeda põhivõla katteks ehk 4066 – 205,62 = 3860,34 eurot. Seega on hageja põhinõue põhjendatud osaliselt, summas 3860,34 eurot. Laenuandja ütles lepingu üles 17.03.2023.a., seega tuli kooskõlas

§ 397

lg 1 kostjal tasuda ajavahemiku eest 26.11.2022-17.03.2022 intressi 114,86 eurot. 13. Vastavalt

§ 76lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole laenu tagasimakseid tasunud alates detsembrist 2022, on tegemist kohustuse rikkumisega

§ 100

mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse

§ 101

sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist,

§ 101

lg 1 p 1, 6) Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral „ muid tasusid“ tarbija krediidiandjale ei võlgne (

§ 4034lg 7 ls 2).

13.1 Viivis on raha maksmise kohustuse rikkumisega kaasnev tagajärg, viivis ei ole

§ 4034lg 7 nimetatud muu tasu.

Kohus on seisukohal, et kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine muudab

§ 4034lõike 7 järgi intressi seadusjärgseks (0%-ks, alates 01.01.2023.a.

2023. a 2,5% ja alates 01.07.2023.a. 4%-ks), muutub sellega üheaegselt ka viivisemäär (vastavalt sõlmitud lepingule oli viivisemäär võrdne intressimääraga) Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates ülesütlemisele järgnevast päevast ehk alates 18.03.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 27.11.2023.a Viivis ajavahemiku 17.03.2023-10.11.2023.a eest kujuneb 306,98 eurot. 13.2 Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 35 euro tasumist

§ 1132lg 2 p 3 alusel.

Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus: Ringkonnakohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lisaks intressikokkuleppe tühisusele ka krediidilepingu osaline tühisus muude krediidiga seotud tasude osas (

§ 4034lg 7).

Kolleegium leiab, et tasuna ei saa

§ 4034

lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu lahendid 17.06.2022, 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, 2-18-12417 p 11; Tallinna Ringkonnakohtu lahend 05.02.2020, 2-18-134930, p 10) 8 Hageja märgib, et on kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 04.04.2023 (25 eurot, 28.06.2023 (5,00 eurot), 05.07.2023 (5,00 eurot) (dtl 58-63). Kohus möönab, et need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Kohus mõistab kostjalt

§ 1132lg 2 p 3 alusel välja hageja kasuks sissenõudmiskulude katteks 35 eurot.

1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus OK Incure hagi D. U. vastu osaliselt, mõistab kostjalt välja hageja kasuks kokku 4317,18 eurot, millest põhivõlg 3860,34 eurot, intress 114,86 eurot, viivis 306,98 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jäävad menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
3. Hagihind oli 5665,96 eurot. Kohus rahuldab hagi 4317,18 euro ulatuses, seega ca 75% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kannab 75% hageja menetluskuludest kostja D. U., 25% kostja menetluskuludest kannab hageja. Kuivõrd kostja omapoolset vastust hagile (sh menetluskulude nimekirja) esitanud ei ole, loeb kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskulu on menetluses tasutud riigilõiv kokku 595 eurot (dtl 8 ja 70). Kuivõrd kostja kanda jääb 75% hageja menetluskuludest, mõistab kohus D. U.lt välja hageja menetluskulude katteks 446,25 eurot.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras vastavalt Ts

MS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 9