KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 15.04.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-3289 Kohtuasi X (pankrot

) § 371 lg 1 p 4 alusel menetlemast, kuna see nõue on juba lahendatud Harju Maakohtu 09.07.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-16867, mis on jõustunud. 10.2. Maakohus keeldus 22.04.2022 esitatud tagasivõitmise nõuete menetlemisest

§ 371lg 2 p 2 alusel, kuna Pankr

S § 118 lg-st 2 tulenev õigustlõpetav tähtaeg kolm aastat pankroti väljakuulutamisest on möödunud. Maakohus ei nõustunud hageja arvamusega, et nõuded on esitatud tähtaegselt, kuna hagi alus ühtivat varem esitatuga. Menetluses olev hagi ei ole tagasivõitmise hagi. Menetluses oleva hagi aluseks on võlgniku ja Y vahel 28.04.2017 tehtud tehingu väidetav tühisus. Hageja ei ole tuginenud Y eriõigusjärglastelt tehingu tagasivõitmist võimaldavate aluste asjaoludele. Tagasivõitmise nõude võib esitada tagasivõidetava tehingu vastaspoole eriõigusjärglase vastu. Selleks peavad esinema võlgniku tehingu tagasivõitmise alused (PankrS § 110 jj) ning täidetud peavad olema õigusjärglase suhtes nõude esitamise eeldused (PankrS § 116). Õigusjärglase vastu esitatav tagasivõitmise nõue ei pea tingimata olema esitatud samas menetluses, milles lahendatakse tagasivõitmise nõuet võlgniku vastu, kuid eelnimetatud tagasivõitmise alused peavad olema esitatud ja lahendatud asjas, milles menetletakse õigusjärglase vastu esitatavat nõuet. Vastasel juhul puuduks õigusjärglasel võimalus vaidlustada tagasivõitmise alusena esitatud asjaolusid. See, et teises kohtuasjas on võlgniku tehing võlgniku omaksvõtul põhineva kohtuotsusega tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud, ei anna võimalust lugeda asjaolusid käesolevas asjas kostjate suhtes siduvalt tuvastatuks (

§ 457lg 1).

Kohtul pole käesolevas asjas võimalik tuletada hagi asjaolusid teises asjas esitatu põhjal (

§ 5lg 1 ja § 363 lg 1 p 2).

Menetluses oleva hagi aluseks on võlgniku tehingu tagasivõitmise fakti väidetavaks iseeneslikuks tagajärjeks olev kostjatega tehtud tehingute tühisus. Tagasivõitmise nõude koos selle põhjendustega esitas hageja alles 22.04.

1. Hageja poolt selgitatud lõppeesmärk saavutada kostjatega tehtud tehingute äralangemine ja kinnisasjade tagastamine abikaasade ühisomandisse ei anna kohtule õigustust menetleda esitamata nõuet esitamata alustel. Hageja tuginemine Riigikohtu 11.06.2014 otsusele asjas 3-2-1-55-14 on asjakohatu. 10.
2. Menetluses olevad nõuded on õiguslikult perspektiivitud, mida kohus on hagejale korduvalt selgitanud (vaidlustatud määruse p-d 4 ja 7). Võlgnikuga sõlmitud tehingu tagasivõitmisest teises menetluses ei järeldu kostjatega tehtud tehingute tühisus. Käsutusõiguse puudumist ei ole kohtulahendiga kostjate suhtes siduvalt tuvastatud.

§ 423

lg 2 p-le 2 tuginedes jättis maakohus hagi läbi vaatamata, kuna hageja taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada. 4 Määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi hageja kõikide nõuete menetlemise jätkamiseks maakohtule teises koosseisus. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. 11.
2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus määruse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis on tinginud ebaõige kohtulahendi tegemise. Kuivõrd hagiavalduses ja sellega koos esitatud hagi tagamise taotluses on toodud põhjendused, mis on kohaldatavad nii tehingute tühisuse tuvastamise kui ka tehingute tagasivõitmisele, siis on hagide läbivaatamata jätmine väär. Maakohus ei ole hageja nõuete aluseks olevaid asjaolusid määruses piisavalt analüüsinud. Lisaks ei ole maakohus järginud kõrgema astme kohtu 13.06.2023 määruses maakohtule ette antud juhiseid. 11.
3. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses täitnud piisaval määral kohtulahendi põhjendamise kohustust, kuna ei ole välja toonud asjaolusid ega põhjendusi, miks ei saanud kohus tuvastada Y ja kostjate vahel tehtud tehingute tühisust. Selle asemel on maakohus asunud koheselt lahendama hageja alternatiivsete nõuete esitamise küsimust, mida

§ 370lg 2 ei võimalda.

Vaidlustatud määruses ei ole kohtu põhjendused jälgitavalt eristatavad. Selgusetuks jääb, millisest aspektist need puudutavad tuvastushagi läbivaatamata jätmist ja millised puudutavad hageja alternatiivset nõuet tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise menetlusse võtmisest keeldumist. Maakohus ei ole määruses käsitlenud ega tuvastanud Y ja kostjate tehingute tühisust. 11.

1. Maakohus ei ole eelmenetluses osutanud sellele, et hageja tuvastusnõuded võiksid olla perspektiivitud. Maakohus on menetluse käigus kõiki menetlusosalisi korduvalt eksitanud, jättes mulje, et maakohtu hinnangul on 28.02.2020 TsÜS § 84 ja § 86 alustel esitatud hagi on õiguslikult perspektiivikas. Hageja nõue kostjate vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks on esitatud vastuolu tõttu heade kommetega, kuna sellega kahjustati võlgniku võlausaldajate huve. Nii tehingu tühisuse tuvastamise kui tehingute kehtetuks tunnistamise faktiliseks aluseks on võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamine. Tehingute tühistamise või tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel on pankrotihalduri eesmärk esemete abikaasade ühisvara hulka tagastamine. Ühisvara arvelt on võimalik võlgniku pankrotimenetluses rahuldada võimalikult suuremas ulatuses võlausaldajate nõudeid. Hagiavalduses toodud asjaolud on aluseks nii tehingute tühisuse tuvastamisele kui ka tagasivõitmisele. Hageja on seisukohal, et hagi ese ei ole seotud nõude õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid lähtub eesmärgist, mida hageja soovib kohtulahendi abil saavutada. Antud juhul on eesmärk vara tagastamine võlgniku ja Y ühisvarasse. 11.
2. Maakohus ei oleks tohtinud tugineda hageja nõude aegumisele PankrS § 118 lg 2 järgi, kuna kostjad ei olnud aegumise vastuväidet esitanud. 11.
3. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses põhjendanud, milles seisneb tsiviilasjas nr 2-1916867 ja käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuete samasus, s.o hagi aluse või eseme samasus. Tsiviilasjas nr 2-19-16867 oli hagi esemeks võlgniku ja Y abieluvaralepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõue. Harju Maakohtu 09.07.2021 kohtuotsuse resolutsioonis märgitud Y tahteavalduse ja nõusolekuga on võimalik muuta abieluvararegistri kannet, kuid Yt ei ole kohustatud andma enda tahtevaldust ja nõusolekut kinnistusraamatus kannete tegemiseks selliselt, et ühisvarasse kuuluvad esemed antaks kostjalt II tagasi Y ja võlgniku ühisvara hulka. Abieluregistris tehtavate paranduskannetega ei ole võimalik muuta kinnistusraamatus olevaid kandeid, mistõttu eelnimetatud vaidluste taotluste tahteavalduste ja nõusolekute iseloomud on 5 sisuliselt erineva tagajärjega. Seega ei võimalda tsiviilasjas nr 2-19-16867 Y kohustamine nõusolekute ja tahteavalduste andmiseks muuta korteriomandi ja kinnisasja omandisuhet kinnistusraamatus, vaid reguleerib abikaasadevahelist varasuhet. 11.
4. Maakohus jaotas ebaõigesti ka poolte menetluskulud. Menetlusosaliste seisukoht ja menetluse edasine käik
5. Kostjad ja kolmas isik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks ja hagiavalduste menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust (

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2).

Eeltoodu tingib vaidlustatud määruse tühistamise sõltumata kaebuse väidetest

§ 656lg 1 p 5 (koosmõjus §-ga 659) alusel.

16. Maakohus jättis hageja 28.02.2020 esitatud nõuded kostjate vastu läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 16.

1. Iseenesest ei saa nõustuda hageja määruskaebuses esitatud väitega, et kui maakohus on võtnud menetlusse perspektiivitu hagi, seda hagi ka taganud ega ole kohe hagi perspektiivitust selgitanud, siis ei saakski kohus hagi jätta läbi vaatamata. Samas nõustub ringkonnakohus hagejaga, et maakohtu otsustuse kujunemine ei ole vaidlustatud määruses jälgitav. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole võlgnikuga sõlmitud tehingu tagasivõitmisest teises menetluses võimalik järeldada kostjatega sõlmitud tehingute tühisust, mistõttu ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus ei ole aga põhjendanud, miks ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. 16.
2. Ringkonnakohus märkis juba 13.06.2023 määruses asja maakohtule tagasi saates, et maakohus on menetlusosalistele 14.03.2022 adresseeritud kirjas iseenesest õigesti viidanud Riigikohtu pikaaegsele praktikale, mille kohaselt on sellistest tehingutest, mille eesmärgiks on maksejõuetuks muutunud või eeldatavasti muutuva isiku vara teadlik kõrvaletoimetamine võlausaldajate kahjustamise eesmärgil, tulenevate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks kohane pankrotiseaduses tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut ning see välistab sarnaste põhjendustega TsÜS § 86 kohaldamise (vt RKTKo 23.09.2005, 3-2-1-8005, p-d 23, 26, 27; 09.04.2014, 3-2-1-18-14, p 38; 13.02.2019, 2-16-8552, p 19). Lisaks märgib ringkonnakohus, et vastupidiselt hageja korduvalt esitatud seisukohale ei too abieluvaralepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamine PankrS § 112 alusel automaatselt kaasa kõigi abieluvaralepingu sõlmimisele järgnenud tehingute kehtetust. Riigikohus on selgitanud, et ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmine ei saa mõjutada pärast ühisvara jagamise lepingut 6 tehtud jätkutehingute kehtivust, sest tagasivõitmisel kujundatakse pooltevaheline õigussuhe ümber kohtulahendi jõustumise aja seisuga edasiulatuvalt. Ka järgnevad tehingud ei ole esimese tehingu tagasivõitmise tõttu automaatselt tühised või tagasivõidetavad. Järgnevate tehingute kehtivust tuleb eraldi hinnata. Olukorras, kus tagasivõidetava tehingu alusel saadu on jätkutehinguga üle läinud võlgnikuga tehingu teinud isiku üld- või eriõigusjärglasele, saab tehingu tagasi võita PankrS §-s 116 sätestatud eeldustel (RKTKo 06.12.2023, 2-20-5103, p-d 13.2 ja 13.3). 16.
3. Kuigi hageja tugines hagiavalduses eelkõige sellele, et abieluvaralepingule järgnenud tehingud on tühised, sest abieluvaraleping on tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud algusest peale, mistõttu kuuluvad kinnisasi ja korteriomand võlgniku ja Y ühisvara hulka ning Yl ei olnud tehingute tegemiseks võlgniku nõusolekut, on maakohus vaidlustatud määruses märkinud, et hageja on oma eesmärgiks pidanud saavutada kostjatega tehtud tehingute äralangemine ja kinnisasjade tagastamine abikaasade ühisomandisse. Maakohtu põhjendustest ei ole võimalik järeldada, et hageja nõuet ei saaks esile toodud asjaoludel rahuldada või hageja poleks 28.02.2020 esitanud asjaolusid, millest tuleneks hageja soov saada vara tagasi ühisvarasse. Hageja ise leiab, et hagiavaldusest nähtub tema soov kostjatega tehtud tehingud tagasi võita ja ka tagasivõitmise eelduseks olevad asjaolud. Hageja tõi hagiavalduses esile, et on esitanud nõude abieluvaralepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks (mis 10.08.2021 esitatud menetlusdokumendi kohaselt Harju Maakohtu 09.07.2021 otsusega rahuldati), kuna võlgnik loobus vähem kui aasta enne võlgnikule ajutise halduri nimetamist oma abikaasa Y kasuks tasuta enda osast ühisvarasse kuuluvast kinnisasjast ja korteriomandist, ning kinnisasjadega tehtud tehingud kostjatega tehti peale võlgniku pankroti väljakuulutamist isikutega, kelle ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks oli võlgniku abikaasa. 16.
4. Olukorras, kus maakohtule oli hageja nõude lõppeesmärk selge, ei ole põhjendatud järeldada, et hageja nõue oleks perspektiivitu ja tuleks seetõttu jätta läbi vaatamata. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese

§ 363

lg 1 p 1 tähenduses ei ole nõude nimetus, vaid konkreetne hüve, mida hageja kostjalt hagi rahuldamise korral soovib (RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181, p 11). Olukorras, kus hageja oli märkinud 28.02.2020 hagiavalduses asjaolud ja tahteavalduse tehingute tagasivõitmiseks, kuid jätnud esitamata eraldi hageja selgelt väljendatud nõude hagis esitatud faktilistest asjaoludest tulenevalt, pidi maakohus seda hagejale selgitama ja määrama hagejale tähtaja

§ 363

lg 1 p 1 kohase nõude esitamiseks, mida oleks kohtul võimalik ka kohtuotsuse resolutsioonina formuleerida. Asjaolu, et maakohus oli menetlusse võtnud puudustega hagi, kus hageja nõue ei olnud selgelt esile toodud, ei tähenda, et maakohus poleks saanud hiljem selgitada hagejale õiguslikku olukorda ning anda

§ 340¹ lg 1 alusel tähtaeg hagis esinevate puuduse kõrvaldamiseks.

Kohtul on kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta (

§ 392

lg 1 p 1) ning kohus kontrollib eelmenetluses ka hagi menetlusse võtmise õigsust (

§ 392lg 4).

Käesoleval juhul on maakohus 14.03.2022 täitnud oma selgitamiskohustust. Maakohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole selgelt sellist nõuet, mida hageja on soovinud esitada, esitanud. Kolleegium märgib, et kohtupraktikas ei ole välistatud võimalust lugeda hageja tuginemine vaidlusaluste tehingute tühisusele alternatiivselt tagasivõitmise haginõueteks (RKTKo 09.04.2014, 3-2-1-18-14, p 39). Hageja esitas selge nõude tehingute tagasivõitmiseks 22.04.2022, mille menetlusse võtmisest on maakohus vastuoluliselt vaidlusaluse määrusega keeldunud

§ 372lg 2 p-st 2 tulenevalt.

16.5. Õiguskaitsevajadus puudub, kui esitatakse objektiivselt täiesti kasutu hagi, nii et hagejal ei saa taotletava kohtuotsuse suhtes olla mingisugust kaitsmisväärset huvi. Sellest saab rääkida üksnes väga erandlikel asjaoludel, sest põhimõtteliselt on igal isikul subjektiivne õigus nõuda, 7 et õigusliku küsimuse tekkimisel kohus seda kontrolliks ja selle kohta seisukoha võtaks (

II komm

§ 423

lg 2 p 2 alusel ning keeldunud hageja 22.04.2022 esitatud nõudeid

§ 371lg 2 p 2 alusel menetlemast.

17. Maakohus märkis, et keeldub

§ 371

lg 1 p 4 alusel menetlemast hageja nõuet Y vastu, sest sama nõue on juba tsiviilasjas nr 2-19-16867 lahendatud 09.07.2021 kohtuotsusega, mis on jõustunud.

§ 371

lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

§ 208

lg 2 järgi, kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. Uue kostja kaasamisel peab kaasamise taotlusest ja hagiavaldusest nähtuma, mis on isiku vastu esitatud nõue ning selle aluseks olevad asjaolud (vt

§ 363lg 1).

Olukorras, kus 2-19-16867 oli hageja esitanud nõude tagasivõitmiseks ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmiseks, kuid käesolevas asjas on hagi esitatud seetõttu, et Y on ühisvara käsutanud ilma teise abikaasa nõusolekuta, on põhjendatud arvata, et nõuded tsiviilasjas nr 219-16867 ja käesolevas asjas ei ole samad. Samuti on hageja toonud määruskaebuses esile, et tsiviilasjas nr 2-19-16867 tehtud lahend ei võimalda teha muudatusi kinnistusraamatus, mis on aga käesoleva menetluse eesmärk. Maakohus ei ole määruse põhjendustes märkinud, missuguse nõude on hageja käesolevas menetluses esitanud Y vastu ning missugune nõue on tsiviilasjas 2-19-16867 samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel jõustunud otsusega lahendatud. Selliselt ei ole võimalik kontrollida maakohtu järeldust miks maakohus leidis, et sama nõue sama eseme kohta samal alusel on jõustunud kohtuotsusega juba lahendatud.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks ning 08.04.2022 ja 22.04.2022 esitatud nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtul ei ole pädevust korraldada maakohtu tööd, sh määrata hagi lahendavat kohtukoosseisu, mistõttu ei ole võimalik määruskaebust rahuldada osas, milles hageja soovib asja tagasi saatmist maakohtule teises koosseisus. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
2. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et Riigikohtu praktika järgi tuleb abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel taotleda ka ühisvara jagamist (vt RKTKo 28.01.2019, 2-16-18537, p 12 ning seal viidatud kohtulahendid). Kuigi praeguses asjas ei menetleta abieluvaralepingu tagasivõitmise nõuet, on asjas esitatust nähtuvalt hageja eesmärk ühisvarasse tagasi võidetud varast võlgnikule kuuluva osa arvamine pankrotivara hulka. Seetõttu tuleb maakohtul käesolevas määruses varasemalt märgitud selgitamiskohustusele lisaks selgitada ka ühisvara jagamise nõude esitamise vajalikkust arvestades kehtivat PankrS § 122 lg 1 esimest lauset. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kolmas isik esitanud tsiviilasjas nr 2-24-1696 hagiavalduse kostjate, võlgniku ja hageja vastu käesolevas asjas vaidluse all olevate tehingute tagasivõitmiseks, tahteavalduste asendamiseks ja võlgniku ning Y ühisvara jagamiseks. Maakohus saab menetluse jätkumisel kaaluda hagide liitmise vajadust.
3. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohus.

8 21. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks ja hagiavalduste menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi, ei ole määrus

§ 372lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 9