← Eesti

3-21-2491/25

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

  1. märts 2024, Tartu 3-21-2491 Xi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tervise kahjustamise ja kinnpidamistingimustega Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu
  2. novembri
  3. a määruse resolutsiooni p 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Tagastada määruskaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Xi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, millega halduskohtu tõlgendusel taotleb Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega ja väärikuse alandamisega. Kahju tekitati kaebajale ajavahemikul
  5. oktoober 2017 –
  6. juuli
  7. Kaebaja kirjeldab seoses tervisekahjuga, et vangla tegevuse tõttu süvenesid silmadega seotud probleemid, sealjuures ei paigutatud kaebajat ümber Tartu Vanglasse, kus on avatavad aknad; süvenesid seljavaevusted, eesnäärme ja neerudega seotud haigusseisundid; kahjustus kaebaja vaimne seisund ja tal tekkis depressioon; ei võimaldatud tööhõivet, mis süvendas seljaprobleeme ja depressiooni; ei võimaldatud duši rohkem kui üks kord nädalas. Väärikuse alandamisega seoses toob kaebaja välja eraldamata lühiajaliste kokkusaamiste mittevõimaldamise, ebapiisava helistamisvõimaluse ning asjaolu, et kokkusaamisele tulles otsiti kaebaja laps alasti läbi.
  8. Tartu Halduskohus tagastas
  9. novembri
  10. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses ajavahemikul
  11. oktoober 2017 –
  12. juuli 2018 töö mittevõimaldamisega, ebapiisava pesemis- ja helistamisvõimalusega ning Tartu Vanglasse mittepaigutamisega (resolutsiooni p 1), halduskohus jättis kaebaja kaebuse osaliselt käiguta ja andis seoses ajavahemikul
  13. oktoober 2017 –
  14. märts 2019 eraldamata lühiajaliste kokkusaamiste mittevõimaldamisega kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaja (resolutsiooni p 2), vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest hüvitamiskaebuse esitamisel seoses väärikuse alandamisega, tervisekahju puudutavas osas on kaebus riigilõivuvaba (resolutsiooni p 3), võttis kaebaja kaebuse käesoleva määruse p-s 27 kirjeldatud osas menetlusse (resolutsiooni p 4), kuulutas haldusasja nr 3-21-2491 menetluse kinniseks (resolutsiooni p 5), tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla (resolutsiooni p 6) ja palus kaebajal esitada kohtule terviseala asjatundja hinnang ja täiendav selgitus seoses dokumentaalsete tõendite kogumisega 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 7). Tallinna Vangla põhjendas
  15. septembri
  16. a otsuses nr 5-37/21/200-11, et kahjunõue on tööhõives osalemise mittevõimaldamist, duši kasutamise ebapiisavat võimaldamist, Tartu Vanglasse ümberpaigutamata jätmist ja ebapiisavaid helistamisvõimalusi puudutavas osas esitatud ajavahemiku
  17. oktoober 2017 –
  18. juuli 2018 osas hilinenult ja puudub tähtaja ennistamise alus. Kuna kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale
  19. juulil 2021, siis oleks taotlus tervikuna vanglale esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega järgides vaid juhul, kui kaebaja mõistis alles
  20. juulil 2018, et talle on tekkinud kahju ja seda Tallinna Vangla tegevuse tõttu. Kohus ei pea seda eluliselt usutavaks. Kaebaja pidi tööhõives osalemise mittevõimaldamisest ja ebapiisavatest pesemisvõimalustest tingitud kahju tekkimisest aru saama kohe sellistesse tingimustesse sattudes ehk vanglas viibimise algusest alates, s.o alates
  21. a oktoobrist. Samuti pidi ta vanglasse saabudes aru saama asjaolust, et ta paigutati Tallinna Vangla kambrisse, kus akent ei ole võimalik täielikult avada, mitte Tartu Vanglasse, kus on avatavate akendega kambrid. Ka ebapiisavast helistamisvõimalusest pidi kaebaja teada saama juba mõni päev pärast vanglasse saabumist, kuivõrd siis tutvustati talle helistamise korda. Seega esitas kaebaja vanglale kahjunõude eelkirjeldatuga seoses ajavahemiku
  22. oktoober 2017 –
  23. juuli 2018 osas hilinenult ning ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis oleks pidanud kaasa tooma vanglas kahjunõude esitamise tähtaja ennistamise. Tallinna Vangla
  24. septembri
  25. a otsus on õiguspärane osas, milles vangla jättis kaebaja
  26. juuli
  27. a kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata ajavahemiku
  28. oktoober 2017 –
  29. juuli 2018 osas seoses eelpool nimetatud tingimuste tõttu. Kaebajal on selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata ja kohus tagastab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses ajavahemikul
  30. oktoober 2017 –
  31. juuli 2018 töö mittevõimaldamisega, ebapiisava pesemis- ja helistamisvõimalusega ning Tartu Vanglasse mittepaigutamisega.
  32. Kaebaja esitas
  33. detsembril 2023 ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
  34. novembri
  35. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Määruskaebusega vaidlustab kaebaja Tartu Halduskohtu
  36. novembri
  37. a määruse punkti 1, kuna Tallinna Vangla tegevus/tegevusetus on olnud jätkuv ning on üks terviklik sündmus, mis põhjustas kaebajale kahju. Kohus on ekslikult mõistnud seda, millele kaebaja kahju hüvitamise taotluse esitamisel tugines. Kaebuse ese on terviklik Tallinna Vangla tegevus/tegevusetus, mis on põhjustanud kaebajale erineva raskusastmetega kahjusid nii inimväärikuse alandamist kui ka tervisekahju. Kaebuse sisu ei saa üksteisest eraldada. Kaebaja jääb kaebuses esitatud varasemate põhjenduste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  38. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul kuulub Tartu Halduskohtu
  39. novembri
  40. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebus tagastamisele.
  41. Halduskohus tagastas
  42. novembri
  43. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse osas, millega kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses ajavahemikul
  44. oktoober 2017 –
  45. juuli 2018 töö mittevõimaldamisega, ebapiisava pesemis- ja helistamisvõimalusega ning Tartu Vanglasse mittepaigutamisega. Halduskohus tagastas kaebuse osaliselt põhjusel, et kaebajal on nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 121 lg 1 p 4). 2 Kaebaja hilines kahju hüvitamise taotluse esitamisega vanglale ja vangla jättis nimetatud kinnipidamistingimuste osas kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata õiguspäraselt.
  46. Määruskaebuses taotleb kaebaja enda kaebuse tervikuna läbi vaatamist, kuna vangla tegevus, mis kaebajale kahju tekitas, oli kaebaja hinnangul terviklik ja jätkuv. Kaebuse sisu ei saa eraldada. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ning ringkonnakohtu hinnangul ei vii määruskaebuse sisuline läbivaatamine kaebaja jaoks soodsa lahendini. RVastS § 17 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seega ei ole esmatähtis, kas antud juhul oli vangla tegevus/tegevusetus jätkuv, vaid oluline on, millal kaebaja talle tekkinud kahjust ja kahju tekitajast teada sai. Ka Riigikohus on
  47. juuni
  48. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-20-15 märkinud, et üldjuhul hakkab jätkuva toimingu puhul kaebetähtaeg kulgema pärast jätkuva toimingu lõppemist, aga kui on ilmne, et isik pidi kahjust ja kahju tekitajast teada saama varem, kui lõppes jätkuv toiming, hakkab ka kahjunõude esitamise tähtaeg kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist.
  49. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja väljatoodud tingimused (töö mittevõimaldamine, ebapiisav pesemis- ja helistamisvõimalus, Tartu Vanglasse mittepaigutamine) on sellist laadi, et nende olemasolust pidi kaebaja aru saama lähipäevil pärast Tallinna Vanglasse saabumist. Seega tuli kaebajal esitada kahju hüvitamise nõue vanglale kolme aasta jooksul alates päevast kui ta tekkinud kahjust ja selle põhjustajast teada sai. Kaebaja paigutati Tallinna Vanglasse oktoobris 2017, kuid kahju hüvitamise nõude nimetatud tingimuste osas esitas ta vanglale alles
  50. juulil
  52. Kuna kaebaja esitas Tallinna Vanglale kahjunõudeid ka varem kui
  53. juulil 2021, seda küll seoses pereliikmetega eraldamata kokkusaamiste mittevõimaldamise osas, ei saa ka väita, et kaebajale ei olnud teada vanglale kahju hüvitamise nõude esitamise võimalus ja kord.
  54. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et esitatud määruskaebusega on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene ning määruskaebus tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 alusel.
  55. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse hilinenult. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kaebaja halduskohtu
  56. novembri
  57. a määruse kätte
  58. detsembril 2023 ja seega oli määruskaebuse esitamise 15-päevaseks tähtajaks
  59. detsember
  60. Kaebaja esitas määruskaebuse
  61. detsembril
  62. Kuna ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, ei pea kohus vajalikuks küsida kaebajalt määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, kuna ka õigeaegselt esitatud määruskaebuse korral oleks kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.