lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kommunaal- ja majandamiskulude hüvitamist ning viivise tasumist. Eelnimetatud nõue kuulub lahendamisele hagita menetluse sätete kohaselt.
lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses kehtib
Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele (
Juhindudes
lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttest nähtub, et puudutatud isik on korteri asukohaga xxxx (xxxx; registrinumber: xxxx) omanik. Avaldaja on puudutatud isik esitanud makseteatisi (dtl 13-15) perioodi veebruar 2022 kuni september 2022 eest seoses xxxx korteriomandist tulenevate kohustustega, millest puudutatud isik on avaldajale jätnud tasumata 533,14 eurot (dtl 135 – nõude arvestus). Avaldaja poolt esitatud makseteatistelt nähtub teenuste loetelu: vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, küte, lift, kindlustusmaks, hooldus, remondifond, prügivedu, üldelekter, maamaks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus asub seisukohale, et avaldaja majanduskulude nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et puudutatud isikul on kohustus tasuda avaldajale põhivõlgnevus summas 533,14 eurot. Puudutatud isiku vastuväide, mille kohaselt on ta tasunud 190 eurot, ei mõjuta asja lahendamist. Avaldaja on tõendanud, et on arvestanud nimetatud maksed varasema võlgnevuse katteks (dtl 185). 12. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist perioodi 31.03.2022 kuni 18.11.2022 eest summas 17,91 eurot vastavalt avaldaja esitatud arvestusele (dtl 135). KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega, mis kuulub nõue rahuldamisele. 13. Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 4 2-22-16114 väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus asub seisukohale, et avaldaja vastav nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (533,14 eurot) alates 19.11.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14.
lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vaatamata sellele, et avaldus rahuldatakse osaliselt, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku tegevusetus. 15.
lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 16. Avaldaja lepinguline esindaja on 27.01.2023 esitanud avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, kust nähtub, et tema menetluskulud seisnevad riigilõivus 50 eurot ja esindajakuludes 500 eurot (ajakulu 5h, tunnihind 100 eurot käibemaksuta). Avaldaja menetluskulud on kokku 550 eurot. Avaldaja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega Avaldus vastab
17.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on mh riigilõiv (
Kohtuvälised kulud on
p 1 ja 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 18. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste 5 2-22-16114 esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
Antud vaidlus ei olnud avaldaja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et avaldajale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Avaldajale osutas teenust õigusbüroo jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. 6 2-22-16114 Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda avaldajale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 90 eurot (käibemaksuta). 23. 7. Avaldaja esindajakulud on põhjendatud 4h ulatuses, mis tunnihinda (90 eurot) arvestades vastab 360 eurole. Avaldaja menetluskulud on kokku 410 eurot (360 + 50). Seega, arvestades menetluskulude jaotust tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis summas 410 eurot. Avaldus jääb rahuldamata 140 euro ulatuses. 24.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2024 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07.02.2023 kohtumäärus. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.