lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras).
Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 11.03.2023 lepingu üles ja loovutas 14.03.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas
§-s 170 sätestatuga ja loovutamine on kostja suhtes toimunud. 2.1
§-s 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes
lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd
lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuli kostjal täita sellekohane taotlus, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Vastavalt
lg-le 2 omandas esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel.
lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne 2 võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka vastavalt
§-le 4034 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt esialgse võlausaldaja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis esialgne võlausaldaja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas kostja krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. 2.2 Lepingu alusel sai kostja laenu summas 2353,88 eurot. Kostja kohustus laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt laekumisi laekumisi võlausaldajale põhiosa katteks toimunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue summas 2353,88 eurot. 2.3
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 33,65% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 11.03.2023 oli kostjal tagastamata detsembri 2022, jaanuari 2023 ja veebruari 2023 intressid kokku summas 174,79 eurot (41,81+66,82+66,16). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on hageja intressinõue 174,79 eurot. 2.4 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt
lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt
lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu alusel nõuab hageja viivist tekkinud põhivõla summalt 2353,88 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 12.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 05.09.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 33,65% aastas (viivise arvestus esitatud hagi lisa 8). Hagi esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 386,27 eurot Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis põhinõudelt 2353,88 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 06.09.2023.a. intressi määraga võrdses määras 33,65% aastas kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. 2.5 Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes
1132 lg 2 sätestatust ja lepingute üldtingimuste p-st 7.
kommenteeritud väljaande § 172 kohaselt annab paragrahv võlgnikule õiguse keelduda kohustuse täitmisest võlausaldajale, kes on nõude omandanud loovutamise teel, kui väidetav uus võlausaldaja ei esita talle § 168 lg-s 2 nimetatud loovutamisdokumenti või kui senine võlausaldaja ei ole võlgnikule nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Seega annab
uuele võlausaldajale õiguse esitada loovutamisdokument ise ja kostja on hiljemalt hagiavalduse kätte saamisel saanud kätte võlausaldaja teate nõude loovutamisest. Kostja ei ole vaidlustanud nõude loovutamise teatise kätte saamist. Julianus Inkasso on saatnud kostjale meeldetuletuskirja/hagihoiatuse võlgnevuse tasumise osas ja kostja on selle kätte saanud ega ole kätte saamist vaidlustanud. Kostja ei ole enne käesolevat menetlust pöördunud senise võlausaldaja (Laenuandja) ega hageja poole küsimusega, kellele võlgnevus tasuda tuleb ega ole ka kummalegi võlgnevust tasuma asunud. II KOSTJA VASTUVÄITED
) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt
võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Aktiva Finance Group OÜ hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja A. T. 06.12.2022 laenulepingu REF3884758, mille alusel sai kostja laenu 2353,88 eurot. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Placet Group OÜ ütles 11.03.2023.a lepingu üles (dtl 53) ning 14.03.2023.a. loovutas nõude hagejale (dtl 54). Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlg 2353,88 eurot; intress 174,79 eurot; hagi esitamise seisuga (05.09.2023) sissenõutavaks muutunud viivis 386,27 eurot; sissenõudmiskulu 40 eurot; viivist alates 06.09.2023 kuni põhinõude 2353,88 euro tasumiseni lepingujärgses määras 33,65% aastas. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama lepingu sõlmimise asjaolusid, et kostjal on lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Kostja on ainsa vastuväitena kohtule esitanud, et tema nimel ja teadmata võeti mitu laenu (dtl 77). Politsei ja Piirivalveameti teatise (dtl 82) kohaselt menetleb Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond kriminaalasja nr 23259050340, mis alustati KarS § 213 lg 1 tunnustel, kus M, N. on võtnud oma lapse isa A. T. ja poja D. N. nimel, nende teadmata ja luba küsimata, erinevaid laene kiirlaenupakkujatelt. Maksekäsu kiirmenetluses on M. N. saatnud kohtule e-kirja, milles võtab omaks et võttis laenu A. T. nimel ja viimase teadmata kuna pääses tema pangale ja andmetele ligi (dtl 10-11) TsMS § 208 lg 1 kohaselt kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Hageja ei ole esitanud kostja asendamise taotlust (dtl 90). 7. Käesoleval juhul on tegemist sidevahendi (arvutivõrgu) abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu(te)ga (nii 13.08.2021.a. sõlmitud leping TL3705828 dtl 112 kui ka 06.12.2022 sõlmitud refinantseerimisleping REF3884758 dtl 38-41)
§-de 52 lg 1, 621, 402 lg 1 ja 410 lg 1 järgi. Kostja väidab, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud, pole selleks tahet avaldanud, kolmas isik (M. N.) on tema nimel sõlminud lepingu tema nõusolekuta ja teadmata. Kostja ei ole täpsustanud kas eitab üksnes refinantseerimislepingu REF3884758 sõlmimist 06.12.2022 või ka 13.08.2021.a. lepingu TL3705828 sõlmimist). Kohus on seisukohal, et nimetatud lepinguid saab lugeda sõlmituks laenuandja /esialgse võlausaldaja Placet Group OÜ ja A. T. vahel kuivõrd autentimine toimus kostja isikut tõendavat dokumenti ja selle PIN koodi kasutades. Kohus ei välista, et lepingu(d) võis A. T. nimel sõlmida keegi kolmas isik, kuid tegi seda kostja isikut tõendavat dokumenti ja selle PIN koodi kasutades (eeltoodut kinnitab ka M. N. e-kiri dtl 10-11). 6 A. T. ei ole tõendanud, et tema arvutivõrgu abil autoriseerimist võimaldavad dokumendid (ID kaart, Smart-ID, Mobiili ID) ja nende PIN koodid läksid kostja valdusest välja tema tahte vastaselt.
) § 1 lg 5 tähenduses.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu
Laenu ülekannet / maksekorraldust hageja esitanud ei ole, küll aga on esitanud andmed väljamakstud laenu 3000 euro kohta, sh taotleja konto nr, dtl 112). Laenu väljastamist kinnitab ka Placet Group OÜ kostjale 13.08.2021 saadetud e-kiri (koos lepingudokumentidega, dtl 118). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et laen on tarbija kasutusse antud. REF3884758 leping sõlmiti laenulepingu TL3705828 järgse võlgnevuse 2353,88 eurot refinantseerimiseks ning REF3884758 laenulepingu järgi ei tehtud kostjale väljamakset. Sõlmiti uus, soodsamate tingimustega laenuleping. 11.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostja ei ole tühisusele tuginenud. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (
8 13.08.2021.a so lepingu TL3705828 sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% (vt Eesti Panga kodulehelt 2 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks
Kohus möönab, et lepingujärgne krediidikulukuse määr 50 % on piiripealne (dtl 12), kuid ei ületa kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. 06.12.2022 lepingu REF3884758 sõlmimise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 15,31% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks
Lepingujärgne krediidikulukuse määr oli 40% (dtl 42), mis ei ületa kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Eeltoodust tulenevalt ei ole lepingud TL3705828 ja REF3884758 tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu (
12.
Vastavalt
4 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning
lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks
lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja omapoolseid vastuväiteid (sh vastuväidet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta) kohtule esitanud ei ole. Euroopa Kohus on nii tüüptingimuste direktiivi (Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 05.04.1993.a) kui ka tarbijakrediidi direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48EÜ, 23.04.2008) tõlgendades leidnud, et neis sätestatud tarbijat kaitsvad sätted lähtuvad eeldusest, et tarbija on suhetes ettevõtjaga nõrgemal positsioonil ja omab vähem teavet. Kohtuasjas OPR-Finance leidis Euroopa kohus, et kohtu kohustus omal algatusel kontrollida Euroopa Liidu õigusest tulenevate tarbijakrediidisätete rikkumist kohaldub ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollil (EKo 05.03.2020, S-679/18 OPR-Finance, p.20-23).
lg 1 kohaselt on krediidandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10) Krediidasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta must eluks otseslt mittevajalikust varast, tagades sellega, et leanuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014.a. otsus tsiviiasjas nr 3-2-1-169-13 p 21) 9 Tulenevalt
lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Kohus nõustub, et laenutaotlejal (kostjal) oli
lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja selgitab, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel on laenuandja arvesse võtnud kostja esitatud teavet ja kontrollinud avalikke andmebaase (dtl 55-65), sh kontoväljavõtet (dtl 120146). Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, konto väljavõttelt nähtuva sissetuleku suurust (2000 eurot), osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli hageja hinnangul võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on laenuandja järginud vähemalt vastutustundliku laenamise põhimõtte miinimumnõudeid, analüüsinud laenutaotleja esitatud andmeid, kontoväljavõtet, kogunud/kontrollinud andmeid andmebaasidest. 13.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Placet Group OÜ on loovutanud oma nõude hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ei nõude loovutamisele (loovutamise teate saamisele) ega ka laenulepingu ülesütlemisele (ülesütlemise teate saamisele). 14. Lepingu ülesütlemise (11.03.2023.a.) seisuga oli kostja võlg hageja ees 2253,88 eurot. Vastavalt
Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud, jätnud maksegraafikujärgsed maksed tegemata, on tegemist kohustuse rikkumisega
mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse
sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist,
15.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 33,65% aastas (dtl 42). Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 01.03.2023 oli kostjal tagastamata detsembri 2022, jaanuari 2023 ja veebruari 2023 intressid kokku summas 174,79 eurot (41,81+66,82+66,16, dtl 39). Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja intressinõue on põhjendatud. 16. Võla sissenõudmiskulude nõue 10 Hageja märgib, et on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja nõuab kostjalt 40 euro sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt
1132 lg 2 ja lepingute üldtingimuste p-st 7.
lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt
lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 17.1 Hageja nõuab kostjalt viivist 386,27 eurot arvestatuna põhivõlalt 2353,88 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 12.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 05.09.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras ehk 33,65% aastas kooskõlas laenulepingu Euroopa standardinfo teabelehele ja
MS § 367 alusel. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt 2353,88 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 06.09.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 33,65% aastas. 17.2 Kohus hageja esitatud viivisenõudega ei nõustu. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras, so 33,65 % aastas ehk 386,27 eurot arvestatuna põhivõlalt 2353,88 eurot alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast s.o 12.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 05.09.2023 (dtl 66) Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 3-2-1-25-16 p 13).
lg 1 teine lause kohaselt loetakse viivise määraks
§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja poolt nõutav viivisemäär ületab seaduses sätestatud viivise määra üle kolme korra (seadusjärgne viivis ajavahemiku 12.03.2023-05.09.2023 eest on 127,01 eurot, hageja nõue 386,27 eurot) ja lähtuvalt
Eeltoodud lahendis on Riigikohus tuginedes
selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. 11 Seega rahuldab kohus viivise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja sisse nõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras, so 127,01 eurot, perioodi 12.03.2023-05.09.2023.a. eest ja edaspidi (alates 06.09.2023.a.)
18. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Aktiva Finance OÜ hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja hageja kasuks 2680,68 eurot (millest põhivõlg 2353,88 eurot, viivis 127,01 eurot, intress 174,79 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot) ja viivise alates 06.09.2023.a
Arvestades hagihinda lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus 19. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS 163 lg 1 sätestatule jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda ja ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.