X esitas 18.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebuse kohaselt kavatsetakse kaebaja paigutada Tartu Vanglast edasise karistuse kandmiseks Tallinna Vanglasse. Kaebaja ümberpaigutamine on meelevaldne ning selle ainus põhjus on, et Tartu Vangla ei ole suutnud tagada tema individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevuste (Tagasilanguse ennetamise tugigrupp 2024/I kvartal) elluviimist. Kaebaja palus keelata enda ümberpaigutamise Tallinna Vanglasse, s.h esialgse õiguskaitse korras. Kaebaja väitel on tema rahvastikuregistri järgne elukoht Tartus ning Tartumaal elavad tema abikaasa ja laps. Kaebaja abikaasa ja laps ei suudaks oma elukorralduse tõttu teda igakuiselt pikaajalistel kokkusaamistel Tallinna Vanglas külastada, nagu on seda teinud Tartu Vanglas. Kaebaja ümberpaigutamine toob kaasa pöördumatu kahju ja riigivõimu põhjendamatu sekkumise perekonna- ja eraellu. Kannatada saavad kolmandad isikud (abikaasa ja laps). Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
) § 111 lg 1 mõttes edukas, mistõttu tuleb jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. 2) Kaebajat ei ähvarda Tallinna Vanglasse ümberpaigutamisel tagajärjed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja taotlusest ei nähtu asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et kaebaja abikaasa ja lapse Tallinna Vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele tulek oleks raske või võimatu. Kui kokkusaamised peaks jääma ümberpaigutamise tõttu harvemaks kui kord kuus, ei õigustaks see esialgse õiguskaitse kohaldamist, sest kaebajal on jätkuvalt võimalik perekonnaga suhelda telefoni ja kirjavahetuse teel. Kui kaebaja abikaasal ja lapsel ei ole võimalik tulla pikaajalisele kokkusaamisele Tallinna Vanglasse igakuiselt, ei nähtu asja materjalidest, et neil ei ole võimalik tulla kokkusaamisele vähemalt kord poole aasta jooksul. Ei saa asuda seisukohale, et Tallinna Vanglasse ümberpaigutamisel jääksid kaebajal ära pikaajalised kokkusaamised abikaasa ja lapsega. Isegi kui kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust teatud määral jaatada, ei oleks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine, arvestades kaebuse edukusele antud hinnangut, põhjendatud. Lisaks on avalikes huvides, et kaebaja kui sõltuvusrehabilitatsioonile suunatud kinnipeetav läbiks individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevused ja saavutaks sõltuvusrehabilitatsiooni eesmärgid. Kuna nähtuvalt Täitmisplaanist ei ole see alates 01.07.2024 Tartu Vanglas enam võimalik, on vajalik kaebaja ümber paigutada teise vanglasse, kus on võimalus sõltuvusrehabilitatsiooni läbimiseks. Lisaks tähendaks esialgse õiguskaitse rakendamine vähemasti osaliselt põhivaidluse ära otsustamist, mida peab esialgse õiguskaitse menetluses vältima, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. X esitas 24.03.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.03.2024. a määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 5 vaidlustamiseks. Määruskaebuse kohaselt jättis kohus meelevaldselt kaebuse käiguta ja piiras kaebaja kaebeõigust maksejõuetuse põhjusel. Kohus ei vaaginud asjakohaseid argumente ja fakte, mis puudutavad vastustaja õigusvastast käitumist ja suhtumist kaebaja õigustesse. Rikutud on materiaalõiguse norme ja kaebaja õigusi. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu 20.03.2024. a määruse resolutsiooni p-i 3 peale (I) ning seejärel halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale (II). I 5.
lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Seega
lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.
lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6, kuulub Xa määruskaebus tagastamisele läbivaatamatult Tartu Halduskohtu 20.03.2024. a määruse resolutsiooni p-i 3 peale. II 7.
lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.