2-23-14699/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-14699 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi J. D. hagi D. D. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. Menetlusosalised Hageja: veebruaril 2024, Jõhvi novembril 2023.a. J. D. (IK XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX Irina Vassiljeva (Irina Vassiljeva Õigusbüroo; e-post: irinavas@vestp.ee) Hageja lepinguline esindaja: D. D. (IK XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja: RESOLUTSIOON
3. Rahuldada J. D. hagi D. D. vastu abielu lahutamise nõudes.
4. Lahutada J. D. ja D. D. abielu, mis on sõlmitud 15.08.2015.a. Ida-Viru Maavalitsuses ja mille kohta on koostatud abielutõend 4-2015/
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
7. J. D. esitas 16.10.2023.a. Viru Maakohtule hagi D. D. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tutvusid pooled
8. aastal. Abielu sõlmiti 15.08.2015.a. Abielu algusaastatel oli abielu harmooniline, abielust sündis 10.01.206.a. poeg P.D.. Aastal 2016 tekkisid pooltel erimeelsused seoses kostja laenukohustustega ning jõuti ühisele järeldusele, et poolte kooselu tuleb lõpetada. Pooled elavad eraldi alates
9. aasta veebruarikuust. Poeg P. jäi elama ema juurde. Pooltele ei ole ühisvara, mida hageja sooviks kohtu kaudu jagada. Hageja on alates
10. aasta märtsikuust korduvalt pöördunud kostja poole abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis, kuid kostja leidis alati põhjuse, miks seda teha ei saa: soovi puudumine, aja puudumine, Eestis mitteviibimine jne. Lahkuminekust ja suhete lõppemisest on möödunud 8 aastat, hageja ei soovi olla enam kostjaga abielus, kostjaga igasugune suhtlus puudub. Kumbki pool pole üritanud suhet taastada või avaldanud soovi suhet taastada.
11. Kohtuistungil 21.11.2023.a. jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja kinnitas, et alates
12. aastast puudub tal D. D.ga igasugune suhtlus ja kokkupuude ning tal ei ole andmeid kostja võimaliku elu- või viibimiskoha kohta. Hagejal ei suhtle ka kostja vanematega. Hagejal on uus elukaaslane.
13. Kostja ei ole kohtule vastanud, ei ilmunud ka kohtuistungile. Kohtul puuduvad andmed kostja tegeliku viibimiskoha kohta. Registrijärgsel aadressil saadetud materjalid tagastati, e-posti aadressil saadetud dokumentide kättesaamise kohta kinnitus puudub. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohaselt on D. D. registrijärgne elukoht alates 07.04.2014.a. XXX. Isiku viimane kontakttelefon on märgitud
14. Politsei andmetel on D. D. viimane piiriületus Venemaa suunal 23.02.
15. Jõhvi politseijaoskonnal täiendavad andmed isiku elu- või viibimiskoha kohta puuduvad. 15.01.2024 kell 16:30 helistas kohtujurist D. D.le telefonil nr +372 XXX, et selgitada välja, kas kostja on nõus abielu lahutamisega. Telefon ei kutsu, side katkeb kohe ära. 16.01.2024 kell 10:30 helistas kohtujurist kostja isale I. D.le telefonil nr +372 XXX, selgitamaks välja, kas I.D.l on kostja D. D. kontaktandmeid või infot kostja võimaliku viibimiskoha või kontaktandmete kohta. I. D. teatas, et tal ei ole D. D. kontaktandmeid ega teavet tema võimaliku viibimiskoha kohta, nad ei suhtle omavahel väga ammu. Võimalik, et kostja viibib Venemaal, kuid I. D. ei tea oma pojast mitte midagi. Arvas, et ka D.i emal I. D.l ei ole samuti andmeid D. D. kohta. 16.01.2024 kell 10:30 helistas kohtujurist kostja emale Irina D.le telefonil nr +372 5224 943, et teada saada, kas emal on poja kontaktandmeid või andmeid tema viibimiskoha kohta. Irina D. ei vastanud kõnele. Töötamise registri andmetel lõppes D. D. viimane töösuhe Eestis veebruaris 2018.a. Kuivõrd andmed D. D. elu- ja viibimiskoha kohta puuduvad, toimetas kohus hagimaterjalid D. D.le Ametlike Teadaannete kaudu 16.01.2024.a. Hagimaterjalid loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks seega 31.01.
16. a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
18. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
19. Kohus on seisukohal, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud ning tuleb lahutada. Poolte suhted lõppesid ca 8 aastat tagasi. J. D.l puudub igasugune kokkupuude ja suhtlus kostjaga alates
20. aastast, hagejal on uus elukaaslane. Kohus on seisukohal, et ei ole võimalik abielusuhteid taastada kui üks abikaasadest seda ei soovi ning on oma soovis veendunud. Leppimisaja andmine on põhjendatud olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Olukorras, kus kumbki abikaasa elab oma elu ning igasugune omavaheline suhtlus aastaid puudub, ei ole abielu säilitamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 1 sätestab, et kohus võib määruse alusel kohustada menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat isiklikult kohtuistungile ilmuma, kui see on kohtu hinnangul vajalik asja lahendamiseks tähendust omavate asjaolude selgitamiseks või vaidluse kompromissiga lõpetamiseks. Kohus ei kohusta menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma, kui menetlusosalise isiklikku ilmumist istungile ei saa nõuda suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi
21. lõike järgi kohustab kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Käesoleval juhul on kohus teinud kõik endast oleneva saamaks teavet kostja võimaliku viibimiskoha või kontaktandmete kohta (vt otsuse p 3). Kostja ärakuulamine ei olnud võimalik, kuna puuduvad tema kontaktandmed. Kohus on seisukohal, et olukorras kus aastate vältel puudub igasugune kontakt abikaasaga ja igasugune teave tema võimaliku asukoha kohta, ei peaks hageja olema jätkuvalt abielus põhjusel, et pool (kostja) ei ole tundnud huvi oma perekonnaseisu säilitamise ega muutmise vastu.
22. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus 3
23. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4